Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

-

arvatud ravivajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel isiklikuks kasutamiseks arsti määratud kogustes ja regulaarsusega; KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 7 alusel mitte omama ega valdama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid 12 kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, välja arvatud ravivajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel isiklikuks kasutamiseks arsti määratud kogustes ja regulaarsusega.

2 (8)

ASJAOLUD

03.06.2024.saabus kohtusse Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus täielikult kriminaalmenetlus K. S. suhtes KrMS § 203 lg 11 sätestatud alustel ja korras.

lõpetada

Taotluse kohaselt menetleb Viru Ringkonnaprokuratuur käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 08.11.2023 KarS § 184 lg 1 tunnustel selles, et K. S. omandas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet marihuaanat ning valdas narkootilist ainet kogumassiga 33,18g R OÜ-le kuuluvas sõidukis Ford Transit registreerimismärgiga xxxx kuni 08.11.2023, mil politsei sõiduki peatas ja K. S. kahtlustatavana kinni peeti. Nimelt 08.11.2023 sõiduki Ford Transit registreerimismärgiga xxxx läbivaatuse käigus võeti sõidukist ära kaks pruuni värvi paberkotti, mis sisaldasid kanepiõisikuid kogumassiga 9,5g, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 18%. 08.11.2023 K. S. musta värvi seljakoti läbivaatuse käigus leiti: kaks pruuni värvi paberkotti, mis sisaldasid kanepiõisikuid kogumassiga 19,06g, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 19%; kaks letsitiin valget tabletipurki ja oranži värvi multivitamiini topsik, kus oli peenestatud kanep kogumassiga 3,88 g, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 16%; sinist värvi ACC topsik, kus olid kanepiõisikud massiga 0,74g, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 20%. Vastavalt KrMS § 203 lg 11, kui karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi KrMS § 202 lg 2, 3 sätestatu kohaselt. Kahtlustatavale etteheidetav kuritegu kuulub karistusseadustiku 12. peatüki 1. jakku. Tegu on esimese astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette ühe- kui kümne aasta pikkuse vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus on K. S. poolt teo toimepanemine veenvalt tõendamist leidnud. K. S. on 12.03.2024 kahtlustatavana ülekuulamise käigus /tl 196199/ selgitanud kuriteo toimepanemise asjaolusid, andes seejuures ka end süüstavaid ütlusi, mh seoses varasema uimastitarvitamise ja -ostudega, mis annab alust pidada tema ütlusi tõepärasteks. Kriminaalmenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et kahtlustatav K. S. soetas narkootilisi aineid edasimüügiks. Kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas K. S., et kuni kinnipidamiseni tarvitas ta igapäevaselt umbes 1 g kanepit, ainet tarvitas vaporisaatoriga. Enne ülekuulamist isik enda sõnul nelja kuu jooksul narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tarvitanud ei ole, samuti on K. S. läbinud nõustamisprogrammi „Valik“ ning on avaldanud soovi elada edaspidi seadusekuulekalt ning kahetseb toimepandud tegu. K. S. on xxxx-aastane mees, kes kriminaalasja materjalide ja Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse ei ole kantud, kuid äriregistris sisalduvate andmete kohaselt käesoleval ajal on 3 (8)

juhatuse liige ettevõttes R OÜ (registrikood xxxx). Kõnealuse kuriteo pani ta toime xxxxaastasena. Karistusregistri andmetel on ta varasemalt väärteo- ja kriminaalkorras karistamata /tl 237/. Samuti ei ole ta varem osalenud üheski kriminaalmenetluses kahtlustatavana. Kuritegude toimepanemine ei ole seega kujunenud tema elustiiliks, käitumismustriks ega sissetulekuallikaks. Kahtlustatava poolt toime pandud kuriteo asjaolud viitavad selgelt sellele, et tegemist on isikuga, kes tarvitab narkootilisi aineid ise ning ei ole alust järelduseks, et ta annaks neid edasi teistele isikutele. Seega kahjustab ta eelkõige iseenda tervist. K. S. sõnul on ta juba läbinud nõustamisprogrammi „Valik“ ja ei ole neli kuud narkootilisi ega psühhotroopseid aineid tarvitanud ning on valmis jätkama sõltuvusravi. Seega on olemas tema õiguskuulekale käitumisele suunamise väljavaated. Eelnevast tulenevalt ei ole prokuratuuri hinnangul isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik tema kriminaalkorras karistamine. Karistamisest mõjusamaks peab prokurör K. S. osalemist sotsiaalprogrammis, mis on suunatud sõltuvushäirete ravile ja sõltuvushäirete kontrolli all hoidmisele, pakkudes seejuures süsteemset ja paindlikku abi vastavalt indiviidi vajadustele ja temal väljakujunenud sõltuvuskäitumise raskusele. Kuivõrd menetluse esemeks olev kuritegu on vahetult seotud K. S. sõltuvusega narkootilistest ainetest, pole asjakohaste kohustuste määramise korral alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel KrMS § 203 lg 11 kohaldamine tingiks tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. Sotsiaalprogramm SÜTIK pakub muu hulgas tuge ka tööõigusalase-, psühholoogilise- ning ravi- ja rehabilitatsioonialase nõustamisega. Nii tagab sotsiaalprogramm sõltuvusprobleemiga isikule personaalse paindliku lähenemise. K. S. on vabatahtlikult 15.04.2024 SÜTIK programmiga liitunud ning Rakvere SÜTIK programmi tugiisiku hinnangul kuulub K. S. programmi sihtgruppi. Tugiisiku hinnangul on K. S. keerulise sotsiaalse taustaga ning vajaks koheselt psühhiaatri või vaimse tervise õega kohtumist ja nõustamist. Ravivajaduse ja sobivaima ravivormi (ambulatoorne või statsionaarne) määramine on meditsiiniline küsimus, mille tuvastamise tagab SÜTIK programm vajadusel raviarsti juurde suunamisega koostöös Viljandi Haiglaga, kes võtavad patsiente vastu ka Rakveres. Kui ravihindamise tulemusena nähakse ette sõltuvusravi, peab kahtlustatav osalema ettenähtud sõltuvusravis vastavalt raviasutuse poolt ettenähtud ja kahtlustatavaga kokkulepitud kavale. Kui sõltuvusravi vajalikuks ei peeta, jätkub SÜTIK programmi raames individuaalne lähenemine K. S. sõltuvusprobleemile läbi muude lahenduste. Kahtlustatav on tunnistanud varasemalt regulaarselt kanepi tarbimist. Kanepisõltuvus on olemuselt peamiselt psühholoogiline, erinevalt nt fentanüülist ja teistest sünteetilistest opioididest, mis tekitavad tugevat füüsilist sõltuvust. Kuigi kahtlustatav on kanepit tarbinud regulaarselt, siis on ta juba läbinud nõustamisprogrammi „Valik“ ja enda sõnul neli kuud hoidunud sõltuvusainete tarvitamisest. Seetõttu ei pea prokurör vajalikuks kahtlustatava kohest suunamist statsionaarsele ravile. SÜTIK programm kestab 12 kuud, mille jooksul on võimalik vastava vajaduse ilmnemisel selgitada ja rakendada ka statsionaarse ravi teenuseid. 29.05.2024 prokuratuuris toimunud kohtumisel selgitati kahtlustatavale sotsiaalprogrammi SÜTIK olemust. Isik kinnitas enda valmisolekut osaleda programmis ja ravivajaduse hindamisel, samuti ravivajaduse ilmnemisel ravil. Selleks, et tagada kontroll kohustuse jätkuva ja õigeaegse täitmise kohta, on põhjendatud seada kahtlustatavale kohustus esitada käesoleva taotluse rahuldamise korral prokurörile tõend sotsiaalprogrammis jätkuva viibimise kohta 6 kuud pärast kohtumääruse kättesaamist. Lisaks peab prokurör realistlike väljavaadetega asjakohaseks kohustuseks ka keeldu omada, vallata või tarbida narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti poolt määratud korras ja kogustes. K. S. on andnud 4 (8)

nõusoleku eelnimetatud kohustuste täitmiseks. Samuti on ta andnud nõusoleku temalt äravõetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende käitlemisvahendite konfiskeerimiseks ning soostunud hüvitama menetluskulud. Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulud summas 1375 eurot, s.o:

PROKURÖRI TAOTLUS

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 203 lg 11, § 202 lg 2, 3, taotleb prokurör eeluurimiskohtunikult:

lähteainete seadus), kohtumäärusega määratud kohustuste täitmisel narkootiline aine konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks;

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 203 lg 11 kohaselt kui karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi käesoleva seadustiku § 202 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kui KrMS § 203 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu võimalik üksnes II astme kuritegude puhul, siis näeb KrMS § 203 lg 11 ette võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ka I astme kuritegude puhul, kui tegemist on narkootikumidega seotud süüteoga. Vastavalt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse nr 658 SE II lugemise seletuskirjale on kriminaalmenetluse lõpetamist võimalik kohaldada kõigis KarS

S. keerulise sotsiaalse taustaga ning vajaks koheselt psühhiaatri või vaimse tervise õega kohtumist ja nõustamist. K. S. ise on nõus edasi tegelema oma sõltuvusprobleemiga ja vajadusel minema ravile. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei viita sellele, et kahtlustatav oleks soetanud/ostnud narkootilisi/psühhotroopseid aineid edasimüügi eesmärgil ning kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud K. S. elustiiliks ega käitumismustriks. Seega puudub alus arvata, et kriminaalkaristusest loobumine võiks tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Oluline on ka asjaolu, et K. S. on tunnistanud kuriteo toimepanemist, kahetsenud oma tegu ja on ilmutanud valmidust edaspidi seadusekuulekalt käituda. Kohus on seisukohal, et üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt, samuti edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik isiku kohtulik karistamine ning piisav on isikule kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramine. Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS 203 lg 11 järgi võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi KrMS § 202 lg-tes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides; 3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd; 4) alluda ettenähtud ravile; 41) mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi; 5) osaleda sotsiaalprogrammis; 6) alluda karistusseadustiku § 751 lg 1 sätestatud alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele; 7) täita muu asjakohane kohustus. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustub K. S.: - KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 5 alusel osalema sotsiaalprogrammis SÜTIK, tegema seejuures programmi läbiviijatega igakülgset aktiivset koostööd ning järgima spetsialistide nõuandeid. Kohustuse täitmise tähtajaks on 12 kuud alates kohtumääruse kättesaamisest; - KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 7 alusel registreeruma sotsiaalprogrammi SÜTIK hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, võttes selleks ühendust SÜTIK Rakvere ja Lääne-Virumaal teeninduspiirkonnaga e-posti teel [email protected] või telefoni teel +372 5684 9887; - KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 7 alusel läbima sotsiaalprogrammi SÜTIK raames sõltuvushäire ravivajaduse hindamise ravi hindaja poolt määratud ajal ning avama hindajale Patsiendiportaalis kõik oma terviseandmed ravivajaduse hindamise jaoks; - KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 7 alusel esitama tõendi sotsiaalprogrammis SÜTIK jätkuva osalemise kohta 6 kuu järel alates kohtumääruse kättesaamisest prokurörile Iris Asuküla (e-posti teel [email protected] või posti teel F. R. Kreutzwaldi 5a, 44314 Rakvere); - KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 41 alusel mitte tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid 12 kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, välja arvatud ravivajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel isiklikuks kasutamiseks arsti määratud kogustes ja regulaarsusega; - KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 7 alusel mitte omama ega valdama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid 12 kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, välja arvatud ravivajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel isiklikuks kasutamiseks arsti määratud kogustes ja regulaarsusega; - KrMS § 203 lg 11 ja § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma menetluskulud kogusummas 1375 eurot 6 kuu jooksul.

7 (8)

Kriminaalasjas on menetluskuluks: narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 1200 eurot /tl 153-159/; toksikoloogiaekspertiisi kulu 103 eurot /tl 6-9/; sõiduki Ford Transit registreerimismärgiga xxxx teisaldamise kulu summas 72 eurot /tl 242/. s.o kokku 1375 eurot. K. S. on andnud nõusoleku menetluskulude hüvitamiseks. Menetluskulude tasumise tähtajaks määrata 6 kuud arvates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditena äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad: - Vaadeldud elektrooniliste andmekandjate/sidepidamisvahendite koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, hävitada (kustutada) pärast kohtumäärusega määratud kohustuste täitmist; - Ekspertiisist (narkootilise aine ekspertiisi akt nr 23E-AN1643) järelejäänud ained, mis asuvad hoiul EKEI keemiaosakonnas (alus: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus), kohtumäärusega määratud kohustuste täitmisel narkootiline aine konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - Musta värvi seljakott (K192039258; asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH27290) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel K. S.; - Ekspertiisist tagastatud pakendid (K190239254, K190239257) ja kaks letsitiin valget tabletipurki, oranž multivitamiini topsik, sinine ACC topsik, rohelist värvi plekk-karp, hall vaporisaator (K190239256) (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 24ATH28614) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - Kaks lehte tablette Medikinet (K190239255; asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH27290) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - Elektroonilised andmekandjad, s.o kuus plaati, jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvad andmed: 09.11.2023 võetud süljeproovid koos DNA-proovi võtmise vormiga edastati EKEI riiklikku DNAregistrisse talletamiseks /tl 219/. Andmed kuuluvad säilitamisele. Tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite osas ei ole vaja kohtul seisukohta võtta, kuna tõkendid ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid käesolevas asjas puuduvad. Kohus selgitab, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 203 lg 11 alusel, ei täida talle pandud kohustusi, võtab tagasi nõusoleku või hoiab ravist kõrvale või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 203 lg 51 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.