Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2024, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-24-199 (23261050854)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Kermo Tirrand süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Aapo Rehi
Süüdistatav
Kermo Tirrand (isikukood: 37301115726; elukoht: Xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxx ; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: puudub)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kermo Tirrandile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Kermo Tirrand alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 3 kuu jooksul registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: SA Tartu Ülikooli Kliinikum; Lõuna-Eesti Haigla; Pärnu Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Raplamaa Haigla; AS Valga Haigla (registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 766 5100 AS Valga Haigla aadressil Peetri tn 2, Valga); Kuressaare Haigla; Viljandi Haigla; OÜ AJK Kliinik; Narva Haigla ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Kermo Tirrandile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kermo Tirrand toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust: ...07.10.2023 kella 15:36 ajal Võru maakonnas Antsla linnas Kreutzwaldi tn 11 juures juhtis mootorsõidukit Nissan Almera registreerimisnumbriga XXX XXX , olles joobeseisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,04 mg/g kohta. .. .06.11.2023 kella 10:24 ajal Valga maakonnas Valga vallas Laatre alevikus Laatre-LüllemäeHargla tee 1. km-1 juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz A XXX XXX registreerimisnumbriga 890TKR, olles joobeseisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,14 mg/g kohta. Kermo Tirrand rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 12 kuu pikkune vangistus, millest kuulub kohe ärakandmisele 14 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud 11 kuud 16 päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 74 lg 1 alusel on Kermo Tirrand kohustatud katseaja jooksul järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Kermo Tirrand alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 3 kuu jooksul registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: SA Tartu Ülikooli Kliinikum; Lõuna-Eesti Haigla; Pärnu Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Raplamaa Haigla; AS Valga Haigla, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 766 5100. CAS Valga Haigla aadressil Peetri tn 2, Valga); Kuressaare Haigla; Viljandi Haigla; OÜ AJK Kliinik; Narva Haigla ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Kermo Tirrand kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kermo Tirrandi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 131,76 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 49 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1410,76 eurot: sundraha 1230 eurot, riigi õigusabi tasu 131,76 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 49 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, isik saab igakuiselt miinimumpalka, isikul on võlgnevused kiirlaenude eest umbes 5000 eurot, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid ja salvestised 2 CD-R plaati ja 1 DVD-R plaat salvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.