Liiklussüüteod

1-24-3895

Vabastada Jaan Väljak kinnipidamiselt koheselt pärast kohtuotsuse kuulutamist.

1-24-3895 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700020134 ning selgitus „Jaan Väljak, 1-24-3895, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, mis asub kriminaaltoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde;

-

sõiduauto Dodge Journey, Soome Vabariigi registreerimismärgiga EBZ-508, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna territooriumil aadressil Tiigi tn 9, Narva, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Jaan Väljakule viivitamatult pärast kohtuotsuse kuulutamist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Jaan Väljakut süüdistatakse selles, et ta juhtis 5.07.2024 kella 21.55 paiku Sillamäel Juri Gagarini tn 1 juures mootorsõidukit Dodge Journey, Soome Vabariigi registreerimismärgiga XXX, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Jaan Väljaku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,09 mg. Teo toimepanemise ajal oli Jaan Väljakul kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis korduva juhtimise eest vastavalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.10.2019. a otsusele nr 1-19-8078. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Jaan Väljak liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Jaan Väljak, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Jaan Väljaku, tema kaitsja Oleg Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Jaan Väljaku süüdimõistmist KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 3(5)

1-24-3895 päeva, s.o alates 05.07.2024 kuni 06.07.2024. Lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistuse kandmata osa 718 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Jaan Väljakut üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Jaan Väljakut 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest pöörduma psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Jaan Väljakut osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Jaan Väljakut alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramisest, ning esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui Jaan Väljaku PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui Jaan Väljak saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuringu eest tuleb tasuda kohapeal vastavalt SYNLAB Eesti OÜ hinnakirjale. Prokuratuur on seisukohal, et käesoleval juhul on oluline, et Jaan Väljak vähendaks alkoholi tarbimist, mistõttu biomarkeri PEth muutuste dünaamika jälgimine annab täiendava võimaluse kontrollida isiku tavapärast alkoholi tarbimise hulka ning seeläbi motiveerida teda vähendama alkoholi tarvitamist. Vabastada Jaan Väljak kinnipidamiselt kohtuotsuse kuulutamisel ning määrata ta üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista Jaan Väljakule lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jaan Väljak kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista Jaan Väljakult Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS 2565 lg 2 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 615 eurot ja kaitsjatasu 175,68 eurot, s.o kokku 790,68 eurot. Jaan Väljak kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, mis asub kriminaaltoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Sõiduauto Dodge Journey, Soome Vabariigi registreerimismärgiga XXX, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna territooriumil aadressil Tiigi tn 9, Narva, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Jaan Väljakule viivitamatult pärast kohtuotsuse kuulutamist. 6.07.2024 toimunud kohtuistungil prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes selle kinnitamist kohtuotsusega. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele.

4(5)

1-24-3895

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Jaan Väljak süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus, sh lisakaristus, vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.