Liiklussüüteod

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel on Tiit Alanurme käitumiskontrolli ajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Tiit Alanurmelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on Tiit Alanurme kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Mõista välja Tiit Alanurmelt riigituludesse menetluskuluna: 1230 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; 168,36 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1398,36 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks esimesel kuul 122,36 eurot ja järgnevatel kuudel vähemalt 116 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004,

(SWIFT

EEUHEE2X),

Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585

(SWIFT

LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700000195 ning selgitus: „Tiit Alanurme, 1-24-7522, menetluskulu osamakse“ . Kui menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse nõue täies ulatuses täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID

- 1 DVD-R plaat ja 1 CD-R plaat (asuvad toimikus) – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I SÜÜDISTUS

Tiit Alanurmet süüdistatakse selles, et tema: 19.01.2024 kella 14:50 paiku Lääne-Virumaal Haljala alevikus Põllu tn x suunaga Põllu tn x juhtis alkoholijoobes olles enda isiklikku mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning sõitis autoga teelt välja vastu tänavavalgustusposti. Tiit Alanurme alkoholijoove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE s.nr ARLK-0022, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,11 mg/l kohta; 10.11.2024 kella 16:55 paiku Lääne-Virumaal Haljala alevikus Põllu tänaval juhtis taas alkoholijoobes olles enda isiklikku mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kuni politseipatrull ta kinni pidas. Tiit Alanurme alkoholijoove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE s.nr ARKM-0082, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,14 mg/l kohta. Eelnimetatud tegevusega rikkus Tiit Alanurme liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 alusel juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 alusel joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Tiit Alanurme, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo. II

KOKKULEPPE

SISU

KARISTUSE

MENETLUSKULUDE TASUMISE OSAS

LIIGI

JA

MÄÄRA

NING

Süüdistatava Tiit Alanurme, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus Tiit Alanurme süüdimõistmist KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja nõuab tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.01.202– 20.01.2024; 10.11.2024– 11.11.2024, s.o 4 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3 ja 4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 356 tundi, mille tegemise ajaks määrata tähtaeg 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Tiit Alanurme kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt on Tiit Alanurme kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;.

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Tiit Alanurmet üldkasuliku töö tegemise aja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Tiit Alanurmet üldkasuliku töö tegemise ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 alusel mõista Tiit Alanurmelt välja menetluskulud alljärgnevalt: kohtueelses menetluses osalemise eest määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe tasu summas 168,36 (109,80 +58,56) eurot; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Tiit Alanurme hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1398,36 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole (esimesel kuul 122,36 ja edaspidi 11-l kuul 116 eurot kuus). Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Asitõendid: üks DVD-R plaat ja üks CD-R plaat, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Tiit Alanurme ning tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning menetluskulude tasumise osas.

III KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav Tiit Alanurme avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Tiit Alanurme on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Tiit Alanurme tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõista talle põhi- ja lisakaristus vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul vastavad taotletud karistused süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kokkulepe hõlmab ka otsustusi asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Tiit

Alanurmelt tuleb menetluskulud välja mõista täies ulatuses, kuid võimaldada need tasuda ositi 12 kuu jooksul vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitud maksegraafikule. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.