1-24-3072/4 - Liiklussüüteod - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

3.Kohtuotsuse koopia toimetada otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Asjaolud ja menetluse käik Märt Tarn süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.07.2022 kella 08:07 ajal x x-xx-x mnt x. km-l mootorsõidukit x registreerimismärgiga x, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,89 mg/l. Märt Tarn rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani Märt Tarn toime kuriteo KarS § 424 lg 1 järgi. Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Märt Tarn süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära (üks päevamäär 24,70 eurot), s.o 2470 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend eurot). KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 2470 eurot täitmisele pööramata, kui Märt Tarn ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

1-24-3072 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks Märt Tarni edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Märt Tarni süü ei ole suur, isik on kahetsenud oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuriteoga kahju ei ole tekitatud. Süüdistataval kriminaalkaristused puuduvad. Kohus leiab, et Märt Tarnile tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada Märt Tarni rahalise karistusega 100 päevamäära. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Teatisest isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on 24,65 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 24,70 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Märt Tarn tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 2470 eurot. Kohus jätab mõistetud rahalise karistuse KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui Märt Tarn ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 1230 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 109,80 eurot. Nimetatud summad tuleb Märt Tarnilt välja mõista riigituludesse ja need tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 111,65 eurot iga kuu lõppkuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik