Vladimir Vahesaare süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi, üldmenetluses
Prokurör
abiprokurör Kristel Pihlakas
Süüdistatav
Vladimir Vahesaar ik 35810180211; elukoht: xxxx; Eesti kodanik; xxxx; emakeel: eesti keel; xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend puudub
Kaitsja
vandeadvokaat Dmitri Teplõhh
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 306, 311, 312 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Vladimir Vahesaar süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära (ühe päevamäära suurus 63,20 eurot), s.o 7 584 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev, s.o 07.08.2023, mis on võrdeline 3 päevamääraga. Vladimir Vahesaare tasumata karistuseks on rahaline karistus 117 päevamäära, s.o 7 394,40 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et tasumata rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Vladimir Vahesaar ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.06.2025.
1-24-7041 Asitõendid: - elektroonilised andmeandjad jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Mõista Vladimir Vahesaarelt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 1 329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Vladimir Vahesaar tasuma temalt väljamõistetud riiginõude summas 1 329 eurot kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700018873 ning selgitus „Vladimir Vahesaar, 1-24-7041, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Valitud kaitsjale makstud tasu jätta Vladimir Vahesaare kanda. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tallinna Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis või e-toimiku vahendusel 15. augustil 2025. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis või e-toimiku vahendusel 15. augustil 2025. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistus Vladimir Vahesaart süüdistatakse selles, et tema töötades xxxx ametikohal võltsis tahtlikult 2023. aastal kokku kaheksat aadressil xxxx asuvas ettevõttes xxxx OÜ järelevalve käigus metssigadelt võetud kontrollproovide protokolli. Toiduseaduse § 47 lg 1 ja lg 4 järgi teostab xxxx riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades (toiduseaduse § 1 lg 1 järgi riiklik järelevalve toidu ohutuse nõuete vastavuse tagamiseks), järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/627 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
1-24-7041 määrusega (EL) 2017/625 sätestatakse ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks. Määruse artikkel 31 sätestab tapajärgse kontrolli ajal tehtava ametliku keeritsussikontrolli praktilise korra, mille kohaselt uuritakse sigalaste, kabjaliste ja muude keeritsussile vastuvõtlike liikide rümpasid Trichinella suhtes vastavalt määrusele (EL) 2015/1375 (erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes). xxxx juhataja ametikohal vastutas Vladimir Vahesaar tööülesannete vastutustundliku, õiguspärase, õigeaegse ja täpse täitmise eest, sh. esitatud andmete ja koostatud aruannete tõesuse eest. Vladimir Vahesaar eiras xxxx OÜs ulukite tapajärgse kontrolli läbiviimisel kehtestatud nõudeid, lubas metssigadelt tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali võtta tapamaja töötajal ja võltsis proovivõtuprotokolli, kinnitades oma allkirjaga, et ta on nimetatud tapajärgse kontrolli xxxx OÜ-s ise läbiviinud. Võltsitud proovivõtuprotokolli edastas Vladimir Vahesaar elektrooniliselt keeritsusside (trichinella) uuringu teostamiseks Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusele LABRIS. Seega andis Vladimir Vahesaar õiguskäibesse võltsitud dokumendi, mis oli aluseks ametliku keeritsussikontrolli tegemisel. Vladimir Vahesaar pidi 14.06.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kuuelt metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir Vahesaar käis aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 14.06.2023 ajavahemikul 13.33-13.45 proovidel vaid järel. Seejärel võltsis Vladimir Vahesaar 14.06.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/2632, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 14.06.2023 kell 14.26. Vladimir Vahesaar pidi 18.06.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kolmelt metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir Vahesaar käis aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 18.06.2023 ajavahemikul 15.43-16.05 proovidel vaid järel. Seejärel võltsis Vladimir Vahesaar 19.06.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/2666, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 19.06.2023 kell 07.47. Vladimir Vahesaar pidi 26.06.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kolmelt metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir Vahesaar käis aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 26.06.2023 ajavahemikul 11.11-11.12 proovidel vaid järel. Selle tegevuse varjamiseks võltsis Vladimir Vahesaar juba eelnevalt 26.06.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/2745, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 26.06.2023 kell 10.08. Vladimir Vahesaar pidi 02.07.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali viielt metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir Vahesaar käis aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 02.07.2023 ajavahemikul 17.25-17.26 proovidel vaid järel. Seejärel võltsis Vladimir Vahesaar 02.07.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/2828, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 02.07.2023 kell 19.11. Vladimir Vahesaar pidi 06.07.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kaheksalt metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K ja Vladimir
1-24-7041 Vahseaar käis aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s 06.07.2023 kell 09.47 proovidel vaid järel. Seejärel võltsis Vladimir Vahesaar 06.07.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/2899, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 06.07.2023 kell 10.36. Vladimir Vahesaar pidi 19.07.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali viielt metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ juhatuse liige K K. Selle tegevusevarjamiseks võltsis Vladimir Vahesaar 20.07.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/3053, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 20.07.2023 kell 07.50. Vladimir Vahesaar seoses kontrollprooviga koodiga 2023/3053 aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s kohapeal ei käinud. Vladimir Vahesaar pidi 26.07.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali kolmelt metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid xxxx OÜ-s kriminaalmenetluses tuvastamata isik. Selle tegevuse varjamiseks võltsis Vladimir Vahesaar 26.07.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/3157, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 26.07.2023 kell 17.18. Vladimir Vahesaar seoses kontrollprooviga koodiga 2023/3157 aadressil xxxx asuvas xxxx OÜ-s kohapeal ei käinud. Vladimir Vahesaar pidi 07.08.2023 võtma aadressil xxxx asuvas liha käitlemise ettevõttes xxxx OÜ tapajärgse kontrolli käigus keeritsusside (trichinella) proovimaterjali viielt metssearümbalt. Tegelikkuses võttis nimetatud proovid Xxxx OÜ juhatuse liige K K. Vladimir Vahesaar käis aadressil Xxxx asuvas Xxxx OÜ-s 07.08.2023 ajavahemikul 16.28-16.29 proovidel vaid järel. Selle tegevuse varjamiseks võltsis Vladimir Vahesaar juba eelnevalt 07.08.2023 kontrollproovide proovivõtu protokolli koodiga 2023/3315, märkides proovivõtjaks ennast ning allkirjastas koostatud protokolli digitaalselt 07.08.2023 kell 15.28. Vladimir Vahesaar töötas xxxx ametikohal alates 01.01.2021. Vladimir Vahesaare poolt 11.02.2021 allkirjastatud ametijuhendi kohaselt on xxxx ametikoha eesmärk tagada regioonile pandud ülesannete täitmine ja eraldatud ressursside sihipärane ja efektiivne kasutamine ning tegevuste koordineerimine toidu, loomatervise, loomade heaolu, veterinaaria, sööda, põllumajandusloomade aretuse ning turukorralduse valdkonnas eesmärgiga aidata kaasa usaldusväärse toiduohutussüsteemi ja tasakaalus põllumajanduskeskkonna loomisele, loomataudide ennetamisele ja tõkestamisele, inimesele ja loomale ühiste haiguste leviku ärahoidmisele ning loomade heaolu tagamisele. xxxx ametikohal oli Vladimir Vahesaarel ametijuhendi järgi õigus regiooni ülesannete ulatuses ja oma pädevuse piires viia läbi menetlus- ja kontrollitoiminguid ja allkirjastada dokumente, esindada ülesannete täitmisel xxxx ja seeläbi xxxx. Seega Vladimir Vahesaar täites muuhulgas toiduohutusega seotud ülesandeid ehk elanikkonna tervise kaitsega seotud avalikke ülesandeid, omades õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid ja toiminguid, omas ametiseisundit korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 mõttes ning oli ametiisik KarS § 288 lg 1 järgi. Seega Vladimir Vahesaar, ametiisikuna, võltsis tahtlikult dokumente, millega pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-24-7041
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Nagu eelnevast nähtub, siis V. Vahesaart süüditakse kokkuvõtvalt selles, et tema, töötades xxxx (edaspidi xxxx) xxxx ametikohal, võltsis tahtlikult kaheksal korral, s.o 14.06.2023, 18.06.2023, 26.06.2023, 02.07.2023, 06.07.2023, 19.07.2023, 26.07.2023 ja 07.08.2023, ametliku kontrolli/järelevalve käigus metssigadelt võetud kontrollproovide (Trichinella) protokolli. Süüdistuse hüpoteesile hinnangu andmiseks peatub kohus kõigepealt nõuetel/regulatsioonidel, mis proovi võtmisele rakenduvad.
2.Xxxx OÜ põhitegevuseks vastavalt äriregistri andmetele on liha- ja linnulihatoodete tootmine. Juhatuse liige K K selgitas kohtumenetluses täiendavalt, et äriühing valmistab enamasti ulukilihast suitsuvorste, konserve, suitsuliha ja kuumtöödeldud tooteid. Tooteid valmistatakse eriisikutest jahimeestele või jahiseltsidele, kes tegutsevad MTÜdena. Võttes aluseks Xxxx OÜ põhitegevuse, siis järeldub, et oma tegevuses allub Xxxx OÜ toiduseaduse regulatsioonile. Mõiste „toit“ tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed (vt ToiduS § 2 ja EÜ nr 178/2002 art 2). Seega valmistab Xxxx OÜ toitu ToiduS § 2 mõttes. ToiduS § 1 lg-ga 1 sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll, toiduga varustamise tagamise abinõud, riiklik järelevalve ja vastutus toidu ohutuse muude nõuete vastavuse tagamiseks.
3.ToiduS § 47 lg 1 alt 1 kohaselt teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades PTA. Toidu käitlemine toiduseaduse mõttes on tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lg-s 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides (lg 16: tootmis-, töötlemis- ja turustamisetapid - kõik etapid, kaasa arvatud import, alates toidu esmatootmisest kuni selle hoiustamise, transpordi, müügi või lõpptarbijale tarnimiseni, ning vajaduse korral sööda importimine, tootmine, valmistamine, hoiustamine, transport, turustamine, müük ja tarnimine; lg 17 - esmatootmine - esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine hõlmab ka jahipidamist ja kalapüüki ning loodussaaduste kogumist). ToiduS § 47 lg 4 kohaselt teostakse järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (edaspidi kontrollimäärus) ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt.
4.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625 ehk nn kontrollimäärus, reguleerib ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine. Määrusega sätestatakse ametliku kontrolli tegemine (art 1 lg 1 p a). Sätted kohalduvad ka ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse normide täitmise kontrollimiseks, et tagada toiduohutus, terviklikkus ja tervislikkus toidu tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides etappides (art 1 lg 2 p a). Kõnesoleva määruse art-ga 18 sätestatakse erinormid, mis käsitlevad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmisega seotud ametlikku kontrolli ja pädevate asutuste võetavaid meetmeid. Regulaator on art 18 lg-ga 1 ette näinud, et kõnesoleva sättega reguleeritav ametlik kontroll hõlmab mh määruses (EÜ) nr 853/2004 kohalduvate nõuete täitmise kontrollimist. Viimatinimetatuga kehtestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erinõuded toidukäitlejatele. Määruse põhjenduspunktis 22 selgitatakse, et kindlustamaks ühenduse turule viidavate kütitud looduslike ulukite nõuetekohane inspekteerimine, tuleks kütitud loomade kere ja sisikond esitada ametlikuks tapajärgseks kontrolliks ulukite töötlemisettevõttes. Määruse lisas I konkretiseeritakse looduslike ulukite, sh suurulukite definitsioonid (p-d 1.5 ja 1.8) ja märgitakse, et ulukite töötlemisettevõte on mistahes ettevõte, milles küttimise järel saadud ulukeid ja ulukiliha valmistatakse ette turuleviimiseks.
1-24-7041
5.Lisa III neljandas jaos on reguleeritud looduslike ulukite käitlemise hügieeninõuded. Selle I. peatükk reguleerib küttide koolitamist sanitaar- ja hügieeniküsimustes ning II. peatükk looduslike suurulukite käsitlemist. See näeb ette, et tapmise järel tuleb looduslike suurulukite maod ja sooled võimalikult kiiresti eemaldada ning ulukid vajadustel veretustada (p 1). Koolitatud isik (vt I. peatükki, mis reguleerib küttide koolitamist sanitaar- ja hügieeniküsimustes) peab keret ja eemaldatud sisikonda kontrollima, et tuvastada võimalikke iseloomulikke jooni, mis võiksid viidata lihas peituvale terviseohule; kontroll peab aset leidma võimalikult kiiresti (p 2). Looduslike suurulukite liha võib turule viia üksnes siis, kui kere transporditakse ulukite töötlemisettevõttesse võimalikult kiiresti pärast p-s 2 osutatud kontrolli (p 3). Kui p 2 alusel teostatud kontrollimisel ei leita ebaharilikke ilminguid, enne tapmist ei täheldatud ebaharilikku käitumist ja keskkonnasaaste kahtlus puudub, peab koolitatud isik looma kehale kinnitama seda tõendava nummerdatud deklaratsiooni. Deklaratsioonil tuleb ära näidata ka tapmise kuupäev, kellaaeg ja koht. Sellisel juhul ei pea pea ja sisikond kerega kaasas olema, v.a arvatud trihhinoosile tundlike liikide puhul (sead, kabjalised jt), kelle pea (v.a kihvad) ja vahelihas peavad kerega kaasas olema (p 4, alapunkt a). Ühtlasi sätestab II peatükk, et ulukite töötlemisettevõttesse toimetatud suured looduslikud ulukid tuleb esitada pädevale asutusele kontrollimiseks (p 7).
6.Nagu eelnevalt osutatud, teostatakse ametlikku kontrolli kooskõlas kontrollimääruse artga 18. Art 18 lg-s 1 nimetatud ametlik kontroll, mida viiakse läbi seoses lihatootmisega, hõlmab mh tapajärgset kontrolli veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või kui on kasutusele võetud piisavad tagatised, tema vastutusel (art 18 lg 2 p c). Tapajärgne kontroll on selliste nõuete täitmise kontrollimine tapamajas või ulukiliha käitlemisettevõttes, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa p-s 1.9 määratletud rümpadele (vt eelnevas alapunktis osutatud nõudeid; sh sama määruse I lisa p 1.9 kohaselt on rümp looma kere pärast tapmist ja korrastamist) (art 17 p d alapunkt ii). Mõiste „veterinaarjärelevalve ametliku vastutusel“ tähendab seda, et veterinaarjärelevalve ametnik annab toimingu tegemise ülesande veterinaarjärelevalve ametniku abile (art 17 punkt a) ning „veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all“ tähendab, et toiming tehakse veterinaarjärelevalve ametniku abi poolt veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel ning veterinaarjärelevalve ametnik viibib sellise toimingu tegemiseks vajalikul ajal kohapeal (art 17 punkt b). Art 18 lg 8 punktiga a nähakse ette seegi, et komisjon sätestab rakendusaktidega ühtse praktilise korra erinõuded ametliku kontrolli tegemiseks.
7.Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/627 sätestatakse kooskõlas kontrollimäärusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks. Art-st 1 tuleneb, et kõnesoleva määrusega kehtestatakse ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmisega seotud ametliku kontrolli ja meetmete rakendamiseks. Seejuures selgitab rakendusmäärus, et kõnealust ametlikku kontrolli teostavad pädevad asutused. Värske liha kontroll on reguleeritud II. peatükis. Art 10 lg 4 näeb veterinaarjärelevalve ametniku kohustusena seoses dokumentide kontrolliga ette, et looduslike suurulukite puhul kontrollib ja võtab ulukikäitlusettevõtte veterinaarjärelevalve ametnik arvesse loomaga kaasas olevat tunnistust, mille on välja andnud koolitatud isik kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV jao II peatüki punkti 4 alapunktiga a (vt käesoleva kohtuotsuse p 5). Art 12 p-ga 1 sätestatakse, et rümbad peavad läbima tapajärgse kontrolli kohe pärast tapmist või võimalikult kiiresti pärast ulukikäitlusettevõttesse saabumist. Nimetatud nõudest on erand (art 13 lg 1), mille kohaselt võivad pädevad asutused lubada, et kui ulukikäitlusettevõttes või tapamajas ei ole tapmise või rümba korrastamise ajal kohal veterinaarjärelevalve ametnikku või tema abi, lükatakse tapajärgne kontroll edasi kuni 24 tunni võrra alates tapmisest või ulukikäitlusettevõttesse saabumisest, tingimusel, et: 1) asjaomaseid loomi käideldakse väikese võimsusega
1-24-7041 ulukikäitlusettevõttes; 2) ettevõttes on piisavalt ruume värske liha ja rupsi hoidmiseks, et seda oleks võimalik kontrollida ja 3) tapajärgset kontrolli teeb veterinaarjärelevalve ametnik. Artiklis 28 on sätestatud loodusike ulukite tapajärgse kontrolli praktiline kord, mis näeb ette, et tapajärgse kontrolli käigus viib veterinaarjärelevalve ametnik läbi järgmised toimingud: a) rümba, selle õõnsuste ja vajaduse korral organite visuaalne kontroll, et: 1) avastada kõrvalekalded, mis ei ole tingitud jahipidamisest. Sel juhul võib diagnoos põhineda mis tahes teabel, mille koolitatud isik on esitanud loomade käitumise kohta enne surmamist; 2) kontrollida, et surmapõhjus ei ole muu kui jahipidamine; b) organoleptiline kõrvalekallete uuring; c) organite palpeerimine ja vajaduse korral neisse sisselõigete tegemine; d) kui on tõsiselt alust kahtlustada jääkide või saasteainete esinemist, analüüsi, milleks võetakse proove muudest kui jahipidamise jääkidest, sh keskkonna saasteainetest; e) selliste tunnuste uurimine, mis osutavad, et liha kujutab endast terviseriski, sh elusloomade ebatavaline käitumine või üldseisundi häire jahimehe teate kohaselt; kasvajad või mädakolded, kui neid on arvukalt või kui neid esineb siseorganites või lihastes; artriit, munandipõletik, maksa või põrna patoloogilised muutused, soolte või nabapiirkonna põletikud; kehaõõnsustes, maos, sooltes või uriinis olevad, muust kui jahipidamisest tulenevad võõrkehad, kui rinnakelme või kõhukelme on värvi muutnud (kui kõnealused siseelundid on alles); parasiitide esinemine; märgatav gaaside teke seedekulglas ja siseelundite värvi muutus (kui kõnealused siseelundid on alles); lihaskoe või elundite värvi, koostise või lõhna märgatavad kõrvalekalded; vanad lahtised luumurrud; lahjumine ja/või üldine või lokaalne turse; rinnakelme või kõhukelme värsked liited ja muud ilmselged ulatuslikud muutused, nt mädanemine. Viimatinimetatud tunnuste ilmnemisel tunnistatakse liha, lisaks art-s 48 sätestatule, inimtoiduks kõlbmatuks.
8.Kui eelosutatud sätted reguleerivad tapajärgset kontrolli, siis art-ga 31 sätestatakse tapajärgse kontrolli ajal tehtava ametliku keeritsussikontrolli praktiline kord. Kohus märgib selgituseks, et nn Trichinella-kontroll on tapajärgse kontrolli osa. Kõnesolev kord näeb ette, et sigalaste, kabjaliste ja muude keeritsussidele vastuvõtlikele liikide rümpasid uuritakse Trichinella suhtes vastavalt määrusele (EL) 2015/1375 (edaspidi ka Trichinella-määrus), v.a juhul, kui kohaldatakse ühte kõnealuse määruse art-s 3 sätestatud eranditest (art 31 lg 1). Lõike 2 kohaselt tunnistatakse trihhiinidega nakatunud liha inimtoiduks kõlbmatuks.
9.Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1375 kehtestatakse erieeskirjad ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes. Kõnesoleva määruse II peatükk sätestab pädevate asutuste ja toidukäitlejate kohustused. Võttes aluseks II peatüki sõnastuse, milles osutatakse toidukäitlejate kohustusele ja võttes arvesse, et kohtuistungil tõi kaitsja esile, et määruse II peatüki regulatsioon, milles on käsitletud proovi võtmise üksikasju, laieneb ka toidukäitlejale, mis viib justkui järelmini, et kontrollproovi on õigustatud võtma ametliku kontrolli raames ka toidukäitleja, siis analüüsides kõnesolevat rakendusmäärust jõuab kohus veendumusele, et taolist järeldust teha ei ole võimalik: nn Trichinella-määrus baseerub rakendusmäärusena kontrollimäärusele, mis tähendab, et rakendusmääruse sätteid tuleb tõlgendada kooskõlas kontrollimäärusega.
10.Nagu juba toodud, näeb kontrollimääruse art 18 lg 1 ette, et kontrolli teostatakse veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või kui on kasutusele võetud piisavad tagatised, tema vastutusel. Analüüsides Trichinella-määruse sätteid, siis see ei laienda proovivõtmiseks õigustatud isikute ringi, ja veelgi enam – see ei käsitle üldse proovi võtmiseks õigustatud isikuid ja ei peagi seda reguleerima, sest see on ammendavalt reguleeritud kontrollimääruse art 18 lg-ga 1. Trichinellamäärus reguleerib väga üldistatult väljendades seda, millal ja millistelt rümpadelt tuleb Trichinella-proovi võtta, sätestades mh art 2 lg-ga 2, et hobuste, metssigade ning teiste keeritsussi haiguskahtlusega kodu- ja metsloomade rümpadelt tuleb tapajärgse uuringu osana
1-24-7041 tapamajades või ulukiliha töötlevates ettevõtetes süstemaatiliselt proove võtta ning proov võetakse igalt rümbalt ja proovi uuritakse pädeva asutuse määratud laboratooriumis vastavalt I ja III lisale. Mis puudutab toidukäitlejate kohustusi, siis määrus paneb küll toidukäitlejale erinevaid kohustusi, ent Trichinella-määrus ise, sh selle II peatükk, ei loo õiguslikku alust toidukäitlejale ametliku kontrolli raames Trichinella-proovi võtmiseks. St, et ulukiliha töötlevas ettevõttes võtab Trichinella-proovi veterinaarjärelevalve ametnik, see võetakse tema järelevalve all või kui on kasutusele võetud piisavad tagatised, siis tema vastutusel.
11.Järgnevalt on asjakohane analüüsida kas ja millistel tingimustel võib Trichinella-proovi võtta ulukikäitlusettevõtte töötaja. Kontrollimääruse art 18 lg 3 näeb ette, et pädev asutus võib riskianalüüsi põhjal lubada tapamaja töötajatel aidata täita kodulindude või jäneseliste tapmisega tegelevates asutustes art 18 lg-s 2 osutatud ametliku kontrolliga seotud ülesandeid, või asutustetes, kus tapetakse muud liiki loomi, teatavaid kõnealuste kontrollidega seotud proovide võtmise ja uuringute tegemise ülesandeid, tingimusel et töötajad: a) tegutsevad tootmisega tegelevatest tapamaja töötajatest sõltumatult; b) on saanud kõnealuste ülesannete täitmiseks asjakohase väljaõppe ning c) täidavad kõnealuseid ülesandeid veterinaarjärelevalve ametniku või veterinaarjärelevalve ametniku abi juuresolekul ja juhiste kohaselt. Seejuures sätestab kontrollimääruse art 18 lg-ga 7, et täpsemad erinormid sätestatakse eraldisesiva õigusaktiga (vt art 18 lg 6 p-d e, i ja k). Võttes aluseks eelneva, siis nähtub, et erandi kohaldamise eelduseks on mh pädeva asutuse poolt riskianalüüsi koostamine.
12.Eelnevas alapunktis nimetatud erinormid on kehtestatud Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta. Kõnesoleva määrusega reguleeritakse erieeskirjad loomsetele saadustele tehtavate kontrollimääruse art 18 lg-s 1 osutatud ametlike kontrollide kohta. Need eeskirjad hõlmavad kriteeriume ja tingimusi, millega määratakse kindlaks millised tagatised peavad olema kasutusele võetud veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel oleva tapajärgse kontrolli ja auditeerimise puhul, millele on osutatud kontrollimääruse art 18 lg 2 p-des c ja d, millisel juhul pädevate asutuse poolt sel eesmärgil määratud ja asjakohase väljaõppe saanud töötajad võivad lihalõikkusettevõtetes ametnikku kontrolli teha (punkt vi) ning samuti reguleeritakse asjakohased minimaalsed koolitusnõuded tapamajade töötajatele, kes aitavad täita kontrollimääruse art 18 lg 3 kirjeldatud ülesandeid (p d). Vaatamata erandite kohaldumise võimalikkusega on art 8 punktiga g ette nähtud, et veterinaarjärelevalve ametnik peab tapajärgset kontrolli tegema komisjoni rakendusmääruse (EL) art 13 kohaselt tapajärgse kontrolli aega käsitletavate erandite korral. Võttes aluseks käesoleva kaasuse asjaolud ehk fakti sellest, et K.Ki juhitavas ulukikäitlusettevõttes ei olnud koheselt kohal veterinaarjärelevalve ametnikku või tema abi ja tapajärgne kontrolli, mis hõlmab ka trihhinelloosi esinemise kontrolli, ei teostatud koheselt, siis järeldub Xxxx OÜs rakendati viidatud aega käsitlevat erandit. Nimetatust leiab ühemõttelise vastuse ka küsimusele, kas tapajärgset kontrolli võis teostada veterinaarjärelevalve ametnikust erinev isik: vastus sellele on ühemõtteliselt eitav, sest toiduohutust ettenägevad regulatsioonid panevad selle kohustuse neil asjaoludel, nagu need on tuvastatavad käesoleval juhul, veterinaarjärelevalve ametnikule: see ülesanne ei ole delegeeritav.
13.Seega tõdeb kohus eelosutatud sätete analüüsi tulemina, et Xxxx OÜs sai Trichinella proovi võtta üksnes veterinaarjärelevalve ametnik ja see ülesande delegeerimist võimaldavaid sätteid pole regulaator neil asjaoludel, nagu need on tuvastatavad käsiloleval juhul, ette näinud. St, et proovimaterjali võtmine ei ole delegeeritav ega lubatav. See lähenemine on kõigiti kooskõlas ka kohtumenetluses ütlusi andnud asjatundjate K K ja T P antud selgitustega (vt 04.03.2025 kohtuistungi protokolli).
1-24-7041
14.Prokuratuur esitas V. Vahesaarele süüdistuse selles, et ta avaldas ja kinnitas end süüdistuses märgitud proovivõtu protokollides Trichinella-proovide võtjana. Kohtumenetluses selle üle sisulist vaidlust ei olnud: uuritud tõendid kinnitavad ühemõtteliselt selle teabe õigsust. Nii uuriti kohtumenetluses erinevaid vaatlusprotokolle ühes vaatlusprotokollide aluseks olevate tõenditega ja neist nähtub, et süüdistuses nimetatud proovivõttudes on V. Vahesaar märgitud proovivõtjaks, ta on seda oma (digi)allkirjaga kinnitanud. Lisaks selgitasid kohtumenetluses isikulised tõendiallikad, et proovivõtu protokollid genereerib süsteem automaatselt ehk teisisõnu: andmeväljad täidetakse JVIS süsteemis ja süsteemi sisenemiseks tuleb kasutada isikutuvastamist (IDkaart, paroolid, jne). Ühtlasi on süsteem disainitud viisil, kus proovivõtjaks märgitakse muutmise võimaluseta isik, kelle isikustatud andmetega on süsteemi sisenetud. Kuna süüdistuses nimetatud proovide puhul on proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar, kelle andmed kanti protokolli automaatselt ehk süsteemi sisenemisega, siis järeldab kohus, et proovivõtu protokollid koostas ja kinnitas V. Vahesaar.
15.Prokuratuur heidab V. Vahesaarele ette 8 proovivõtu protokolli võltsimist. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas prokuratuuri hüpoteesi toetab ka kohtumenetluses uuritud tõendikogum. 14.06.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine
16.Uurides 14.06.2023 etteheitega kogutud tõendeid, siis etteruttavalt tuleb öelda, et kohtumenetluses uuritud tõendikogum kinnitab kahtlusteta, et 14.06.2023 pole V. Vahesaar Xxxx OÜs Trichinella proovi võtnud. Kõnesolevas kriminaalasjas kogus uurimisasutus tõendeid jälitustoimingutega, mh telefonikõnede salajase pealtkuulamisega. Kogutud teave on talletatud 28.11.2023 jälitustoimingu protokolli ja elektroonilisele andmekandjale. Nimetatud teabe kohaselt helistas K. K 14.06.2023 kell 12.01 V. Vahesaarele ja andis teada talle 6 sea olemasolust, kellelt ta on proovid juba ära võtnud. Ühtlasi uuris K. K V. Vahesaarelt, kas V. Vahesaarel on võimalik tulla, sest tegemist on nädalavahetusega. V. Vahesaar vastas K. K küsimusele jaatavalt, selgitades, et saab tulla paari tunni pärast. Analüüsides kõne sisu, siis võimaldab ainuüksi kõne sisu teha järelduse, et proovi võttis K. K ja proovi võtmise ajal V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibinud. Nimetatu ei jää aga ainsaks süüdistust kinnitavaks tõendiks. V. Vahesaare suhtes teostati ka varjatud jälgimist, mille tulem on talletatud 04.12.2023 jälitustoimingu protokolli (sh selle lisaks olevatele fotodele ja elektroonilisele andmekandjale). Kõnesolevast tõendist, sh positsioneerimise andmetest nähtub, et V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumber viibis 14.06.2023 kella 13.39 ajal aadressil xxxx. Äriregistri andmete kohaselt on tegutseb Xxxx OÜ aadressil xxxx. Järgnevalt nähtub, et pärast viibimist xxxx aadressil on V. Vahesaar alates kella 13.43st võetud varjatud jälgimise alla. Varjatud jälgimisega fikseeriti V. Vahesaare liikumine xxxx alevikus, tema viibimine Alexela tanklas (xxxx) ja tema liikumine aadressile xxxx. Viimati nimetatud asukohta jõudis V. Vahesaar hiljemalt kell 14.14 – nimetatud ajal oli tema juhitud sõiduk pargitud viidatud aadressile. Kohtus uuritud Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni põhimääruse p 1.7 kohaselt paikneb kõnealusel aadressil ameti Põhja regiooni esindus. 27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar. Uurimismaterjaliks olnud lihase proovid 6lt metssealt jõudsid LABRISesse 14.06.2023 kl 14.30. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 14.06.2023 kell 14.26 ehk vahetult enne proovide edastamist LABRISesse (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu
1-24-7041 protokolle). Analüüsides eelnevat, siis ei jäta need üles vähimatki kahtlust süüdistuse hüpoteesi paikapidavuses: osutatud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi 14.06.2023 Xxxx OÜs K.K. 18.06.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine
17.Sarnaselt eelnevas alapunktis tooduga tuleb ka 18.06.2023 etteheite osas asuda tõendikogumi alalüüsi tulemina seisukohale, et Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare asemel K.K. Nii nähtub V. Vahesaare ja K.Ki vahelisest telefonivestlustest 17.06.2023 ja 18.06.2023, et Xxxx OÜs on kolm siga ja mõned sokud, kellelt tuleb proovid võtta. 18.06.2023 kell 15 toimuvas telefonikõnes annab K.K V. Vahesaarele teada, et „need“ on kohal, proovid on võetud ja ka tabeli on K.K V. Vahesaarele juba saatnud. Nii nagu eelnevas alapunktis märgitud, võimaldab seegi kõne teha vaid ühe järelduse: Trichinella uuringumaterjali võttis K.K ja proovi võtmise ajal V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibinud. Nimetatu on kooskõlas ka muude tõenditega. V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumbri positsioneerimisega tuvastati, et V. Vahesaar viibis Xxxx OÜ territooriumil 18.06.2023 kella 15.48 ajal. Varjatud jälgimisega fikseeriti, kuidas sõiduk Xxxx reg tunnusega xxxx ehk V. Vahesaare kasutuses olnud ametisõiduk, sisenes Üksnurme tee 16/16a territooriumile. Seejärel pargiti sõiduk Üksnurme tee 16a tootmishoone taha ja see lahkus sealt kella 16.05 ajal. 27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar ja uurimismaterjaliks on olnud 3 metssea lihase koondproov, mis võeti 18.06.2023 ja mis jõudis LABRISesse 19.06.2023 kell 08.10. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 19.06.2023 kl 07.47 ehk vahetult enne proovide edastamist LABRISesse (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle). Seega nagu märgitud – osutatud tõendid ei jäta üles kahtlust süüdistuse hüpoteesi paikapidavuses: uuritud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi 18.06.2023 Xxxx OÜs K.K. 26.06.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine
18.Sarnaselt eelnevates alapunktides tooduga tuleb ka 26.06.2023 etteheite osas asuda tõendikogumi alalüüsi tulemina seisukohale, et Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare asemel K.K. Nii nähtub V. Vahesaare ja K.Ki vahelisest telefonivestlusest 26.06.2023 kella 08.01 ajal, et Xxxx OÜs on kolm siga, kellelt tuleb võtta proovid. Vestluse käigus annab K.K teada, et ta teeks proovid ära ja paneks need V. Vahesaare jaoks valmis. V. Vahesaar nõustub sellega. Ühetaoliselt varem käsitletud proovi võtmistega tuleb arutatavalgi juhul asuda seisukohale, et telefonivestluse sisu ei võimalda teha muud järeldust kui see, et K.K võtab ise proovid ja V. Vahesaare tulekuks on proovid valmis pandud. St, et taas võtab proovid K.K ja proovi võtmise ajal V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibi. V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumbri positsioneerimisega tuvastati, et V. Vahesaar viibis Xxxx OÜ territooriumil 26.06.2023 kella 11.18 ajal. Samasisulist teavet koguti ka varjatud järgimisega. Varjatud jälgimisega fikseeriti, kuidas sõiduk Xxxx reg tunnusega xxxx ehk V. Vahesaare kasutuses olnud ametisõiduk sisenes xxxx territooriumile kella 11.07 ajal. Hetk hiljem parkis V. Vahesaar sõiduki Xxxx OÜ toomishoone hoovipoolse pruuni värvi garaažiukse juurde ja jäi juhiistmele istuma. Kella 11.11. väljus V. Vahesaar sõiduki juhiistmelt, võttis tagaistmelt sinise termokohvri ja sisenes pruuni garaažiukse kaudu xxxx Xxxx OÜ tootmishoonesse. V.
1-24-7041 Vahesaar väljus tootmishoonest sinise termokohvriga kella 11.12 ajal ja asetas selle sõiduki tagaistmele. Hiljem ehk kella 12.04 ajal fikseeriti, kuidas V. Vahesaar parkis sõiduki aadressile xxxx A-korpuse juurde, väljus juhiistmelt, võttis sõiduki tagaistmelt termokohvri ja sisenes sellega PTA A-korpuses asuvasse proovide vastuvõtu ruumidesse. Hetk hiljem, s.o kella 12.06 väljus V. Vahesaar A-korpusest, asetas tal kaasas olnud termokohvri sõiduki tagaistmele ja sisenes PTA B-korpusesse. 27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar. Uurimismaterjaliks on olnud 3 metssea lihase koondproov, mis võeti 26.06.2023 ja mis jõudis LABRISesse 26.06.2023 kell 12.10. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 26.06.2023 kell 10.08 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle). Kõrvutades protokolli allkirjastamise kellaaega muude tõenditega, siis nähtub, et V. Vahesaar allkirjastas proovivõtu protokolli veel enne Xxxx OÜs käimist/seal viibimist, ent peale seda, kui K.K oli V. Vahesaart teavitanud kolmest metsseast, kellelt tuli proov võtta. Seega nagu juba öeldud, eeltoodud tõendite analüüsi ei jäta üles kahtlust süüdistuse hüpoteesi paikapidavuses: osutatud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi 26.06.2023 Xxxx OÜs K.K. 02.07.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine
19.Sarnaselt eelnevates alapunktides tooduga tuleb ka 02.07.2023 etteheite osas asuda tõendikogumi alalüüsi tulemina seisukohale, et Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare asemel K.K. Nii nähtub V. Vahesaare ja K.Ki 02.07.2023 vahel toimunud telefonivestlustest, et K.K annab teada, et tal on xxxx tulnud 4 tükki ja xxxx tuli reedel 1, st 5 on koos, kuid tuleb veel, ent need on alles nädalavahetusel lastud ja võiks need 5 proovi ära võtta. V. Vahesaar toetab seda lähenemist. Ühtlasi uurib K.K, kas V. Vahesaarel endal on täna aega tulla või tuleb K.K ise. V. Vahesaar vastab, et „võtab plaani“ ja „käib läbi“. Seejärel kinnitab K.K, et ta teeb kõik valmis. Järgmises ehk kella 16.31 ajal toimuvas telefonivestluses annab K.K teada, et „kõik on kohal“ ja ta võttis proovid ära. Nii nagu eelnevates alapunktides märgitud, võimaldab seegi vestlus teha vaid ühe järelduse: K.K teavitab V. Vahesaart selles, et ta on proovid ise ära võtnud. Seega võtab proovid taas K.K ja proovi võtmise ajal V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibi. V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumbri positsioneerimisega tuvastati, et V. Vahesaar viibis Xxxx OÜ territooriumil 02.07.2023 kella 17.24 ajal. Samasisulist teavet koguti ka varjatud järgimisega. Varjatud jälgimisega fikseeriti, kuidas sõiduk Xxxx reg tunnusega xxxx ehk V. Vahesaare kasutuses olnud ametisõiduk sisenes xxxx territooriumile kella 17.23 ajal. Hetk hiljem parkis V. Vahesaar sõiduki Xxxx OÜ toomishoone hoovipoolse pruuni värvi garaažiukse juurde. Kella 17.25 ajal väljus V. Vahesaar sõiduki juhikohalt ja sisenes koheselt Xxxx OÜ tootmishoonesse. Kella 17.26 ajal väljus V. Vahesaar tootmishoonest, istus sõidukisse ja alustas kella 17.30 ajal sõitu. 27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar. Uurimismaterjaliks on olnud 5 metssea lihase koondproov, mis jõudis LABRISesse 03.07.2023 kl 08.10. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 02.07.2023 kell 19.11 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle). Analüüsides eeltoodut, siis taas tuleb kohtu asuda seisukohale, et need ei jäta üles kahtlust
1-24-7041 süüdistuse hüpoteesi paikapidavuses: osutatud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi 02.07.2023 Xxxx OÜs K.K. 06.07.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine
20.Sarnaselt eelnevates alapunktides tooduga tuleb ka 06.07.2023 etteheite osas asuda tõendikogumi alalüüsi tulemina seisukohale, et Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare asemel K.K. Nii nähtub V. Vahesaare ja K.Ki vahelistest telefonivestlustest 06.07.2023 kella 8.54 ajal, et K.K teavitab V. Vahesaart 8 sea ja 3 soku olemasolust. Taas annab K.K V. Vahesaarele teada, et proovid on valmis. V. Vahesaar vastab sellele, et tuleb esimesel võimalusel. Nii nagu eelnevates alapunktides märgitud, võimaldab sellegi kõne sisu teha vaid ühe järelduse: K.K teavitab V. Vahesaart selles, et ta on proovid ise ära võtnud. Seega võtab proovid ühetaoliselt varasemaga K.K ja proovi võtmise ajal V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibi. V. Vahesaare kasutuses olnud abonentnumbri positsioneerimisega tuvastati, et V. Vahesaar viibis Xxxx OÜ territooriumil 06.07.2023 kella 09.49 ajal. Samasisulist teavet koguti ka varjatud järgimisega. Varjatud jälgimisega fikseeriti, kuidas sõiduk xxxx reg tunnusega xxxx ehk V. Vahesaare kasutuses olnud ametisõiduk, sisenes xxxx territooriumile kl 09.46 ajal. Hetk hiljem parkis V. Vahesaar sõiduki Xxxx OÜ tootmishoone hoovipoolse pruuni värvi garaažiukse juurde. Kella 09.47 ajal väljus V. Vahesaar sõiduki juhikohalt ja sisenes koheselt Xxxx OÜ tootmishoonesse. Ta väljus tootmishoonest kella 09.47 ajal. Väljudes oli V. Vahesaarel käes osaliselt läbipaistev kilepakend. V. Vahesaar istus sõidukisse ja alustas kella 09.49 ajal sõitu. Seejärel fikseeriti V. Vahesaare viibimine kella 10.11 ajal aadressil xxxx. Kell 10.13 ajal võttis V. Vahesaar juhi kõrvalistmelt osaliselt läbipaistva kilepakendi ja liikus sellega hoone sissepääsu suunas. 27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on proovivõtjaks märgitud V. Vahesaar. Uurimismaterjaliks on olnud 8 metssea lihase proov, mis jõudis LABRISesse 06.07.2023 kell 10.40. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 06.07.2023 kell 10.36 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle). Seega, osutatud tõendikogum ei tõstata kahtlusi süüdistuse hüpoteesi paikapidavuses: osutatud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi 06.07.2023 Xxxx OÜs K.K. 19.07.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine
21.Analüüsides kõnesoleva proovi võtmisega seonduvaid asjaolusid, siis 27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on 19.07.2023 V. Vahesaar võtnud 5. metssea lihase koondproovi. See proov jõudis LABRISesse 20.07.2023 kell 9.20. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub ka see, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 20.07.2023 kell 07.50 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle). Mis puudutab varjatud jälgimise ja positsioneerimise andmeid, siis kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et V. Vahesaar oleks 19.07.2023 või 20.07.2023 üldse Xxxx OÜs viibinud. Küll on jälitusprotokolli talletatud see, et kuidas K.K väljus 19.07.2023 kella 18.06 ajal xxxxa asuvast Xxxx OÜ tootmishoonest ja tal on käes lihaproovide sarnane kott, millega ta tootmishoonest eemale liikus (vt siinkohal võrdlust 06.07.2023 proovi võtmisega seonduvaga, kus V. Vahesaarel
1-24-7041 on käes sarnane kott, mille ta laborisse toimetas; samuti vt võrdluseks V. Vahesaare kinnipidamise järgselt aset leidnud läbiotsimise käigus ära võetud lihaproove, nende pakendit). Järgnevalt on põhjust osutada poolte vahel 20.07.2023 kella 08.35 ajal aset leidnud telefonikõnele, milles K.K uurib, kas V. Vahesaarele on sobib, kui ta, s.o K.K praegu tulema hakkaks. V. Vahesaar annab teada, et on koertega jalutamas, kuid on lähema 20 minuti pärast kodus. K.K annab omakorda teada, et ta lähebki umbes (seni kaua) ja ta kinnitab oma tulekut. Lisaks nähtub 14.07.2023 toimunud telefonivestlusest, et V. Vahesaar on alates järgmisest nädalast puhkusel, ent ta on põhimõtteliselt kodus ja see, kuidas asju teha, lepitakse kokku jooksvalt. Analüüsides eeltoodut, siis eelosutatu kogumis hindamise tulemina ei jää mõistlikku kahtlust selles, et ka kõnesoleval juhul võttis proovi Trichinella uurimiseks K.K. Esmalt olgu korratud, et kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks V. Vahesaare viibimine Xxxx OÜs. Teiseks, analüüsides isikute vahelisi eelnevaid telefonivestlusi, samuti seda, et varjatud jälgimisega fikseeriti K.Ki väljumine koos lihaproovide sarnase kotiga 19.07.2023 kella 18.06 ajal Xxxx OÜ tootmishoonest ning proovid jõudsid järgmisel päeval laborisse vahetult pärast K.Ki ja V. Vahesaare telefonikõne, siis annavad need asjaolud aluse küllaldaselt tõsikindla järelduse tegemiseks, et proovimaterjali võttis 19.07.2023 K.K, kes toimetas need järgmise päeva hommikul V. Vahesaareni. Siinkohal ei ole võimalik jätta tähelepanuta, et varasemate proovivõtmiste käigus on K.K korduvalt pakkunud võimalust ise proovid ära tuua (vt V. Vahesaare ja K.Ki telefonikõnesid, mis on talletatud jälitustoimingu protokolli ja elektroonilisele andmekandjale). Seega kohus tõdeb, et tõendikogum ei jäta üles seegi kord kahtlust süüdistuse hüpoteesi paikapidavuses: osutatud tõendid tõendavad, et V. Vahesaare asemel võttis Trichinella proovi 19.07.2023 Xxxx OÜs K.K. 26.07.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine
22.Analüüsides 26.07.2023 proovi võtmisega seotud asjaolusid, siis 27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on 26.07.2023 V. Vahesaar võtnud
3.metssea lihase koondproovi. See proov jõudis LABRISesse 27.07.2023 kell 8. Uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 26.07.2023 kell 17.18 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle). Uurides varjatud jälgimise ja positsioneerimise andmeid, siis neist ei nähtu, et V. Vahesaar oleks 26.07.2023 viibinud Xxxx OÜs. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis kinnitaks V. Vahesaare viibimist Xxxx OÜs. Samas nähtub, et 26.07.2023 on K.K V. Vahesaarega korduvalt ehk kolmel korral telefonitsi kontakteerunud (vt 13.10.2023 koostatud vaatlusprotokolli, milles vaadeldi V. Vahesaare kinnipidamisel ära võetud esemete koopiafaile ja 17.08.2023 koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldi xxxx 07.08.2023 läbiotsimise käigus ära võetud esemete koopiafaile, sh vt läbiotsimismäärusi koos kohtu vastavate lubadega, mis võimaldasid seadmete äravõtmist ja nende sisu vaatlemist). Võttes aluseks eeltoodu, samuti asjaolu, et 14.07.2023 telefonikõnes avaldab V. Vahesaar alates järgmisest nädalast puhkusel viibimist, samuti seda, et puhkusaegne proovide võtmise üksikasjaolud lepiti kõnest nähtuvalt kokku jooksvalt ja juba 19.07.2023 proovid võttis ning toimetas V. Vahesaareni K.K, siis asub kohus seisukohale, et vastavalt poolte vahel väljakujunenud käitumis- ja tegevusmustrile (tegude toimepanemise viisi sarnasus, nn modus operandi) on põhjust seisukohaks, et ka 26.07.2023 Trichinella uuringuproovid võttis K.K. 07.08.2023 proovi/uuringumaterjali võtmine
23.Analüüsides kõnesoleva proovi võtmisega seotud asjaolusid, siis 27.10.2023 koostatud vaatlusprotokollist, milles vaadeldi 04.08.2023 nõudekirja vastusena edastatut, nähtub, et
1-24-7041 järelevalve käigus võetud kontrollproovide kaaskirja kohaselt on 07.08.2023 V. Vahesaar võtnud
5.metssea lihase proovi. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõnesoleva proovivõtu protokolli allkirjastas V. Vahesaar 07.08.2023 kell 15.28 (vt 07.11.2023 vaatlusprotokolli, milles uuriti PTA Järelevalve Infosüsteemist (JVIS) välja võetud V. Vahesaare ja Xxxx OÜga seotud proovivõtu protokolle). Samas nähtub 04.12.2023 koostatud jälitustoimingu protokollist, kuhu on talletatud positsioneerimise ja varjatud jälgimisega kogutud teave, et V. Vahesaar viibis positsioneerimisandmete kohaselt Xxxx OÜs 07.08.2023 ca kl 16.30 ajal. Nimetatu leiab kinnitust ka varjatud jälgimisega: sellest nähtub, et V. Vahesaart asuti varjatult jälgima alates kella 15.59st, mil ta väljus PTA B-korpusest aadressil xxxx. Tal oli kaasas külmakast, mille ta asetas mootorsõidukisse reg tunnusega xxxx. Peale külmakasti asetamist sõidukisse, istus ta sõiduki juhikohale ja alustas sõitu. Kella 16.28 jõudis ta xxxx aadressile xxxx Xxxx OÜ territooriumile. Sinna jõudes parkis ta sõiduki, väljus juhikohale ja sisenes Xxxx OÜ tootmishoonesse. Ta väljus tootmishoonest kella 16.29 ajal, liikus sõiduki juurde ja alustas kella 16.33 ajal sõitu. Kella 16.37 ajal peeti V. Vahesaar xxxx hoone juures kahtlustatavana kinni. Nimetatu on kooskõlas ka 07.08.2023 kuupäeva kandva kahtlustatava kinnipidamise protokolliga. Peale V. Vahesaare kahtlustatavana kinnipidamist viidi läbi ka läbiotsimine tema kasutuses olnud sõidukis (läbiotsimist teostati prokuratuuri 04.08.2023 määruse alusel, mille kohus 09.08.2023 lubatavaks tunnistas). Sõiduki xxxx reg tunnusega xxxx läbiotsimise käigus leiti ja võeti sõiduki juhi tagant istmelt ära termokast, milles V. Vahesaare sõnade kohaselt oli Xxxx OÜst võetud 5 metssea lihase proovid trihhinelloosi kontrolliks. Mh nähtub, et proovid paikesid ühes suuremas läbipaistvas soonsulguriga kilekotis, millel oli PTA kirje, proovivõtu kood 2023/3315, proovivõtja nimi: V. Vahesaar, tema templijäljend ja käsikirjaline allkiri. Templijäljendiga seoses avaldas V. Vahesaar, et tempel asub tema töökabinetis aadressil xxxx. Menetleja avas proovide pakendi ja selles paiknes täiendavalt viies erinevas läbipaistvas kilekotis 5 lihaproovi, mis olid nummerdatud. Läbiotsimise käigus selgitas V. Vahesaar, et neile proovidele kirjutas musta markeriga peale xxxx OÜ juhatuse liige K.K. Numbrid näitavad, millises jahiseltsis loom kütiti. Kinnipidamisel võeti ära ka V. Vahesaare kasutuses olnud mobiiltelefon Samsung ja kontorist V. Vahesaare kasutuses olnud arvuti. Arvutisse talletud andmetest tehti koopiafailid, mille tulem talletati 28.12.2023 vaatlusprotokolli. Neist andmetest nähtub mh, et 07.08.2023 kl 14.05 edastas Xxxx OÜ V. Vahesaarele e-kirja, et 07.08.2023 käitles xxxx OÜ viite metssiga (metssearümpa), mille numeratsioon kattub V. Vahesaare kasutuses olnud sõiduki läbiotsimisel leitud proovide numbritega. Võttes aluseks asjaolu, et kõnealune e-kiri saadeti V. Vahesaarele kell 14.05, kuid V. Vahesaar viibis Xxxx OÜ tootmishoones ca 16.30 ajal, siis kohus järeldab sellest, et kõnesolevalgi juhul võttis proovid K.K, mitte aga V. Vahesaar. Taolist järeldust tugevdab ka isikute varasem käitumine (nn modus operandi), ent seegi, et V. Vahesaar allkirjastas proovivõtu protokolli veel enne, kui ta Xxxx OÜsse jõudis. Seega jagab kohus prokuratuuri seisukohta, et tõendikogum on küllaldane järelduseks, et 07.08.2023 Trichinella proovi võttis Xxxx OÜs V. Vahesaare asemel K.K.
24.Vaatamata asjaolule, et kohtu veendumusel leiab juba eeltooduga kinnitust süüdistuse hüpotees, et V. Vahesaare asemel võttis trihinelloosi kontrollimiseks uuringumaterjali K.K, siis nimetatu leiab täiendavat tuge ka K.Ki ütlustega. K.K kuulati kohtumenetluses tunnistajana üle ja pärast jälitustoimingu protokolli tutvustamist tõdes K.K, et olid mõned korrad, mil ta lõikas proovimaterjali ise: ta lõikas metssea rümba küljest ise proovi ära ja pani kotti. Tegemist oli olukordadega, kui oli kiire. Neil juhtudel V. Vahesaar tuli ja võttis need (proovid) ära või siis viis tunnistaja ise need laborisse. Millal sel viisil toimiti, neid kuupäevi tunnistaja ei mäleta. Küll mäletab tunnistaja, et taoline olukord eksisteeris siis, kui teostati läbiotsimist. Tol päeval lõikas ta proovid valmis kottidesse. Kui palju neid proove oli, seda ta ei mäleta, kuid V. Vahesaar pidi proovide kättesaamiseks tulema sisse
1-24-7041 (kohtu märkus: sisenema tootmishoonesse) ja liikuma ruumi, kus ulukid ripuvad (vt ka läbiotsimisprotokolli, sh selle osiseks olevaid fotosid). Kõnealuses ruumis on laud, kuhu lauanurka olid proovid ritta seatud. V. Vahesaar pidi need proovid sealt võtma ja seejärel nendega edasi toimetama. Samuti avaldas tunnistaja, et millal täpselt V. Vahesaar proovid kätte sai, seda ta täpselt öelda ei oska, sest teda seal siis enam ilmselt ei olnud. Tunnistaja möönis, et tavaliselt tuli V. Vahesaar vist ca tund aega hiljem. Kui tunnistaja oli ära läinud, siis andis V. Vahesaar talle sellest teada, et oli käinud, kõik on korras ja uksed võib lukku panna. Prokuratuuri küsimustele vastates kinnitas tunnistaja ühemõtteliselt, et prokuratuur saab temast õigesti aru, et tema võttis proovid, jättis proovid laua nurgale ja kuna uksed olid lahti, siis sai V. Vahesaar tulla ja proovid ise ära võtta. Laborisse sai proovid saata üksnes veterinaarametnik. Samuti kinnitas tunnistaja, et paaril korral on olnud ka seda, kus ta ise võtab proovid ja toimetab need ka laborisse. Kohus tõdeb, et tunnistaja ütlused sobituvad ühemõtteliselt ja täielikult eelnevalt käsitletud proovide võtmisega seotud asjaoludega, moodustades muu tõendikogumiga ühtse ning loogilise terviku.
25.Mis puudutab V. Vahesaare ütlusi, siis vaatamata asjaolule, et ta on eitanud talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist ja tema ristküsitlemise käigus antud ütluste sisu on kohati keeruline mõista, sest ütlustest arusaamiseks on vajalik omada taustteavet asjassepuutuvate õigusnormide näol, nähtub V. Vahesaare vastustest kaitsjale seegi, et K.K on proove võtnud ja ta sai K.Ki selles protsessis usaldada. Prokuröri küsimustele vastates avaldas V. Vahesaar, et mõningatel üksikutel kordadel juhtunud seda, et ettevõtjat ei ole isiklikult kohal olnud, kuid ta on proovimaterjali valmis pannud loomade taga olevale lauale ja sealt ongi ta need proovid kaasa haaranud. Samuti tõdes ta, et kui tema ise mingitel juhtumitel ise proove uuringule ei viinud, siis tegi seda ettevõtja/käitleja. V. Vahesaar kinnitas, et 07.08.2023 lõikas Xxxx OÜs 5lt metssearümbalt keeritsusside proovimaterjali K.K. Selle käsitlusega seotult rõhutas V. Vahesaar, et kontrollimäärusele tuginedes saavad proove võtta veterinaarjärelevalve ametnik, tema abiline ja koolitatud jahimees ning proovimaterjali võtmise ülesannet ehk proovide ette lõikamist on ta K.Kile delegeerinud, ta on K.Ki usaldanud ning see teenib ressursi, sh aja kokkuhoiu eesmärki. Seega järeldub, et ka K.Ki ja V. Vahesaare ütlused toetavad prokurauuri hüpoteesi paikapidavust selles, et süüdistuses nimetatud kuupäevadel võttis metssearümpade trihhinelloosi proovid V. Vahesaare asemel K.K ja proovide võtmise hetkel V. Vahesaar Xxxx OÜs ei viibinud.
26.V. Vahesaar väljendas kohtumenetluses seisukohta, et trihhinelloosi proovi võtmine on nn mitmetest sammudest koosnev protsess, mille üheks osiseks on rümbalt uuringumaterjali võtmine. Kõnesolevale väitele vastamiseks osutab kohus nn Trichinella-määruse (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1375) art 2 lg-le 2, mis näeb ette, et hobuste, metssigade ning teiste keeritsussi haiguskahtlusega kodu- ja metsloomade rümpadelt tuleb tapajärgse uuringu osana tapamajades või ulukiliha töötlevates ettevõttes süstemaatiliselt proove võtta. Proov võetakse igalt rümbalt ja proovi võetakse laboratooriumis vastavalt I ja III lisale. Uurides osutatud rakendusmääruse lisasid, siis neis on küll konkretiseeritud kust ja millise kaaluga proovimaterjali tuleb võtta, ent see ei näe ette, et proovi võtmist tuleks jagada erinevateks protsessi osadeks. Rakendusmääruse lisad peavad proovi võtmise all silmas kitsast ja konkretiseeritud tegevust: see on piiratud faktilise proovi võtmisega kindlast rümba piirkonnast kindlaksmääratud koguses. Nimetatu on kooskõlas ka kohtumenetluses uuritud dokumendikoguga „Lihakontrolli käsiraamat“, mis näeb samuti ette, et tapajärgse kontrolli raames proovide võtmine keeritsussi uurimiseks on kehtestatud rakendusmäärus (EL) 2015/1375, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes. Selles on täpsustatud, et kütitud metssearümbast võetakse tapajärgse kontrolli käigus proov esijala-, keele või vahelihasest; vajadusel võib ettevõttesse vastuvõetud metsseakerest võtta proovi keeritsussi uuringuks enne metsseakere nahatustamist. Proovi võtmisel tuleb alati tagada proovi ja
1-24-7041 metsseakere kokkuviidavus. Seega ole võimalik proovi võtmist osadeks jagada ja see ei oleks kooskõlas ka loomuliku elukäsitlusega.
27.Mis puudutab V. Vahesaare väidet selle kohta, et ametliku kontrolli raames võib proovi võtta ka koolitatud jahimees, siis kohus jääb selles küsimuses diametraalselt erinevale seisukohale. Juba kõnesoleva otsuse varasemas osas väljendas kohus arusaama, et ametliku kontrolli raames sai ja saab proove võtta kas veterinaarjärelevalve ametnik või teatud juhtudel tema abi. Kohtu ette ei ole toodud õiguslikke ehk konkreetsetele regulatsioonidele tuginevaid argumente, mis võimaldaks nimetatud lähenemisviisist kõrvale kalduda. Samas ei ole põhjust kahtluse alla seada ka seda, et K.K ei võiks üldse trichinelloosi kontrollimiseks proove võtta ja laborisse toimetada. Otse vastupidi – põllumajandusministri 15.06.2006 määruse nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikses koguses käitlemise hügieeninõuded“ §-ga 5 on ette nähtud trihhinelloosile vastuvõtliku loomaliigi uurimise nõuded. Selle esimene lõige sätestab, et trihhinelloosile vastuvõtliku loomaliigi rümbast võtab veterinaarjärelevalveametnik või koolitatud isik trihhinelloosi esinemise uurimiseks proovimaterjali. Proov võetakse ja seda analüüsitakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1375 nõuete kohaselt. Vaidlust ei ole selles, et K.K on osutatud määruse § 5 lg 1 mõttes koolitatud isik, sest talle on xxxx väljastanud vastava tunnistuse. Kuna kõnesolev määrus kohaldub jahipidamisõigust omava füüsilise isiku kütitud uluki rümba ning suuruluki rümba raietükkide väikese koguse kohta ega laiene juriidilisest isikust käitlejale nagu seda on Xxxx OÜ, siis K.Kil puudus õiguslik alus trihhinelloosi esinemise uurimiseks proovimaterjali võtmiseks Xxxx OÜs. Sedasama selgitasid kohtuistungil nii asjatundjad, kui ka K.K: kui ta kütib metssea endale või soovib seda enda tutvusringkonnale jagada, siis võtab ta ise metssealt trihhinella esinemise uurimiseks proovi ja toimetab selle laborisse. Sel juhul ühtegi ametnikku juures ei ole ja see ei ole puutumuses ka ühegi ametnikuga. Proovi võtab ta enda ohutuse tagamiseks. Ametnik käib ainult Xxxx OÜs proove võtmas.
28.Lisaks jäi V. Vahesaare ütlustest kõlama lähenemisviis, et käitleja poolt proovi võtmine on hinnatav ettevõtja abina, mille õiguslik alus on kontrollimääruse art 15 teine lõige. Analüüsides kõnesolevat sätet, siis kontrollimääruse art 15 sätestab ettevõtja kohustused. Mh on teise lõikega ette nähtud, et ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise ajal abistavad ettevõtjad pädevate asutuste ja mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutuste töötajaid nende tööülesannete täitmisel ning teevad nendega koostööd. Analüüsides menetluses ülekuulatud isikuliste tõendiallikate ütlusi, siis üldjoontes tuleb tõdeda, et koostöö on sedastatav ka trihhinelloosi esinemise uurimiseks võetavate proovide puhul. Nii on ühist proovivõtmise protseduuri piisava detailsusega kirjeldanud nii K.K kui ka V. Vahesaar, ent see on sedastatav ka tunnistaja H.K (K) ütlustest. Nii nähtub, et pärast V. Vahesaare kahtlustatava kinnipidamist määrati metssearümpadele trihhinelloosi korduvproovide võtmine, mis sai H. K ülesandeks. H. Kauba ütluste kohaselt läks ta kordusproovide võtmiseks Xxxx OÜsse, kus teostas 5 metssearümba tapajärgse kontrolli (dokumentide kontroll ja võrdlus), misjärel palus ta K.Kil teostada lõiked proovimaterjali saamiseks. See protseduur osutus komplitseerituks, sest neilt sigadelt olid juba proovid võetud. Kuna metssigadelt võetakse reeglina uuringumaterjal diafragmast ja proovi minimaalne kogus on 150 gr, siis oli K.Kil seda kogust, mida K.K tunnistaja juuresolekul võttis, raske kätte saada/koguda. Tunnistaja kinnitas, et uuringumaterjali lõikas K.K. Menetluses kuulas kohus tunnistajana üle ka PTA Ida regiooni töötaja A K. Sarnaselt varem tooduga avaldas temagi, et trihhinelloosi kontrollimiseks teostab ta esmajoones dokumendikontrolli, millele järgneb uuringumaterjali võtmine. xxxx OÜs, kus tema järelevalvet teostab, liigutakse peale dokumendikontrolli alla vastuvõttu, kus varumisega tegelev isik võtab uuringuks vajalikud proovid. Selle protseduuri ajal viibib tema seal kõrval. Taoliselt toimib ta põhjusel, et proovi võtmiseks tuleb redeliga üles rümbani ronida ja kuna noad on väga
1-24-7041 teravad, siis ta on endale näppu lõiganud. Seetõttu viib uuringu materjali võtmise protseduuri läbi varumisega tegelev isik: tegemist on professionaaliga, kes oskab proovimaterjali temast paremini võtta, kuid protseduur leiab aset tema juuresolekul. Peale seda proovimaterjal pakendatakse ja markeeritakse. Eelnevast nähtub, et proovi võtmine toimibki ettevõtja ja ametniku koostöös ning kohtul ei ole kahtlusi ega õiguslikke etteheiteid, et taoline tegevus, kus proovimaterjali kogutakse koos, s.o samaaegselt ühises ruumis ja vahetus läheduses viibides, vastab kontrollimääruse art 15 teises lõikes sätestatud ettevõtja abistamiskohustusele ja ulatusele. Millestki taoliselt pole aga süüdistuse aluseks olevate proovivõttude puhul põhjust rääkida: kohus on juba tõendipõhiselt ära näidanud, et V. Vahesaar proove, millega seoses talle etteheiteid tehakse, ei võtnud ja ta ei ole viibinud ka nende proovivõttude juures.
29.Kaitsja taotlusel uuriti kohtumenetluses laboratooriumi (LABRIS) proovivõtu juhendit. Kaitsja tõi välja, et LABRISe proovivõtu juhend näeb ette, et proovid võtab tegevusloaga loomaarst või vastava koolituse läbinud isik. Kaitsja järeldab nimetatust, et LABRISe suunis loob aluse selleks, et proovi võis võtta ka koolituse läbinud K.K. Faktiväitena tuleb kohtul kaitsjaga nõustuda. Nimetatuga seoses tuleb silmas pidada aga seda, et LABRIS võtab vastu ja uurib ka proove, mille kütt on küttinud isiklikuks otstarbeks ja trihhinelloosi esinemise kontroll toimub põllumajandusministri 15.06.2006 määruse nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikses koguses käitlemise hügieeninõuded“ § 5 lg 1 alusel (vt ka K.Ki, K. K sellekohaseid ütlusi). Kuna arutusel all oleval juhul on menetluse esemeks ametliku kontrolli raames võetavad proovid, mille võib kontrollimääruse kohaselt võtta veterinaarjärelevalve ametnik ja LABRISe proovivõtu juhend ei lükka ümber kontrollimäärusest ja selle alusel kehtestatud nõudeid, siis viivad need asjaolud tõdemuseni, et kaitsja ei saa õiguslikult tugineda kaitsealuse vastutuse küsimuses kõnesolevale proovivõtu juhendile viisil nagu ta seda teeb: kaitsja väide jääb tagajärjetuks.
30.V. Vahesaart süüdistatakse KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kõnesolev norm tunnistab karistatavaks ametiisiku poolt dokumendi võltsimise või võltsitud dokumendi väljaandmise. KarS § 299 lg 1 on kohtupraktika kohaselt KarS §-de 344 ja 345 suhtes erinorm ja dokumendi võltsimise sisustamine toimub nende koosseisude alusel üldjoontes samadel alustel. Erisus väljendub vaid erisubjektis ehk ametiisikus ja eesmärgi osas. Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja. Kohtupraktika on ka seisukohal, et dokumendi võltsimise mõiste hõlmab ka selle intellektuaalset võltsimist ehk seda, et dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõiged andmed.
31.KarS § 299 lg 1 subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt vastavalt KarS § 15 lg-le 1 tahtlust. KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt piisab subjektiivse külje täitmiseks sellest, kui toimepanijal on kõigi objektiivse koosseisu tunnustele vastavate asjaolude suhtes KarS § 16 lg 4 mõttes kaudne tahtlus. KarS § 299 lg 1 koosseis ei nõua ega eelda, et inimene võltsiks dokumenti või annaks selle välja mingil kindlal eesmärgil.
32.Kuna V. Vahesaarele heidetakse ette KarS § 299 lg 1 mõttes dokumendi võltsimist, siis esmalt on vajadus koosseisu täitmise üle otsustamiseks kujundada seisukoht selles, kas proovivõtu protokollid on hinnatavad dokumentidena. Analüüsides proovivõtu protokolle, siis on kohus veendumusel, et need on käsitatavad dokumentidena KarS § 299 lg 1 mõttes: need sisaldavad inimese mõtteväljendust, on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja neist selgub ka väljaandja.
Menetluses pole vaidlust selles, et proovivõtu protokollid, mis ühtlasi kannavad endas
1-24-7041 saatekirja funktsiooni, koostas ja kinnitas V. Vahesaar ehk koostajaks märgitud ning selleks õigustatud isik. Ent nagu kohus väljendus, on KarS § 299 lg 1 järgi karistatav ka dokumendi intellektuaalne võltsimine ja intellektuaalselt võltsitud dokumendi väljaandmine. Kohtuotsuse varasemadest osistest nähtubki, süüdistuses nimetatud dokumentidesse on talletatud andmeid, mis ei kajasta tegelikkust. Nagu juba eelnevalt tuvastatud, on kõikidesse süüdistusaktis nimetatud proovivõttu protokollidesse proovi võtjaks märgitud V. Vahesaar, kes aga trihhinelloosi esinemise tuvastamiseks proove/uuringumaterjali ei võtnud. Kohus lükkas ümber ka kaitseväite, et proovi võtmist tuleb käsitleda mitmest üksikust käitumisaktist koosneva käitumisaktide ahelana, milles V. Vahesaar isiklikult (osaliselt) osales (toiminguid teostas) ja mille tulemina saab V. Vahesaart proovide võtjana vaadelda ja käsitada. Samuti ei pidanud kohus võimalikuks jaatada V. Vahesaart proovi võtjana kontrollimääruse art 15 lg 2 alusel (nn ettevõtja abistamiskohustus) või delegeerimise alusel. Kohus kordab, et regulaator on ette näinud, et tapajärgse kontrolli, mille osiseks on trihhinelloosi kontroll, teostab veterinaarjärelevalve ametnik või selle abi tema järelevalve all või kui on kasutusele võetud piisavad tagatised, siis tema vastutusel (kontrollimääruse art 18 lg 2 punkt c, samuti art 17, mis sätestab erimõistete definitsioonid) ning seejuures ei kohaldu ka art 18 lg-s 3 nimetatud erand. Erandit saab kohaldada, kui pädev asutus on teinud riskianalüüsi – selliseid dokumente kohtu ette ei toodud ja sellekohaseid küsimusi ei esitanud kaitsja ka kohtumenetluse pooltele, sh kaitsealusele. Lisaks ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et K.K oleks tegutsenud sõltumatult ja isegi siis, kui eelnevalt loetletud tingimused oleksid täidetud, on täiendava kriteeriumina nõutav, et proovide võtmine toimuks veterinaarjärelevalve ametniku või veterinaarjärelevalve ametniku juuresolekul ja juhiste kohaselt. Tuleb korrata, et süüdistuses märgitud proovide võtmise juures V. Vahesaar tuvastatu kohaselt ei viibinud. St, et ka erandi kohaldamiseks vajalikud tingimused, sh ametniku juuresolek, on jäänud täitmata. Seega on süüdistuses nimetatud proovivõtu protokollid, millesse on V. Vahesaar märgitud proovi võtjana ja mis on täitnud ka saatekirja funktsiooni, KarS § 299 lg 1 mõttes intellektuaalselt võltsitud dokumendid. Nimetatud dokumente koostades ja neid kinnitades pani V. Vahesaar toime teo, mis on käsitatav dokumendi võltsimise vahetu täideviimisena.
34.Kujundades seisukohta subjektiivse koosseisu osas, siis prokuratuur on õigustatult viidanud V. Vahesaare ametijuhendile. Sellest nähtub, et V. Vahesaar on olnud kohustatud juhinduma oma töös Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, ameti ja osakonna põhimäärustest, töökorralduse reeglitest, ametijuhendist, tööandja käskkirjadest ja suulistest korraldustest. Lisaks on V. Vahesaare amet eeldanud kõrgharidust veterinaaria erialal ja oma töövaldkonda reguleerivate õigusaktide põhjalikku tundmist. Tema vastutusalas on olnud vastutusala valdkonnas tegutsemiseks vajaliku informatsiooni ja teabe edastamine ning valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjate kehtivatest nõuetest, nõuete kehtestamise põhjustest ja nõuete eiramise tagajärgedest teavitamine. Mis puudutab vastutust, siis ametijuhendi kohaselt on ta vastutanud esitatud andmete ja koostatud aruannete tõesuse eest ning töövaldkonda reguleerivatest õigusaktidest kinnipidamise eest. Lisaks on tema ametijuhendis ühemõtteliselt sätestatud õigus viia läbi menetlus- ja kontrollitoiminguid. Analüüsides ainuüksi ametijuhendis toodut, siis jätab ametijuhendisse talletatu vähe võimalusi öelda, et V. Vahesaarele oli teadmata või arusaamatu kontrollimäärusest ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest tulenevad nõuded, s.o asjaolu, et ametliku kontrolli raames saab trihhinelloosi esinemise kontrollimiseks proovimaterjali võtta (mõningate eranditega) eelkõige veterinaarjärelevalve ametnik. Seejuures ei jäta ka kohtus uuritud tõendid üles kahtlust, et V. Vahesaarele oli see nõue teadmata või võimaldanuks asjasse puutuvad regulatsioonid proovimaterjali võtta kolmandatel isikutel, antud juhul K.Kil. Nimelt, analüüsides K.Ki ja V. Vahesaare ütlusi, siis järeldub, et K.K võttis proovid V. Vahesaare juures- ja/või kohalolekuta vaid üksikutel juhtudel – kui oli kiire. Ka V. Vahesaar kirjeldas, et proove võtsid nad enamasti koos, sest koos tegutsedes on proovi võtmine lihtsam/mugavam. Koos tegutsemine/toimetamine
1-24-7041 on sedastatav ka H. K ja A. K ütlustest. Seega järeldub isikute selgitustest, mis puudutasid proovide võtmist, et kolmandad isikud ei saanud proove võtta ilma veterinaarjärelevalve ametnikuta, seda ei viljeletud ja proovide võtmisel ettevõtja küll abistas, ent ei tegutsenud proovide võtmisel nn iseseisvalt. Kuna juhi ülesanne on töö ja tööprotsesside efektiivne korraldamine ning proovide võtmine kujutab endast teatavat ressursikulu, siis ülesande delegeerimine ettevõtjale tooks kaasa ametiasutuse ressursi kokkuhoiu. Seega juhul, kui regulatsioonide pinnalt oleks olnud võimalik ülesannete delegeerimine, siis oleks V. Vahesaar saanud sellele töökorralduslike muudatustega reageerida. Seejuures - see poleks olnud mitte üksnes võimalus, vaid V. Vahesaar olnuks taolise töökorralduse tegemiseks kohustatud. Nimelt oli tal ametiülesannete raames kohustus analüüsida tööprotsesse ja välja töötada ettepanekud töö tulemuslikkuse tagamiseks ja protsesside tõhustamiseks. Lisaks olnuks sel tööprotsessi muudatusel vahetu mõju PTA eelarvele: tema amet nõudis ametijuhendi kohaselt eelarvevahendite ja riigivara sihipärast ning efektiivset kasutamist. Märkimist väärib seegi, et PTA tegutses piiratud ressurssidega: isikuliste tõendiallikate ütlustest nähtub, et V. Vahesaar tegutses juhtpositsioonil ja ametliku kontrolli tegemine Xxxx OÜs oli tema jaoks tasustamata lisaülesanne, sest kedagi teist selle tegemiseks polnud võimalik saata. Kuna kohtu ette ei toodud tõendid, millest nähtuks proovi võtmise delegeerimise õiguslik alus või V. Vahesaare initsieeritud muudatused tööprotsessis, ja nagu öeldud, regulaator pole sellist võimalust neil asjaolude, nagu need on tuvastavad käsioleval juhul, ka ette näinud, siis ei jäta need asjaolud vähimatki võimalust järelduseks, et V. Vahesaar ei saanud aru või oli eksimuses, kui lubas proovid võtta K.Kil ja märkis iseend neil juhtudel proovide võtjaks. Seega kohus saab eeltoodu pinnalt teha järelduse, et V. Vahesaar teadis, et Xxxx OÜ veterinaarjärelevalve ametnikuna saab vaid tema võtta trihhinelloosi esinemise kontrolliks vajalikud proovid ja nimetatud toimingut ei saanud ega võinud vastava volitusnormi puudumisel delegeerida K.Kile. Eriteadmisi omava isikuna teadis V. Vahesaar sedagi, et nn Trichinella-määrus ei võimalda proovide võtmise protsessi liigendada, vaid proovi võtmine on konkreetne, kitsalt määratletud tegevus, mida menetluse esemeks olevate sündmuste puhul V. Vahesaar ei teostanud. Seega talletas ta proovivõtu protokollidesse, mis kandsid endas ka labori saatekirja funktsiooni, teadvalt ebaõiged andmed. Tuvastatud asjaoludest nähtub seegi, et juriidilisest isikust toidukäitleja, kelleks saab pidada ka Xxxx OÜd, ei oleks saanud uuringumaterjali trihhinelloosi kontrollimiseks laborisse edastada, sest see volitus on üksnes PTA-l (veterinaarjärelevalvet teostanud isikul). Tuvastatu kohaselt oli ebaõigete andmete protokolli koostamise ja kinnitamise eesmärgiks Xxxx OÜs käideldud metssigade toidukõlbulikkuse kontroll ja hilisem ringlusesse lubamine ning neid eesmärke oli võimalik saavutada vaid PTA ehk veterinaarjärelevalvet teostanud ametniku toel (vt rakendusmääruse 2019/627 art 37, mis sätestab laboratoorsete uuringutega seotud erinõuded, sh veterinaarjärelevalve ametniku erinõuded/vastutus). Seega järeldub, et V. Vahesaar seadis endale eesmärgiks kajastada protokollides selliseid andmeid, mille kohta ta teadis, et need ei vasta tõele. Samuti oli eesmärgipärane nende ebaõige sisuga protokollide, mis kandsid ka saatekirja funktsiooni, sisestamine ja kättesaadavaks tegemine laborile. Neist asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et V. Vahesaar pani ametialase võltsimise toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2).
35.Kohtus tõusetus seegi, et V. Vahesaarel puudus võimalus muul viisil toimida, sest proovivõtu protokollid, mis kandsid endas saatekirja funktsiooni, genereeriti JVIS süsteemi poolt automaatselt ja andmete muutmine proovi võtja isiku osas polnud muudetav. Nimetuga tuleb täielikult nõustuda. Menetluses on nii V. Vahesaar, H. K kui ka A. K avaldanud, et proovivõtu protokollid olid (ja on) elektroonilised ja proovi võtja andmed genereerib süsteem JVIS automaatselt: töötaja/õigustatud isik siseneb oma isikuandmetega (IDkaart, paroolid) JVIS süsteemi. Eelöeldule vaatamata tuleb kohtul aga esile tuua, et JVIS süsteem on disainitud kooskõlas kontrollimäärusega (vt nt kontrollimääruse põhjenduspunkte 85-87, rakendusmääruse IV. peatükk). Kuna kontrollimääruse üldpõhimõtte kohaselt teostab ametlikke kontrolle, mis
1-24-7041 hõlmab ka proovi võtmist, veterinaarjärelevalve ametnik, kes vastutab ametliku kontrolli nõuetekohasuse ja vastuvõetud otsuste eest (vt kontrollimääruse art 18 lg 5, sh ka rakendusmäärus 2019/627 art 37), siis sellest arusaamast juhindudes ei peagi JVIS süsteemi disain ja funktsioonid võimaldama proovi võtja andmete muutmist. Ehk teisisõnu: proovi peabki saama sisestada vaid see isik, kes ametlikku kontrolli veterinaarjärelevalve ametnikuna konkreetses ettevõttes vahetult teostas, sest just tema vastutab isikuliselt teostatud ametliku kontrolli nõuetekohasuse eest. Kuna ametlikku kontrolli ei saa õigusaktide kohaselt teostada kontrollitav ise (antud juhtumil Xxxx OÜ), siis peagi JVIS võimaldama proovi võtjaks märkida näiteks Xxxx OÜ esindajast juhatuse liiget K.Ki. Seega hindab kohus väite selle kohta, et JVIS andmete muutmist ei võimaldanud ja see justkui õigustab V. Vahesaare võltsimistegu, õiguslikult irrelevantseks.
36.Järgevalt selgitab kohus, et kohtuotsuses käsitlemata tõendid hindab kohus asjassepuutumatuteks: käsitlemata tõendid on kas korduvad tõendid või ei oma need käesoleva kaasuse lahendamisel tõendamisväärtust. Lisaks jätab kohus kõrvale tunnistaja A.-A. R ütlused (03.03.2025 kohtuistungi protokoll). Kõnesolev tunnistaja ei omanud teavet menetluse esemeks olevate tegude kohta.
37.Kaitsja taotles kohtult menetlustes teostatud jälitustoimingute õiguspärasuse kontrolli. Selleks tegi prokuratuur kohtute kättesaadavaks jälitustoimiku. Varjatud jälgimisega seoses tõi kaitsja esile, et nimetatud toiming osutub õigusvastaseks ja sellega kogutud teave lubamatuks, sest tõendite kohaselt on uurimisasutus sisenenud kohtu loata kinnisele territooriumile. KrMS § 1264 lg 5 sätestab, et kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku luba. Hinnates kaitsja väite põhjendatust, siis tuleb kohtul osutada kohtumenetluses uuritud tõenditele, sh nii kaitsja kui prokuröri poolt esitatutele. Kohtuistungil esitas kaitsja menetlusliku tõendina Google Maps kaardi väljavõtte. Väljavõttest nähtub, et otsinguaadressiks on xxxx. Väljavõttele on kuvatud kaks vaadet: ülemisse ossa on talletatud tänavavaade, alumisse ossa aga kaardirakendus. Väljavõte kujutab andmeid seisuga aprill 2023. Uurides väljavõttele talletatud kaardirakenduse väljatrükki, siis nähtub, et aadressile xxxx on võimalik liikuda kahel viisil. Samuti nähtub kaardirakenduse väljatrükist, et väljavõtte ülemisse ossa kuvatud fotokujutis on tehtud vasakult sissesõiduteelt (kollane, inimese-kujuline märgistus). Ühtlasi nähtub, et sissesõidutee on märgistatud sissesõidukeelu märgiga ja näib, et seal sissesõitu piirab ka värav. Kahe sissesõidutee olemasolu on sedastatav ka prokuratuuri esitatud tõendikogumist (vt 04.03.2025 koostatud jälitustoimingu protokoll ja selle osiseks olevad kaardid/fotod). Kõnesolevast tõendist nähtub, et 18.06.2023, 26.06.2023 ja 02.07.2023 kasutas V. Vahesaar Xxxx OÜ territooriumile jõudmiseks alternatiivset ehk parempooset sissesõiduteed. Seejuures ei nähtu prokuratuuri tõenditest, et territoorium, kus Xxxx OÜ tegutseb ja kust V. Vahesaar eelviidatud kuupäevadel xxxx OÜ tegevuskohta sõitis, oleks piirdega ümbritsetud või oleks sinna paigaldatud sissesõitu keelavat märgistust. Kohtul ei ole võimalik tugineda vaidlusaluses osas ka K.Ki ütlustele, sest tema ütlused ei lükka ümber prokuratuuri tõendeid. K.K märkis kaitsja küsimustele vastates, et xxxx OÜ, mis asub aadressil xxxx, territoorium on aiaga piiratud, kus on tõkkepuud ja väravad. Lisaks on keelumärgid ja märgistus „Sisenemine keelatud“. Seetõttu ei tohiks võõrad inimesed sinna sattuda. Juba lihatööstuse ehitamisel oli nõue, et see peab olema aiaga piiratud. Nende kõrval ehk naabriks on xxxx, mis on samuti ära piiratud, sest neil on seal kaamerad. Prokuratuuri küsimusele, kui kõrge aed Xxxx OÜ territooriumi ümbritseb, vastas K.K, et metsa ääres, mis on metsaga piiratud, sealt on vana aed maas, seal aeda enam ei ole; aga muidu, mille ta lasi panna, kust on võimalik nagu sisse tulla, seal on 1,80 meetrit, kui ta ei eksi. Ta avaldas, et ühelt poolt on xxxx OÜ, siis on tõkkepuu, siis on väravad maja taga, mis sõideti
1-24-7041 talvel traktoriga maha. Analüüsides K.Ki ütlusi, siis kohus tõdeb, et tema ütlused on kõnesolevas osas vastuolulised ja kohtul ei ole võimalik tema ütlusest kaitseversiooni kinnituseks tuge saada. Ühtlasi tuleb tema ütlused kõnesolevas osas ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Lisaks kontrollis kohus kaitsja teabe paikapidavust KrMS § 60 lg 3 alusel avalikult kättesaadava teabe ehk Maa- ja Ruumiameti fotolao kaudu (kättesaadav: Fotoladu - Maa- ja Ruumiamet). Ka sealt nähtuv kaitseversiooni piirdega ala kohta ei kinnita. Vastupidi – erinevatel aastatel Maa- ja Ruumiameti fotolattu talletatud fotod välistavad aia olemasolu ümber Xxxx OÜ territooriumi. Kuna kaitsja ei ole tõendanud, et Xxxx OÜ territoorium oli jälitustoimingu tegemise ajal piirdega ala ja see väide ei leia tuge ka muudest tõenditest, siis tuleb see väide kõrvale jätta. Ühtlasi tuleb asuda seisukohale, et uurimisasutusel/prokuratuuril puudus õiguslik kohustus taotleda varjatud jälgimiseks seega kohtu luba KrMS § 1264 lg 5 alusel.
38.Kohtus uuritud tõenditest nähtub seegi, et menetluses koguti tõendeid teabe salajase pealtkuulamisega. Kaitsja taotles selleski osas kohtu hinnangut, kas kõnealust toimingut lubav kohtumäärus on kooskõlas nn ultima ratio-põhimõttega. KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoiming lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kohus peab jälitusluba andes esitama selgetud põhjendused, missugused konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Nii nagu iga kohtueelse menetluse toiming, eeldab ka jälitustoiminguks loa andmine kuriteokahtluse olemasolu. Analüüsides kohtumäärust ja selle määruse aluseks olnud prokuratuuri taotlust, siis kohus ei tuvasta neis menetlusdokumentides minetusi. Nii prokuratuur, kui prokuratuuri taotlust lahendanud kohus on kohtueelses menetluses nõutaval tasemel tuvastanud kuriteokahtluse esinemise. Lisaks nähtuvad nii kohtumäärusest kui ka selle aluseks olnud prokuratuuri taotlusest põhjendused, miks on kõnesolevas menetluses tarvidus tõendeid koguda isiku õigusi intensiivselt riivavate meetmetega ning miks ei ole võimalik sama eesmärki saavutada muude meetmetega. Märkimist väärib seegi, et prokuratuuri esimese taotluse jättis kohus rahuldamata. Kuna nii prokuratuuri kui prokuratuuri taotlust lahendanud kohtukoosseisu põhjendused vastavad nõutavale põhjendamiskoormisele, sh ultima ratio-põhimõtte kontekstis, siis osutuvad tõendid, mida koguti jälitustoimingutega, õiguslikult lubatavateks, millele kohtul on võimalik tugineda. Kuigi jälitustoimingute õiguspärasust hinnatakse ex ante, siis tulenevalt asjaolust, et kohtuistungil väljendas kaitsja seisukohta, et jälitustoimingutega kogutud teave oleks olnud kogutav ka PTA kasutuses olevate sõidukite ametisõitude ja aegade võrdlemisega, siis kohus seda käsitlust ei jaga. Elektroonilised sõidupäevikud võimaldavad koguda teavet selle kohta, kelle kasutuses üks või teine sõiduk oli, kus sellega sõideti, kus sõidukit pargiti ning kaua kusagil viibiti. Sõidupäevik ei saa anda ega anna teavet selle kohta, kas veterinaarjärelevalve ametnik teostab tapajärgset kontrolli, sh kas ta võtab võib ise trihhinelloosi esinemise kontrollimiseks uuringumaterjali. Nii nagu tõid kohtumenetluses välja peaasjalikult kõik isikulised tõendiallikad, on proovi võtmine üldjuhul ajaliselt kiire protseduur (vt ka kaitsja tõendeid, s.o sõidupäevikud), mistõttu ei saa sõidupäevikuid pidada selliseks tõendamise viisiks, mis asendaks jälitustoimingutega kogutavat teavet või võimaldaks ligilähedaselt koguda samalaadset teavet. Arutuse all oleval juhul nähtub seegi, et xxxx OÜs oli trihhinelloosi kontrolliks vajaliku proovi võtmisega seotud kaks isikut: V. Vahesaar ja K.K. Täiendavaid tunnistajaid, kes saanuks proovi võtu kohta ütlusi anda, ei olnud. Seega saab ka tagantjärgi tõdeda, et tõendite kogumine muude toimingutega oli raskendatud ja jälitustoimingute tegemiseks eksisteeris ilmne ja vältimatu vajadus. Lisaks kohus meenutab, et uurimisasutus ja prokuratuur kohustavad tõhusalt ning sisuliselt rakendama legaliteediprintsiipi: legaliteedipõhimõtte järgimiseks ei ole piisav
1-24-7041 kriminaalmenetluse toimetamise fakt iseenesest; menetlus peab hõlmama väidetava kuriteo võimaliku toimepanija kõiki käitumisakte, millel on kriminaalmenetluse toimetamiseks piisava tõenäosusega kuriteo tunnused, ja kõiki isikuid, kelle puhul saab rääkida kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks piisavast kahtlusest, et ta on käitunud mõnes kuriteokoosseisus kirjeldatud viisil (vt RKKKm 1-20-79). St, et riigivõim kohustub kuriteoasjaolude ilmnemisel läbi viima tõhusa ja sisulise menetluse.
39.V. Vahesaart süüdistatakse süüteo toimepanemises ametiisikuna. KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiisiku keskne tunnus – ametiseisund – seisneb KVS § 2 lg 2 kohaselt õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming, sealhulgas osaleda otsuse tegemises või toimingus või nende sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt (KVS § 2 lg 2 p 1 teine lause). Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses (KVS § 2 lg 2 p 2 teine lause).
40.Kohtumenetluses uuritud tõendite kohaselt töötas V. Vahesaar süüdistuses nimetatud ajal Põllumajandus- ja Toiduametis (PTA) Põhja regiooni juhatajana (vt PTA 01.01.2021 käskkirja nr 2.1-2/30; Põllumajandusameti ja Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega viidi V. Vahesaar üle ja nimetati alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni juhataja ametikohale). Põllumajandus- ja Toiduamet on täidesaatva riigivõimu asutus (vt äriregistri väljatrükki), mis kuulub Maaeluministeeriumi valitsusalasse, kuhu on koondatud kogu põllumajandus-toiduahela järelevalve. Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja Regiooni põhimääruse kohaselt on Põhja regioon PTA piirkondliku pädevusega struktuuriüksus, mis täidab temale ameti põhimäärusega ettenähtud ülesandeid (p 1.1). Oma ülesannete täitmisel esindab regioon pädevuse ulatuses ametit (p 1.2) ja regiooni tööd suunab, koordineerib ning kontrollib ameti peadirektor (p 1.4). Regiooni juhib juhataja, kes vastutab põhimäärusega pandud ülesannete täpse ja tähtaegse täitmise eest (p 1.5). Regiooni põhiülesanded oma tegevuspiirkonnas on teha oma pädevuse piires ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, sh veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli, ning järelevalvet (p 2). Põhiülesannete täitmiseks regioon: 1) menetleb taotlusi, majandustegevusteateid, tegevuslube ja muid lube ning viib läbi järelevalvetoiminguid ja muud haldusmenetlust; 2) kohaldab riigi sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid; 3) annab haldusakte, teeb haldustoiminguid ja sõlmib lepinguid; 4) teeb koostööd teise valitsusasutuse, valitusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega, 5) osaleb ameti strateegiliste ja muud planeerimisdokumentidega koostamisel; 6) esitab kehtestatud korras andmeid ja aruandeid teostatud järelevalve- ja muude toimingute kohta; 7) selgitab õigusaktide nõudeid valdkonnas tegutsevatele isikutele ja ettevõtjatele, neid ühendavatele organisatsioonidele ja avalikkusele; 8) teeb ennetustööd, tagab valmisoleku hädaolukorrale reageerimiseks ning reageerib vastavalt kehtestatud juhistele ja 9) täidab peadirektori poolt pandud muid ülesandeid. Põhja regiooni juhataja ametijuhendi kohaselt on ametikoha eesmärgiks tagada regioonile pandud ülesannete täitmine ja eraldatud ressursside sihipärane ja efektiivne kasutamine ning tegevuste koordineerimine toidu, loomatervise, loomade heaolu, veterinaaria, sööda, põllumajandusloomade aretuse ning turukorralduse valdkonnas, eesmärgiga aidata kaasa
1-24-7041 usaldusväärse toiduohutussüsteemi ja tasakaalus põllumajanduskeskkonna loomisele loomataudide ennetamisele ja tõkestamisele, inimestele ja loomadele ühiste haiguste ärahoidmisele ning loomade heaolu tagamisele (p 3.1). Oma ametiülesannete raames on regiooni juhatajal õigus mh: esindada ametit regiooni ülesannete ulatuses ja oma pädevuse piires (p 5.1), viia läbi menetlus- ja kontrollitoiminguid haldusmenetluse seaduses ja korrakaitse seaduses ettenähtud alustel ja korras (p 5.2) ning allkirjastada kirju, haldusakte, otsuseid ja muid dokumente oma pädevuse piires (p 5.3). Regiooni juhataja vastutab ametijuhendis määratud tööülesannete vastutustundliku, õiguspärase, õigeaegse ja täpse täitmise eest (p 6.1), mh esitatud andmete ja koostatud aruannete tõesuse eest (p 6.1.1.). Lisaks sätestavad ToiduS § 47 lg-d 1 ja 4 koostoimes ToiduS § 1 lg-ga 1, et PTA teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ja muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt. Osutatud sätetest järeldub, et V. Vahesaare tegevus mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 alusel teostatud ametliku kontrolli läbiviimisel on vaadeldav avaliku ülesande täitmisena KarS 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 2 mõttes, V. Vahesaarel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund ja seetõttu tuleb V. Vahesaart käsitada ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes.
41.Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et V. Vahesaar pani toime talle etteheidetavad teod ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 299 lg-s 1 ettenähtud kuriteona. Puudub alus kahelda V. Vahesaare teo õigusvastasuses ja süülisuses.
42.KarS § 299 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistamise aluseks on isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). Vangistust võib mõista, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama (KarS § 56 lg 2).
43.Kujundades seisukohta kohaldamisele kuulva karistusliigi üle, siis riiklik süüdistaja taotles V. Vahesaare karistamist vangistusega. Riiklik süüdistaja põhistas karistusliigina vangistuse kohaldamist asjaoluga, et V. Vahesaar pani talle etteheidetava teo toime kõrge riigiametnikuna. Hinnates prokuratuuri taotluse õiguslikku asjakohasust, siis on kohus seisukohal, et tegemist on irrelevantse käsitlusega, mis ei saa kaasa tuua ega too kaasa V. Vahesaare vangistusega karistamist. Taolise käsitlusega on võimalik nõustuda, kui seadusandja oleks KarS § 299 koosseisu selliselt reguleerinud ehk sätestanud näiteks kvalifitseeritud koosseisu, kus kõrge riigiametniku poolt KarS § 299 süüteokoosseisu realiseerimine oleks karistatav üksnes vangistusega. Kuna seadusandja taolist erisust ette näinud ei ole, siis tuleb pöörduda vangistuse kohaldamiseks KarS § 56 lg 2 poole ja ära näidata asjaolud, et süüdistatava puhul ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada muul viisil kui vangistusega. Kui karistuse eesmärgid on saavutatavad kergema karistusega, siis vangistuse kohaldamine ei ole õiguslikult lubatav.
44.Analüüsides V. Vahesaare isikut, siis karistusregistri andmete kohaselt on V. Vahesaar kriminaalkorras karistamata isikuks. Seejuures nähtub V. Vahesaare tööandaja ehk PTA 20.12.2023 menetlejale adresseeritud dokumendist, et V. Vahesaar on PTAs ja selle eelkäijates kokku töötanud 26 aastat ning tööandjal V. Vahesaare tööle etteheited puuduvad. PTA on otsesõnu ja ühemõtteliselt esile toonud, et V. Vahesaar on oma tööd teinud kohusetundlikult ja käitunud nii juhi kui ka ametnikuna korrektselt. Kohtumenetluses uuriti tõendina ka tänukirja,
1-24-7041 milles PTA tänab V. Vahesaart pikaajalise ja südamega tehtud töö eest. Mööda ei saa vaadata sellestki, et menetluses kuulati üle V. Vahesaare kolleeg H. K, kes tõi samuti välja, et V. Vahesaar on oma ülesannete täitmisel olnud kohusetundlik ja usaldusväärne ning see, et ta juhatajana teostas xxxx OÜs ametlikku kontrolli, oli tingitud asjaolust, et Xxxx OÜs ametliku kontrolli tegemiseks oli vajadus 0,34 koormusega inimest, ent sellise koormuse tööks ei olnud võimalik kedagi palgata. Ka nn maja seest polnud sellist ressurssi võimalik leida, mistõttu võttis V. Vahesaar vabatahtlikult ja lisatasuta selle ülesande enda kanda. Võttes aluseks menetluse esemeks oleva teo tehiolud ja kujundades nende pinnalt hinnangu, kas tegu/teo tehiolud osutuvad selliseks, mis välistavad rahalise karistuse kohaldamise ja õigustavad karistusliigina vangistust, siis on kohus veendumusel, et ka menetluse esemeks olev tegu/teo tehiolud ei nõua vangistuse kohaldamist. V. Vahesaare süüdimõistmise aluseks on 8 tegu/sündmust, milles V. Vahesaar kajastas ennast tegelikkusele mittevastavalt Trichinella proovide võtjana. Peale proovi võtja isiku ebaõiget kajastamist ühtegi muud etteheidet V. Vahesaarele tehtud ei ole. St, et muus osas on kogu Trichinella proovivõtu protsess kuni laborianalüüside vastuste saamiseni nõuetekohane. Ühemõtteliselt puuduvad vaidlused ka selles, et saastunud ulukiliha oleks jõudnud käitlusesse ja veelgi enam, et saastunud ulukiliha oleks põhjustanud kellelegi tervisekahju. Eelneva kokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille pinnalt tõdeda, et V. Vahesaare puhul ei ole karistuse eesmärgid saavutatavad kergema karistusliigiga. Sellest tulenevalt ei ole vangistuse kohaldamine õiguslikult lubatav ja V. Vahesaare suhtes kuulub karistusliigina kohaldamisele rahaline karistus.
45.Karistamise aluseks isiku süü. Riiklik süüdistaja taotles V. Vahesaare karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega. Tuginedes seadusandaja kehtestatud sanktsiooniraamile ehk sellele, et KarS §-s 299 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat võimalik karistada kuni kolmeaastase vangistusega, siis olukorras, kus riiklik süüdistaja taotles V. Vahesaare karistamist 4 kuu pikkuse, s.o sanktsiooni alammäära jääva vangistusega, on põhjust järelduseks, et riiklik süüdistaja hindab V. Vahesaare süüd väikeseks.
46.Analüüsides kohtu ette toodud asjaolusid, siis kohus selle hinnanguga ehk V. Vahesaare süü väikeseks hindamisega täielikult ka nõustub. V. Vahesaare süüdimõistmise aluseks on 8 tegu/sündmust. Eelnevalt uuritud tõendid osutavad, et faktiliselt võttis metssea rümpadelt Trichinella proovimaterjali K.K. K.K avaldas kohtuistungil, et ta on Xxxx OÜ omanik, kes täidab talle kuuluvas ettevõttes erinevaid rolle, ta teeb kõike. Äriregistri andmete kohaselt on Xxxx OÜ põhitegevusalaks liha- ja linnulihatoodete tootmine. St, et äriühingu tegevus allub täielikult toiduseaduse ja muude õigusnormide rangele regulatsioonile. Analüüsides toiduseadusest tulenevaid käitlemise üldnõudeid (vt nt ToiduS § 21 lg 1, § 22) ja käitleja enesekontrollikohustust (vt ToiduS § 34), samuti juba korduvalt käsitletud kontrollimäärust (EL) 2017/625, sh selle põhjenduspunkti 13, milles märgitakse, et liidu toidutarneahela õigusaktid tuginevad põhimõttele, et ettevõtjad vastutavad nende kontrolli all oleva tootmise, töötlemise ja turustamise kõigis etappides selle eest, et järgitakse liidu toidutarneahela õigusakte, mida kohaldatakse nende tegevuste suhtes, siis järeldub, et sõltumata sellest, et käitlejate, toodete, toormaterjali jne teostatakse ametlikke kontrolle, langeb põhivastutus ettevõtjale. Ettevõtja vastutus tähendab käesoleva kaasuse tehiolusid silmas pidades seda, et Xxxx OÜ ja tema juhtorganid ehk K.K peavad tagama toidu ohutuse, sh tegema kõik selleks, et ebakvaliteetne ja/või ohtlik toit inimesteni ei jõuaks. Kohtu veendumusel ei ole vaidlusi selles, et K.K omab spetsiifilisi teadmisi metssearümpadega ümberkäimiseks. Nagu juba osutatud, on tema juhitav ettevõte toidukäitleja, mis nõuab juba iseenesest spetsiifiliste teadmiste olemasolu ja eriilmeliste nõuete täitmist. Teiseks uuriti menetluses K.Kile Eesti Maaülikooli väljastatud tunnistust, mis kinnitab, et K.K on läbinud täiendkoolituse „Sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele“. Kõnesoleva dokumendi kohaselt on koolituse läbinu tutvunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega
1-24-7041 sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni eeskirjad, koolitatud isikute õigused ja kohustused ning esmakontrolli tulemuste vormistamine. Koolitatud isikul on õigus hinnata kütitud looma seisundit, eesmärgiga välja selgitada võimalikud ohud inimese tervisele ja deklareerida kirjalikult kütitud uluki esmakontrolli tulemusi. Tunnistuse lisaks olevalt dokumendilt nähtub, et koolitusel on mh käsitletud patoloogilisi muutusi looduslikes ulukites: elundite degeneratsioon, vereringehäiretest põhjustatud patoloogiad, kelmete haigused seedetrakti patoloogia, hingamiselundite patoloogia, lihaste patoloogia, bakteriaalsete ja viiruslike ning parasitaarsete haiguste korral esinevad patoloogilised muutused, patoloogilise materjali võtmine laboratoorseteks uuringuteks. Täiendades eelöeldut täiendavalt ka põllumajandusministri 15.06.2006 määruse nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded“ §-s 5 sätestatuga, mis kohustab trihhinelloosile vastuvõtliku loomariigi rümbast proovimaterjali võtma, siis järeldub, et K.K ei tohtinud küll ametliku kontrolli raames proovimaterjali võtta, ent tegemist ei olnud ka võhikuga: K.K oli läbinud vajaliku koolituse, ta teadis mida ja kuidas kontrollida, sh kuidas ning kust nõuetekohaselt proovimaterjali võtta, ja mis samuti kohane – isiklikuks otstarbeks kütitud metssea puhul oli ta koolitatud isikuna õigustatud ja kohustatud trihhinelloosi uuringuks proovimaterjali võtma. Seega kokkuvõtvalt - V. Vahesaar eksis, kui ta lubas ametliku kontrolli raames K.Kil proovimaterjali võtta ja eksis ka K.K, kui ta ametliku kontrolli raames V. Vahesaare vahetu juuresolekuta Trichinella proovimaterjali võttis, ent eriväljaõpet ja vastavaid teadmisi omava isiku poolt proovimaterjali võtmine, sh olukorras, kus seesama isik vastutab toidukäitlemise ja toidu ohutuse eest ning nende nõuete täitmisest sõltub äriühingu tegevuse jätkumine, evib kohtu jaoks V. Vahesaare süü hindamise kontekstis nö tasakaalustavat, V. Vahesaare süüd vähendavat mõju. Olukord osutuks teiselaadseks, kus proovimaterjali oleks võtnud eriteadmisteta suvaline isik. Kohus meenutab, et süüdistusekohane V. Vahesaarele tehtav etteheide piirdub proovivõtuprotokollides enda proovivõtjana esitamisega, mis tähendab, et muus osas on protokollid korrektsed ehk kajastavad tegelikkust ja ühelgi juhul ei ole käitlemisse jõudnud saastunud uluki liha. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et V. Vahesaare süüd tuleb hinnata väikeseks.
47.Mis puudutab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, siis sarnaselt riikliku süüdistajaga ei tuvasta kohus karistust kergendavate ega raskendavate asjaolude olemasolu. Samuti ei pea kohus V. Vahesaarele kohaldatavat karistuse määra vajalikuks korrigeerida eri- või üldpreventiivsetest kaalutustest lähtuvalt. Nagu juba varem toodud, on V. Vahesaar kriminaalkorras karistamata, talle etteheidetava teo osas saab rääkida lühikesse perioodi jäänud rikkumisest ja kohus ei tuvasta asjaolusid, mis tema isikust tulenevalt nõuaks karistuse määra korrigeerimist. Niisamuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis üldpreventsiooni eesmärgil nõuaks karistusmäära korrigeerimist: viimatinimetatu aktualiseerub juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. Seejuures ei pea kohus õiguslikult relevantseks riikliku süüdistaja käsitlust, et eri- ja üldpreventiivsetel osutub kaalukaks asjaolu, et V. Vahesaar realiseeris KarS § 299 lg 1 koosseisu kõrge riigiametnikuna. KarS § 299 koosseisuga ongi seadusandja kriminaliseerinud ametiisiku poolt ametialase võltsimise ja näinud ette võrreldes KarS §-ga 344 rangema karistuse määra.
48.Riiklik süüdistaja tõi kohtuvaidlustes välja, et just V. Vahesaare kõrge riigiametniku staatus ei võimaldanud kriminaalasja lahendamist oportuniteediga, nagu taotles V. Vahesaare kaitsja. Kuigi samalaadse taotluse esitas kaitsja kohtule ka kohtuvaidlustes, siis kohtul puudub menetlusõiguslik alus vastava taotluse kaalumiseks või rahuldamiseks, sest vastavad eeldused ei ole täidetud. Seadusest tulenevalt saab kohus oportuniteeti kohaldada prokuratuuri taotlusel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaks kõnesolevast nõudest kõrvale kalduda. Seejuures kohus ei välista, et oportuniteediga kriminaalasja lõpetamine ei võiks uuesti aktualiseeruda apellatsioonimenetluses, kui apellatsiooni esitamiseks õigustatud isikud
1-24-7041 otsustavad realiseerida edasikaebeõigust. Vaatamata eelöeldule, s.o sellele, et kohtul ei ole võimalik oportuniteeti kohaldada, jääb kohus prokuratuuri seisukohast, mille kohaselt välistab oportuniteedi kohaldamise süüdistatava kõrge riigiametniku staatus, eriarvamusele. Asjaolu, et üks või teine teo toimepanija osutub kõrgeks riigiametnikuks oportuniteedi kohaldamist iseenesest ei välista. Seadusandja tahte kohaselt on oportuniteet kohaldatav: 1) II astme kuriteo puhul; 2) kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur (kohtu märkus: vt prokuratuuri karistusettepanekut, s.o vangistus 4 kuud, mis on sanktsiooni alamäära lähedasse määra jääv karistus), 3) ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning 4) kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Analüüsides käsitletud tingimusi, siis neist ei nähtu, et seadusandja eesmärgiks oli välistada oportuniteedi kohaldamine kuritegude puhul, mille toimepanijaks on kõrge riigiametnik. Kohus möönab, et riigiametnike puhul võib kriminaalmenetluse jätkamiseks avaliku menetlushuvi puudumise kriteerium olla mõnevõrra kõrgem, ent seda tuleb igakordselt hinnata konkreetse kaasuse asjaoludest lähtuvalt. Arutuse all oleval juhul tuleb mh arvesse võtta, et Xxxx OÜ valmistas valmistooteid (konservid, suitsuvorst jne), mida ei müüdud kusagil kauplustes, kaubanduskettides, vaid valmistooteid valmistati konkreetsetele jahiseltsidele ehk valmistooted jõudsid kasutamiseks/tarvitamiseks kitsale ringile tarbijatele. Seega nn võltsimisest mõjutatud isikute ring ja võimalik põhiõiguste riive ei saa objektiivselt olla kuigi suur.
49.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et V. Vahesaart tuleb karistada rahalise karistusega 120 päevamäära. Tegemist on karistuse määraga, mis vastab V. Vahesaare süüle, võtab arvesse nii karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kui ka karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi.
50.Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kuna V. Vahesaare puhul on päevamäära suuruseks 63,20 eurot (teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on V. Vahesaare keskmise päevasissetuleku suurus 63,29 eurot; KarS § 44 lg 4 kohaselt väljendatakse päevamäära suurust kümne sendi täpsusega), siis see toob kaasa järelmi, et tema rahalise karistuse suuruseks on 7 584 eurot.
51.Kohtus uuritud tõendite kohaselt peeti V. Vahesaar kuriteos kahtlustatavana kinni 07.08.2023. Samal päeval ta ka vabastati. KarS § 68 lg 1 sätestab, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka ja ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Nimetatust tuleneb, et V. Vahesaarele mõistetavat rahalist karistust tuleb vähendada kolme päevamäära võrra ja tema tasumata rahaliseks karistuseks on 117 päevamäära ehk rahalises vääringus 7 394,40 eurot.
52.Riiklik süüdistaja taotles V. Vahesaarele mõistetava karistuse, tõsi küll – vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel. Tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale, kohus meenutab, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik ja kui on taotletud selle kohaldamist, siis tuleb kohtul selles karistuse individualiseerimise viisis ka seisukoht kujundada. Seejuures ei omista kohus kaalu asjaolule, et riiklik süüdistaja taotles karistusettepanekus karistusliigina vangistust, sest seadusandaja on ette näinud, et KarS § 73 sätted on kohaldatavad ka rahalise karistuse puhul. KarS § 73 lg 1 sätestab, et kohus võib jätta mõistetud karistuse täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase isik. Nn kergemate süütegude kontekstis on seadust tõlgendatud leevendavalt ja leitud, et seaduses nimetatud alused ei pea esinema ühel ajal, vaid piisab ka ühest alternatiivist. Süüdistatava karistamist tingimuslikku vabastamist saab kergemate kuritegude korral lugeda seaduslikuks ka siis, kui kohtuotsuses on
1-24-7041 veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (vt RKKKo 1-23-52 p 23). Kohus käsitles V. Vahesaare süüküsimust, esitades argumentatsiooni, millistel kaalutlustel on põhjendatud hinnata V. Vahesaare süü suurust väikeseks. Täiendades nimetatut ka V. Vahesaare isikuga, siis võrreldes teo toimepanemise aja seisuga on V. Vahesaare positsioon diametraalselt muutunud: ta on lõpetanud oma pikki aastaid/aastakümneid kestnud töösuhte ja on suundunud vanaduspensionile. Hinnates toodud asjaolusid nende kogumis, asub kohus seisukohale, et V. Vahesaarele mõistetud rahalise karistuse tasumine ei ole otstarbekas ja kohus määrab jätta selle karistuse täielikult tingimisi kohaldamata. Neist kaalutlustest lähtuvalt leiab kohus ühetaoliselt riikliku süüdistajaga sedagi, et katseaega võib kohaldada seadusandaja kehtestatud miinimummääras, s.o pikkusega 1 aasta (KarS § 73 lg 3). Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest (KarS § 78 p 1).
53.Kõnesolevas kriminaalasjas langetab kohus süüdimõistva kohtuotsuse. KrMS § 180 lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega jäävad menetluses tekkinud menetluskulud V. Vahesaare kanda. Arutuse all oleval juhul moodustuvad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast (KrMS § 175 lg 1 p 9) ja valitud kaitsja tasust (KrMS § 175 lg 1 p 1). KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 „Töötasu alamäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks täistöötajaga töötamise korral 886 eurot. St, et sundraha suurus on 1 329 eurot ja see kuulub V. Vahesaarelt väljamõistmisele. V. Vahesaare kaitsja esitas taotluse hüvitada V. Vahesaarele kriminaalmenetluses kantud kaitsjatasu summas 17 043,20 eurot. See kulu jääb V. Vahesaare kanda.
54.KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Analüüsides kohtu ette toodud asjaolusid, sh süüdistatava isikut ja tema varalist seisundit, samuti seda, et V. Vahesaar on varem kriminaalkorras karistamata, ta on elanud õiguskuulekalt ja tänaseks on ta vanaduspensionil, siis asub kohus seisukohale, et V. Vahesaare puhul on kohaldatav KrMS § 180 lg 3, mis võimaldab tasuda menetluskulude tasumist ositi. Kohus määrab, et V. Vahesaar kohustub tasuma talt väljamõistetud menetluskulu ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus selgitab, et menetluskulude osade kaupa hüvitamise kohustuse panemine ei piira V. Vahesaare õigust tasuda väljamõistetud menetluskulu ühekordse maksena või lühema perioodi jooksul, kui seda on 1 aasta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.