Kokkuleppemenetlus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
Tartu Maakohus 26. mai 2025, Valga kohtumaja 1-25-2391 (24284050400)
Kohtukoosseis
Kohtunik Annemarie Gerassimov
Kohtuistungi sekretär
Kaie Kaseorg
Kohtujurist
Christina Lainemäe
Kriminaalasi
Kristjan Lepik süüdistuses KarS § 422 lg 2 p 1 järgi
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
Kristjan Lepik Isikukood 50111014916, xxx kodanik, emakeel: xxx keel; elukoht: xxx; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx; telefon: XXX; e-post: XXX Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Mart Sikut (riigi õigusabi korras), kaitsjat kohtuistungile ei soovinud
KrMS § 173, §-de 248-249 ja § 318 lg 3 p 4, alusel Kohus otsustas:
tähtpäeval. Teatis edastatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Selles on märgitud, milliseks ajaks ja millisesse vanglasse Kristjan Lepik peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui teatises märgitud ajaks süüdimõistetu vangistust kandma ei ilmu, kohaldatakse sundtoomist. Ülejäänud vangistus, s.o 3 aastat 11 kuud, jätta täitmisele pööramata, kui Kristjan Lepik ei pane 4 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Kristjan Lepik kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgemist arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 5 kohaselt peatub KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta Kristjan Lepikult mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 kuuks. Selgitada Kristjan Lepikule, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (26.05.2025) järgnevast päevast.
Süüdistus: Kristjan Lepikut (Lepik) kahtlustatakse selles, et tema juhtis 16.11.2024 kella 22.34 paiku xxx tee 1. kilomeetril mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,77 mg/l kohta. Kristjan Lepik ei jälginud joobeseisundi tõttu piisava tähelepanelikkusega liiklust ega olnud hoolikas ja ettevaatlik ning eiras liiklusmärgi 571 „Asula“ nõudeid, sõites tänaval kiirusega ligikaudu 150 km/h ja ebaõigete juhtimisvõtete tõttu kaotas auto juhitavuse. Sõiduk libises parema küljega teelt välja, tabas kilomeetri tähistuse posti ning murdis ligi 10 lepapuud. Eeltoodu tagajärjel põhjustas Kristjan Lepik ettevaatamatusest liiklusõnnetuse ajal mootorsõidukis ees kõrvalistmel paiknenud O.T.-le raskeid tervisekahjustusi. Ekspertiisiaktiga nr 24E-AOI00411-01 on tuvastatud, et O.T.-l esines liiklusõnnetuse tagajärjel parema sarnaluu, silmakoopa külgseina ja ülalõuaurke kõikide seinete murrud, verevalum paremal pool otsmikul ning paremal kõrvalestal; paremal pool reieluu keha ja pindluu alumise otsa murd, keskmise talbluu killunenud murd, kõikide pöialuude põhimike killunenud lahtised murrud ja nihestused, I-III varavaste põhimike nihestused, haavad labajala ja hüppeliigese piirkonnas; vasakul kontsluu murd, konts- ja lodiluu vahelise ja kandluukuupluu liigese nihestused, kontsluualuse liigese osanihestus, IV-V varba põhimike nihestused; vasaku kopsu põrutus; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool kõhul ja paremal kubemepiirkonnas. Nendest üle nelja kuu kestva tervisekahjustuse põhjustavad eksperdi hinnangul reieluu keha nihkega murd ja kontsluu murd. Eeltoodud käitumisega rikkus Kristjan Lepik liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule; LS § 50 lg 1, mille kohaselt peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust; LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Kristjan Lepik toime KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
Kokkuleppe sisu: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei esitatud. Asitõendite loetelu ja nende asukoht: ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 4 (neli) aastat. KarS § 74 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata Kristjan Lepikule koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 16.-18.11.2024, s.o 3 (kolm) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 27 (kakskümmend seitse) päeva. Vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud täitmisele mitte pöörata, määrata Kristjan Lepikule katseaeg 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Kristjan Lepik kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Kristjan Lepik tunnistas ennast talle etteheidetavas kuriteos süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh tõendusliku alkomeetri väljatrüki, sündmuskoha vaatlusprotokolli, kannatanu ülekuulamise protokolli, nõudekirja vastuse, ekspertiisiakti, tunnistajate ülekuulamise protokollide, kahtlustatava Kristjan Lepiku ülekuulamise protokollide ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Kristjan Lepik nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 29.04.2025 kokkuleppe. Süüdistatav Kristjan Lepik kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Kristjan Lepik süüdistuses kuriteos KarS § 422 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Kristjan Lepiku süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Annemarie Gerassimov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.