Liiklussüüteod

elukoha

järgsele Lk 2 / 4

1-25-32

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aimar Kask süüdistatakse selles, et tema juhtis 27.03.2024 kella 20:48 ajal x x x x x x Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee x. km-l mootorsõidukit x registreerimismärgiga x, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,06 mg/l. Aimar Kask rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani Aimar Kask toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Kask selles, et tema isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis 27.03.2024, juhtis taas 14.11.2024 kella 20:20 ajal x x x x x x x x juures mootorsõidukit x registreerimismärgiga x, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,91 mg/l. Aimar Kask rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis, pani Aimar Kask toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Aimar Kask süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Aimar Kask kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Lk 3 / 4

1-25-32 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Aimar Kask mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Aimar Kask 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduma alkoholivastase ravi vajaduse hindamiseks SA Viljandi Haigla alkokabinetti aadressil Viljandi vald, Jämejala küla, Pärna tee 3 ja ravivajaduse korral läbima alkoholivastase ravi. Kriminaalhooldajale tuleb esitada tõend alkokabinetti pöördumise ja vajadusel ravi läbimise kohta. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena Aimar Kaselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei ole taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 174,46 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Aimar Kasel tasuda menetluskulud 1503,46 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 126 eurot ja viimasel kuul 117,46 eurot hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.