1-24-4532
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. august 2024, Pärnu, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-24-4532 (23263050285)
Kohtunik
Liisa Reinfeldt
Kriminaalasi
Viktor Semeniuk süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses
Prokurör
Abiprokurör Jan Aasma
Süüdistatav
Viktor Semeniuk (x kodakondsus; ik: 39103190151; elukoht: x x x, x x, x; emakeel: x x (valdab vene keelt kõnes ja kirjas); haridus: x; töökoht x x OÜ; e-post x; tel x; karistatus: Eestis karistamata; tõkend: ei kohaldatud)
Kaitsja
vandeadvokaat Arri Tooming, RÕA korras
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
1-24-4532 või a/a-le EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või a/a-le EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Menetluskulude tasumisel kasutada viitenumbrit 99924700022640. Selgituseks märkida: „Viktor Semeniuk menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-4532“. Välja mõistetud menetluskulud 1329,40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Viktor Semeniuki alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 111 eurot ning viimase osamaksena viimasel kaheteistkümnendal kuul 108,40 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1-24-4532 KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistust ja käskmenetlus on seega põhjendatud. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 20 on toodud välja, et 2022. aastal Viktor Semeniuki aastanetosissetulek oli x eurot ja keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamiste kogusummat on x eurot, mistõttu tuleb KarS § 44 lg 2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta päevamäär x eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt etteantud piirides individualiseerida karistusseaduses ettenähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kergendava asjaoluna on prokurör viidanud puhtsüdamlikule kahetsusele. Võttes arvesse tõendamist leidnud kuriteo objektiivset teopilti, süü suurust ning etteheidetava kuriteo toimepanemise aega, peab kohus prokuröri ettepanekut Viktor Semeniuki karistamiseks rahalise karistusega keskmise määra lähedases määras, 235 päevamäära, mõistlikuks, kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et Viktor Semeniuki määratud karistuse puhul on otstarbekas, arvesse võttes, et isik on Eestis karistamata, ja karistuse eripreventiivset mõju arvestades jätta karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga KarS § 73 lg 1, 3 alusel. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Viktor Semeniuki süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 235 päevamäära (päevamäär 12,90 eurot), s.o 3031,50 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 235 päevamäära, s.o 3031,50 eurot, täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Viktor Semeniuk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale (e-posti aadressile x), kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.