lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-5287/31

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-5287/31
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
01.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
806
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-23-5287/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.09.20231-23-5287/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.02.20241-23-5287/47Riigikohtu kriminaalkolleegium22.10.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
1-25-4290/30Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.09.20253-24-1493/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.05.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-23-5287 Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. veebruari 2024 määrus Jaak Reinomäe (Reinomägi; isikukood: 36803165228) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Jaak Reinomägi, määruskaebus

Menetluse vorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. veebruari 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Viru Maakohtu 21. septembri 2023 otsusega tunnistati Jaak Reinomägi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi varguses ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22. august 2023.
2.21. veebruaril 2024 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Reinomäe ennetähtaegse vabastamise üle otsustamaks. Prokuratuur ja vangla toetavad tema vabastamist.
3.
21. veebruaril 2024 määras Viru Maakohus J. Reinomäele riigi õigusabi. Kohus märkis, et kuna J. Reinomägi keeldus kaitsja taotlemise avalduse täitmisest, polnud ta võimeline langetama otsust, kas ta soovib kaitsjat – seetõttu määras kohus talle riigi õigusabi korras kaitsja.
4.27. veebruaril 2024 toimus maakohtus istung. J. Reinomägi sellest osa ei võtnud. Kaitsja selgitas kohtule, et on seotud oma kaitsealuse positsiooniga, ning leidis, et J. Reinomägi tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu määrus
5.Viru Maakohtu 27. veebruari 2024 määrusega jäetigi J. Reinomägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid kokkuvõetult sellised.
6.Ehkki J. Reinomägi on ära kandnud pool talle mõistetud karistusajast, puudub tal vabanemisjärgne elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Seejuures pole elukoha puudumine ainsaks takistuseks, mis välistab tema vabastamise. J. Reinomägi on keeldunud kehtestatud korrale allumast: hoolimata sellest, et ta paigutati 3. novembril 2023 avavanglasse, pani ta juba 16. novembril 2023 toime distsiplinaarrikkumise. Korda rikkus ta ka
20.jaanuaril 2024. Seega pole J. Reinomäe avavanglasse paigutamine oma eesmärki täitnud. Pole tõenäoline, et vabaduses saaks tema suhtumine kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse olema teistsugune.
7.Piisavalt maandatud ei ole ka J. Reinomäest lähtuv retsidiivsusrisk. Tal pole kindlat elu- ega töökohta ega toetavat lähivõrgustikku. Süüdimõistetu viibib vanglas juba üheksandat korda. Samuti on tal tasumata märkimisväärses ulatuses nõudeid. Kehvapoolne materiaalne toimetulek võib viia uue varavastase kuriteo sooritamiseni.
8.Kuna J. Reinomägi keeldus kohtuistungil osalemisest ega võtnud selget seisukohta, kas ta soovib endale riigi õigusabi korras kaitsjat, jättis maakohus kaitsjatasu riigi kanda. Määruskaebus
9.27. veebruaril 2024 esitas J. Reinomägi maakohtu määruse peale kaebuse, milles rõhutab, et ta pole soovinud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. J. Reinomägi küsib, kas kohtunik tohtis korraldada kohtuistungi, kui oli teada, et süüdimõistetu ei soovi vabaneda. J. Reinomäe kohta tehtud kohtuotsuse lugemine põhjustas talle kannatusi.
10.29. veebruaril 2024 esitas J. Reinomägi määruskaebusele täienduse, milles märgib, et talle pole tagatud õiglast kohtumenetlust. Seetõttu palub ta Viru Maakohtu 27. veebruari 2024 määruse tühistada ning ta vangistusest vabastada. Alternatiivselt taotleb ta kohtuasja tagasisaatmist maakohtule.
11.Täiendavad seisukohad esitas J. Reinomägi kohtule ka 4. ja 7. märtsil 2024. J. Reinomägi leiab, et kohtul tulnuks välja selgitada, miks ta ennetähtaegselt vabaneda ei soovi – seda ei juhtu iga päev, et keegi keeldub vabanemast. Vangla iseloomustuses esines võltsimisele viitavaid tunnuseid. See koostati olukorras, kus oli teada, et süüdimõistetu ei soovi vabaneda. Samuti sisaldab see ebaõigeid väiteid. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Kohtukolleegium jätab J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata.
13.Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel edastab vangla pärast kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamise jaoks nõutava karistusaja ära kandmist (mh KarS §-s 76 lg-tes 1 ja 2 määratletud

tähtajad) kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, kriminaalhooldaja arvamuse ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks (seda vaid kinnipeetava taotlusel), samuti kannatanu arvamuse, kui viimane on selle vanglale esitanud. Seega on vangla kohustatud nõutava tähtaja saabumisel esitama kohtule kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks temaga seotud materjalid. Pärast vangla poolt esitatud materjalide kohtusse jõudmist tuleb täitmiskohtunikul need sisuliselt läbi vaadata. Seega talitas maakohus veatult, kui vaatas need materjalid, hoolimata J. Reinomäe vastuseisust, siiski läbi ning korraldas osapoolte ärakuulamiseks kohtuistungi. J. Reinomäe vastupidine seisukoht on kolleegiumi meelest ainetu – sarnaselt põhimõttega, et kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, pole süüdimõistetule ette nähtud ka õigust vangistus tervikuna lõpuni kanda. Juhul, kui kohus leiab, et vabastamise formaalsed- ja sisulised eeldused on täidetud, tuleb süüdimõistetu vangistusest vabastada – isegi kui vang seda ei soovi. Alusetud on J. Reinomäe väited, justkui oleks menetluse läbiviimisega talle liiga tehtud. Seejuures ei saa maakohtule ette heita ka kohtuistungi pidamist ilma süüdimõistetu osavõtuta – J. Reinomägi keeldus sellel osalemisest.

14.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 pst 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. veebruari 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.