Liiklussüüteod

1-24-2489 rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta ülejäänud rahaline karistus 82 (kaheksakümmend kaks) päevamäära, s.o 820 (kahekssada kakskümmend) eurot tingimisi täitmisele pööramata, kui Renars Palejs ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev, s.o 13.05.2024.

1-24-2489 eurot. Ülejäänud karistus 82 päevamäära, s.o 820 eurot, jätta KarS § 73 alustel täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Seega tuleb Renars Palejs teise astme kuriteos süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistust ja käskmenetlus on seega põhjendatud. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 22 on toodud välja, et mh Maksu- ja Tolliameti registris puuduvad andmed Renars Palejsi kohta ning kuivõrd tegemist on Läti Vabariigi kodanikuga, kelle keskmise päevasissetuleku kohta andmed puuduvad, tuleb KarS § 44 lg 2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt etteantud piirides individualiseerida karistusseaduses ettenähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kergendava asjaoluna on prokurör viidanud puhtsüdamlikule kahetsusele. Võttes arvesse tõendamist leidnud kuriteo objektiivset teopilti, süü suurust ning etteheidetava kuriteo toimepanemise aega, peab kohus prokuröri ettepanekut Renars Palejsi karistamiseks rahalise karistusega keskmise määra lähedases määras, 235 päevamäära, mõistlikuks, kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et Renars Palejsi määratud karistuse puhul on otstarbekas ja karistuse eripreventiivset mõju arvestades mõista 150 päevamäära kohesele tasumisele ning ülejäänud osa jätta tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Renars Palejsi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 235 miinimumpäevamäära s.o 2350 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2024, s.o 1 päev

1-24-2489 vangistust, ehk 3 päevamäära. Seega lugeda kandmata rahaliseks karistuseks 232 päevamäära, s.o 2320 eurot, millest kuulub kohesele tasumisele 150 päevamäära, päevamääraga 10 eurot, s.o 1500 eurot. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta ülejäänud rahaline karistus 82 päevamäära, s.o 820 eurot tingimisi täitmisele pööramata, kui Renars Palejs ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale (e-posti aadressile x) kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.