Liiklussüüteod

Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Andrus Meister süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära ( päevamäär 30,8 eurot), s.o 3080 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 3080 eurot täitmisele pööramata, kui Andrus Meister ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör arvestab vastavalt KrMS § 202 lg 6 karistuse ettepaneku esitamisel kohustuste osa, mille isik on täitnud. Prokurör on süüdistusakti kaitsjale ja süüdistatavale saatnud 27.08.2024. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud ja süüdistusaktis nimetatud tõenditega on Andrus Meistrile KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistus tõendatud. Teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav Andrus Meistrit rahalise karistusega. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Andrus Meistri süü ei ole suur – joobe määr ületas kriminaalse joobe miinimummäära, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Süüdistatav on kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud PPA 09.03.2024 otsusega nr 263024000780 LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga summas 120 eurot (tegu 09.03.2024). Kohus leiab, et süüdistatavat saab mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus sanktsiooni alammäära lähedastes piirides on põhjendatud, siinjuures arvestab kohus KrMS § 202 lg 6 alusel kohustuste osa, mille A.Meister on kriminaalmenetluse lõpetamisel täitnud - alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks andnud neljal korral, graafiku alusel, alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi; läbinud vaimse tervise õe poolt läbiviidava alkoholi tarvitamise häire esmase uuringu tähtajaga 28.01.2024; läbinud Trafity OÜ poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi „Korralik Juht“ tähtajaga 28.01.2024. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et A. Meistri keskmine päevasissetulek 2022.a pärast mahaarvamisi on 30,82 eurot (tl 19). Kuna rahalise karistuse päevamäära suurust väljendatakse KrMS § 44 lg 4 alusel kümne sendi täpsusega tuleb päevamääraks lugeda 30,80 eurot. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Kohus nõustub prokuröriga, et A. Meistrit on võimalik mõjutada, jättes rahalise karistuse täies ulatuses tingimisi kohaldamata, kui ta ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb Andrus Meistrilt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 1230 eurot ja KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 87,84 eurot (tl 36-37) KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.