Liiklussüüteod

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 630 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Albert Kruglovilt menetluskuluna sundraha 600 (kuussada) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Albert Kruglovilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulu 22 (kakskümmend kaks) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Albert Kruglovilt menetluskuluna kaitsjatasu 109,80 (ükssada üheksa eurot 80 senti) eurot kohtueelses menetluses adv. Heiki Kuningas poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Albert Kruglovil menetluskulud kokku 731,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 71,80 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul 60 eurot kuus. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99924700030658 ning selgitusega: „Albert Kruglov, 1-24-5380, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Albert Kruglovi süüdistatakse selles, et tema 12.01.2024 kella 17:45 paiku Lääne-Virumaal Kadrina vallas Hulja alevikus Hulja bussipeatuse lähedal, juhtis mootorsõidukit xxxx reg. nr xxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Albert Kruglov põhjustas liiklusõnnetuse, kaotades sirgel teelõigul sõiduki üle juhitavuse ning kaldus teelt välja vasakule lumehange. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 22.01.2024 uuringuakti nr xxxx kohaselt leiti Albert Kruglovi 12.01.2024 kell 18:42 ajal Rakvere haiglas võetud verest etanooli 2,02 +/- 0,06 mg/. Seega juhtis Albert Kruglov mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69

lg 1 jalg 2 p 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani Albert Kruglov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 17.09.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Albert Kruglovile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Albert Kruglov ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 р 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3, § 424 lg 3 alusel mõista Albert Kruglovile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, mille kohaldamise algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend Elektrooniline andmekandja, s.o üks DVD+R plaat, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatav Albert Kruglov on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Albert Kruglov on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Albert Kruglov tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 ja 3 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Albert Kruglovi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas poolt osutatud õigusabi eest 109,80 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teiste astme kuritegude korral on 1230 eurot. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel, jääb sundrahast 630 eurot riigi kanda ning menetluskulud kokku 731,80 eurot kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 71,80 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul 60 eurot kuus. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.