Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt KrMS § 385 p 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD

01.02.2024.saabus kohtusse Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus R.-A. N. suhtes KrMS § 202 sätestatud alustel ja korras. Taotluse kohaselt menetleb Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr 23259050395, milles alustati menetlust 04.09.2023. a selles, et R.-A. N. 04.09.2023. a kella 11:10 paiku tungis S. N. tahte vastaselt S. N. elamiseks kasutatavasse ruumi xxxx kinnistul, avades lukustamata välisukse ja sisenedes elamusse. Seega on R.-A. N.t alus kahtlustada valdaja tahte vastaselt ruumi tungimises, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

PROKURÖRI TAOTLUS

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et R.-A. N.le esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü on tõendatud. Käesolevas kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt R.-A. N. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. R.-A. N.l puuduvad kehtivad karistused ning tema suhtes ei ole varasemalt lõpetatud kriminaalmenetlusi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Käesolevas menetluses on R.-A. N. puhul tegemist ühekordse käitumisega, mis on suuresti ajendatud temal esinevate psüühikahäirete kogumist, mille tõttu on oluliselt piiratud isiku võime aru saada oma teo tähendusest (sh keelatusest) ja võime oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Ekspertiisiaktist nr 12 tulenevalt on R.-A. N. suhtes tulenevalt temal esinevate häirete iseloomust ja ulatusest vajalik kohaldada psühhiaatrilist ravi. Käesoleva hetkeni ei ole R.-A. N. iseseisvalt psühhiaatri poole pöördunud, kuid on andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamise korral seda teha. R.-A. N. suhtes määrati kriminaalmenetluse käigus ambulatoorne kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiis, mille käigus tekkisid kulud summas 2600 eurot. Samuti on kriminaalmenetluse käigus määratud R.-A. N.le ka riigi õigusabi korras kaitsja, kelle tasu senise menetluse käigus on summas 320,40 eurot. R.-A. N. ainsaks sissetulekuks käesoleval hetkel on vanaduspension 462,21 eurot kuus. R.-A. N. elab koos elukaaslasega üürikorteris ning isikud saavad Vinni Vallavalitsuse kaudu regulaarselt toiduabipakke. Seega, määrates R.-A. N.le kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud, muudaks see isiku majandusliku olukorra veel raskemaks ning muudaks võimatuks isikul katta oma igapäevaseid minimaalseid vajadusi (söök, elukoht jne). Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel on võimalik jätta menetluskulud isikult 2 (5)

välja mõistmata vaid kohtu loal, siis eeltoodut arvestades taotleb prokurör kohtult kriminaalmenetluse kulude täielikku riigi kanda jätmist. R.-A. N. on 23.01.2024. a andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja on valmis endale võtma kohustuseks registreerida ühe kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest psühhiaatri vastuvõtule ning ravivajaduse ilmnemisel alustama raviga spetsialisti poolt ettenähtud vormis ja ulatuses. R.-A. N.le on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Ülaltoodust tulenevalt on prokurör seisukohal, et R.-A. N. suhtes on võimalik kohaldada KrMS §-s 202 sätestatut. Kokkuvõttes leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ja R.-A. N. süü ei ole suur ning seega võib tema suhtes lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 4 ning 206, taotleb abiprokurör maakohtult:

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Kriminaalasjas on R.-A. N.le esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need

3 (5)

tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi abiprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu kuulub ringkonnaprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava R.-A. N. suhtes rahuldamisele. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et süüdistatava puhul ei olnud tegemist korduva käitumismustriga, mis oleks kaasa toonud rahvatervise otsese ja pikemaajalise kahjustamise. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine kohtu hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt R.-A. N. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. R.-A. N. on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus on seisukohal, et R.-A. N. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. R.-A. N. edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p 4 märgitud mõjutusvahendist, milleks on kohustus registreerida ühe kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest psühhiaatri vastuvõtule ning 4 (5)

ravivajaduse ilmnemisel on isik kohustatud alustama raviga spetsialisti poolt ettenähtud vormis ja ulatuses. Ravil käimise kohta on R.-A. N. kohustatud esitama tõendid prokuratuuri ning kohustuse täitmist kontrollitakse kriminaalmenetluse lõpetamisest 10 kuud. R.-A. N. on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks kriminaalasjas 23259050395 kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel (seoses avaliku menetlushuvi puudumisega). Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. Samuti on ta nõus alluma vajadusel ravile. R.-A. N.le on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi KrMS § 202 alusel, sealjuures on talle selgitatud KrMS § 202 lg 6 sätte sisu. Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata süüdistatavate karistamine vajalik. Karistust raskendavad asjaolud R.-A. N. puhul puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist oli pigem ühekordse mõtlematu teoga, mis loob eelduse, et R.-A. N. kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ravile allumise kohustuse määrates. KrMS § 206 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. R.-A. N.ga seotud asitõendid käesolevas kriminaalasjas puuduvad. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatavad ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.