Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-23-6923

1-23-6923 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Valeri Andrejevile on esitatud süüdistus selles, et tema 6.05.2023 kella 02.50 paiku xxx korteris, armukadedusest tekkinud tüli käigus, võttis köögist kaks nuga, lähenes A Š ning lõi kannatanut A Š ühel korral vasakus käes oleva noaga kõhu piirkonda ja seejärel ühel korral paremas käes oleva noaga kõhu piirkonda. Valeri Andrejev põhjustas kannatanule A Š füüsilist valu ning tekitas tervisekahjustused: kõhuseina torkehaava ja 4 cm pikkuse kõhuseina lõikehaava. Sellega pani Valeri Andrejev toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Valeri Andrejevi, tema kaitsja Irina Gromtsevi ja ringkonnaprokurör Margit Pärna vahel 21.12.2023 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Valeri Andrejevi süüditunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 6.05.2023, s.o 1 päev karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Valeri Andrejevile mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 8.11.2022 kohtuotsusega nr 1-22-6237 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse võrra ning mõista Valeri Andrejevile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Valeri Andrejevile mõistetud 1 aasta 5 kuu 29 päeva pikkune vangistust 539 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub Valeri Andrejev järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 sätestatule. Kohtuotsusega nr 1-22-6237 mõistetud lisakaristus kuulub kokkuleppe kohaselt täitmisele kohtuotsuses nr 1-22-6237 märgitud tingimustel. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud. Valeri Andrejevilt kuulub Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele sundraha 1230 eurot ja advokaadi poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelsel uurimisel summas 276,72 eurot, s.o kokku 1506,72 eurot. Valeri Andrejev kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Ülejäänud menetluskulud, s.o kaitsja poolt osutatud õigusabiteenus kohtumenetluses, palutakse jätta riigi kanda. Häirekeskusele tehtud kõnesalvestis ja politseiametnike vormikaamera salvestised DVD+R plaadil palutakse jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kuriteo toimepanemise vahendiks olnud nuga kuulub kokkuleppe kohaselt KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele ning kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetu ese KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. 19.01.2024. a kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab 21.12.2023 sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile 3(4)

1-23-6923 sõlmitud kokkuleppe tingimustele. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Valeri Andrejev KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. KrMS § 245 lg 1 p-de 10 ja 12 kohaselt on konfiskeerimisele kuuluv vara ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Valeri Andrejevile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Irina Gromtsev esitas kohtumenetluses 18.12.2023 ja 19.01.2024 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. 18.12.2023. a taotluse summas 321,48 eurot rahuldas kohus 19.12.2023 pealdisena kaitsja taotlusel. Kohus peab ka 19.01.2024 esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja ja sõidukulude osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-test 1 ja 10 ning § 6 lg-test 3, 4, 5 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 19.01.2024. a taotluse alusel 187,76 eurot (sh käibemaks). Kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 509,24 eurot jätab kohus vastavalt sõlmitud kokkuleppele riigi kanda. Kriminaalasja toimikus olev elektrooniline andmekandja DVD-plaat on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokolli lisaga, siis jääb see KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Ühtlasi ei ole sellise salvestise puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.