Valeri Reboneni (isikukood 38001180358) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 11. detsembri 2023 määrus
Määruskaebuse esitaja
Valeri Reboneni kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Sofja Hristoforova Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 11. detsembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Valeri Reboneni kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).
Harju Maakohtu 10. aprilli 2023 otsusega tunnistati Valeri Rebonen süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega. Lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendati vangistust 6 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust V. Rebonenile Pärnu Maakohtu 22. augusti 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V. Reboneni eelvangistus ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati V. Reboneni kahtlustatavana kinnipidamisest 7. veebruaril 2023 ning karistusaeg lõppeb 18. aprillil 2024.
2.Viru Vangla esitas 22. novembril 2023 Viru Maakohtule materjalid V. Reboneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Vangla ja prokuratuur toetavad V. Reboneni ennetähtaegset vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
4.Viru Maakohus jättis 11. detsembri 2023 määrusega V. Reboneni ennetähtaegselt vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
5.Täidetud on formaalsed eeldused V. Reboneni ennetähtaegseks vabastamiseks.
6.On positiivne, et V. Rebonenil on vabaduses olemas kindel elukoht, ta on olnud vanglas tööga hõivatud, on alates 29. juunist 2023 paigutatud avavanglasse, alates 31. juulist 2023 töötab väljapool vanglat, tal on põhiharidus, ta on läbinud tõstukijuhi koolituse ning tal on tõstukijuhi load, vanglas omandas ta abikoka eriala, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Siiski ei kaalu need asjaolud üles V. Reboneni varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Kahtlusi tema edasises õiguskuulekuses tekitavad eelkõige tema varasem elukäik, probleemid sõltuvusainetega ja senine võimetus sellele probleemile kindlat lahendust leida, samuti V. Reboneni hoiakud.
7.V. Reboneni on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, millest neli karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib ta kuuendat korda. V. Rebonen on pannud toime eriliigilisi kuritegusid ja seda nii ette planeeritult kui ka hetketuju ajel. Kuritegusid on ta pannud toime nii grupis kui ka üksinda. Teda on karistatud korduvalt varguste toimepanemise eest (isikute grupis), mootorsõiduki ärandamise, asja omavolilise kasutamise, narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kelmuse, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ning sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Ainuüksi V. Reboneni varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab põhjuse arvata, et temalt on alust karta uusi kuritegusid ka tulevikus. On küll positiivne, et sõnades on V. Rebonen valmis muutuma, kuid tema isik ja varasem käitumine ei anna kindlust tema sõnade paikapidavuses.
8.Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll. V. Rebonen on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid seda ta positiivselt läbida ei suutnud. Pärnu Maakohtu 22. augusti 2019 otsusega karistati V. Reboneni KarS § 4231 järgi 4-kuulise vangistusega. Kuna V. Rebonen pani kuriteo toime katseajal, moodustas kohus liitkaristuse Harju Maakohtu 7. septembri 2017 otsusega mõistetud kandmata karistusega. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 19 päeva vangistust. Viru Maakohtu 10. jaanuari 2022 määrusega vabastati V. Rebonen tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt katseajaga kuni 9. oktoobrini 2022 ning ta allutati käitumiskontrollile. Vanglast vabanes V. Rebonen 26. jaanuaril 2022. 24. augustil 2022, 23. oktoobril 2022, 14. detsembril 2022 ja 7. veebruaril 2023 aga juhtis ta jälle mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Seega ei mõjutanud varasemad karistused ega käitumiskontrollile allutamine V. Reboneni loobuma uute kuritegude toimepanemisest.
9.V. Reboneni varasemat käitumist on mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. Ta on sooritanud kuritegusid alkoholijoobes. Ta jõi alkoholi nii üksi kui sõpradega ning alates 2019. aasta detsembrist tarvitas ta küllaltki pikka aega umbes pool liitrit viina päevas. Suur osa V. Reboneni sissetulekust kulus alkoholile, mis mõjutas negatiivselt tema toimetulekut. V. Rebonen tarvitas ka erinevaid narkootilisi aineid. Tema põhiuimasti oli amfetamiin, aga ta on proovinud veel kokaiini, kanepit, ecstasyt jms. Vaatamata sellele, et praegu ei ole V. Reboneni igapäevane käitumine seotud sõltuvusainete tarvitamisega, jääb siiski risk uute kuritegude toimepanemiseks sõltuvusainete 2(5)
mõju all. Seda olukorras, kus isik ei pea ise oma tarvitamist probleemseks ega soovi selliste probleemidega tegelda.
10.Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Rebonen teiste poolt mõjutatav ning tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse käitumisega isikud, kellega suhtlemist ta ei soovi katkestada. V. Rebonen helistab regulaarselt ühele kriminaalkorras karistatud isikule ning üks teine kurjategija soovis tulla lühiajalisele kokkusaamisele V. Reboneniga, ent vangla seda ei lubanud. Seega jääb suhtlusringkonnast tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks püsima.
11.Uue kuriteo riskifaktoriks võib osutuda ka V. Reboneni majanduslik olukord. K-Raha andmetel on tal 57 789,81 eurot võlgu ja tema vastu on esitatud 41 hagi. See võib avaldada V. Rebonenile finantssurvet – varem on ta pannud majandusliku kasu saamiseks toime varavastaseid kuritegusid.
12.Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Rebonen impulsiivne ja mõtlematu, tema probleemide lahendamise oskus on puudulik. Kuritegeliku käitumise ja selle tagajärgede mõju teistele inimestele ta ei näe ning suhtub ühiskonda negatiivselt. Määruskaebus
13.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Reboneni kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, paludes maakohtu määrus tühistada ja V. Rebonen ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
14.Maakohus ei võtnud arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav ja otsustus pole piisavalt põhjendatud. Kohus tugines peamiselt V. Reboneni karistusandmetele, kuid ei põhjendanud, miks ei kaalu tema poolt vangistuse jooksul tehtu üles tema eelnevat elukäiku ja miks ei ole võimalik prognoosida tema edasist seaduskuulekust. Kohtu põhjendustest ei selgu, miks ei saa V. Reboneni vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele piisavalt usaldada. Kui jätta isik vabastamata varasemate karistuste tõttu, ei olegi korduvalt kuritegusid toime pannud isiku ennetähtaegne vabastamine põhimõtteliselt võimalik ja seda vaatamata kinnipeetava püüdlustele paranemise teele asuda ning positiivselt käituda. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda. Kui korduvalt karistatud isikutele ei anta võimalust tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, siis vähendab see nende motivatsiooni osaleda rehabiliteerivates tegevustes ning järgida vanglas kehtivaid eeskirju.
15.Kohus viitas V. Reboneni varasemale sõltuvusainete tarvitamisele. V. Rebonen tunnistas kohtuistungil, et tal olid väga tõsised probleemid alkoholi ja narkoainete tarvitamisega, kuid kinnitas, et nüüd suudab ta nende ainete tarvitamisest hoiduda.
16.Kohtumäärusest ei selgu, kuidas peaks V. Rebonen edasise karistuse ajal veel oma õiguskuulekust tõestama. Ta on varasemalt läbinud täitmiskavas ettenähtud programmi, on osalenud tööhõives, on käitunud distsiplineeritult ning on valmis hoiduma narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisest. See näitab, et ta on valmis ja võimeline võtma omaks ühiskonnas aktsepteeritavad hoiakud ning tõekspidamised. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust 3(5)
prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28.aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus V. Reboneni vabastamata jättes kaalutlusviga. Sisuliselt heidab kaitsja maakohtule ette, et see tugines liialt V. Reboneni karistusandmetele ja ei omistanud piisavalt kaalu teda positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Kohtukolleegium sellega ei nõustu ning leiab, et maakohus põhjendas asjakohaselt ja igati piisavalt, miks ei saa V. Reboneni vaatamata tema suhtes esinevatele positiivsetele asjaoludele siiski ennetähtaegselt vabastada. Kuna maakohtu põhjendused on nõustumisväärsed, siis üle kohtukolleegium neid juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
19.Kinnipeetava varasemat elukäiku saab ja peabki vastavalt KarS § 76 lg-le 4 tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel muude asjaolude kõrval arvestama. Osaks kinnipeetava varasemast elukäigust on ka tema karistusandmed. Neist andmetest ilmneb, kui palju ja milliseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud ning milliseid riske võib tema varasema elukäigu pinnalt näha. V. Reboneni puhul ei saa tähelepanuta jätta, et teda on kriminaalkorras karistatud väga palju kordi ning varem ei ole karistamine, sealhulgas vangistuse kandmine ega tingimisi vangistus talle soovitud mõju avaldanud.
20.Tõsi, välja saab tuua mitmed positiivsed asjaolud, mis võiks vähemalt esmapilgul V. Reboneni ennetähtaegset vabastamist toetada: distsiplinaarkaristuste puudumine, ametnikega viisakas suhtlemine, avavanglasse paigutamine, töötamine nii vanglas kui väljaspool vanglat, kindel elukoht vabaduses, toetavad lähedased ja väidetav võimalus vabanedes ametlikult tööle hakata. Siiski tuleb nõustuda maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei ole piisavalt kaalukad V. Reboneni ennetähtaegseks vabastamiseks. Lähedased ning kindel elu- ja töökoht olid tal olemas ka varem, kuid siis need tegurid tema õiguskuulekust ei taganud. Distsiplinaarkaristuste puudumine, ametnikega viisakas suhtlemine ja avavanglasse paigutamine näitab küll seda, et V. Rebonen on suutnud end vanglas hästi üleval pidada, kuid ei ütle suurt midagi selle kohta, kas temalt saab oodata vabaduses õiguskuulekat käitumist. Nimelt on kõigiti võimalik, et vanglas suudabki inimene käituda korrakohaselt, kuid vabaduses, kus piiranguid on vähem ja ahvatlusi rohkem, ta seda teha enam ei suuda. Seda näiteks juhul, kui inimese probleemkäitumine on oluliselt seotud selliste ainetega, mis vanglas üldiselt kättesaadavad ei ole (nt alkoholi või narkootikumid) või kui inimene on pannud kuritegusid toime majanduslike probleemide tõttu, mis aktualiseeruvadki eelkõige vabaduses.
21.Vangla iseloomustusest võib järeldada, et V. Rebonenil on varem esinenud tõsiseid probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Niisiis on võimalik sõltuvusainete tarvitamine vabaduses tema uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Kuigi väidetavalt on V. Rebonen valmis sõltuvusainete tarvitamisest hoiduma, on alust kahelda, kas ta seda teha suudab. Vastavat keeldu on ta varem käitumiskontrolli ajal rikkunud. Ka teeb ettevaatlikuks vangla iseloomustuses märgitud asjaolu, et V. Reboneni enda arvates tal sõltuvusainete tarvitamisega probleeme ei ole. Seega ei pruugi V. Rebonen seda probleemi mõista ja ta võib lubada sõltuvusainetest hoiduda üksnes selleks, et pääseda vabadusse. Majanduslikel põhjustel võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ka ilma sõltuvusainete tarvitamiseta. Varem on V. Rebonen pannud toime ka varavastaseid kuritegusid. Kuigi väidetavalt saab ta vabaduses ametlikult tööle asuda, ei saa jätta tähelepanuta, et tal on suures summas tasumata võlgu, mille katteks võivad kohtutäiturid võtta suure osa tema ametlikust sissetulekust ära. Järele jääv raha ei pruugi olla piisav, et hoida ära V. Reboneni soovi teenida lisaraha kuritegelikul teel. Riskiks on ka see, kui V. Rebonen jätkab suhtlust kriminaalse tutvusringkonnaga – varem on ta aga pannud kuritegusid toime muu hulgas grupis.
4(5)
22.Kaebuses toob kaitsja välja, et varasemalt on V. Rebonen läbinud temale täitmiskavas ettenähtud programmi. Vangla iseloomustuses on märgitud kahte programmi: „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“. Kuna iseloomustuse kohaselt jättis V. Rebonen varasema vangistuse ajal neist viimase programmi pooleli, siis ilmselt peab kaitsja silmas programmi „Õige hetk“. Selle programmi läbis V. Rebonen varasemas vangistuses 20. jaanuarist kuni 6. maini 2021. Kuna pärast selle programmi läbimist jätkas V. Rebonen kuritegelikku käitumist, siis see programm talle soovitud mõju ei avaldanud ning jääb arusaamatuks, miks kaitsja selle programmi läbimisele viitab. Selle programmi ebaedukus ilmselgelt V. Reboneni vabastamise kasuks ei räägi. Ka ei saa uskuda V. Reboneni lubadusi elada edaspidi seaduskuulekalt, kuna need lubadused on paljasõnalised ja neisse on põhjust suhtuda skeptiliselt.
23.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. detsembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
24.V. Reboneni kaitsja esitas ringkonnakohtule 11. jaanuaril 2024 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. 15-päevane kaebetähtaeg (KrMS § 387 lg 1) 11. detsembril 2023 tehtud maakohtu määruse peale möödus 27. detsembril 2023. Ringkonnakohus jääb oma varasema praktika juurde, et tasutaotlus tuleb esitada hiljemalt määruskaebuse esitamise tähtaja lõpuks. On mõeldav, et kaitsja meelest oli tal õigus esitada tasutaotlus hiljem – nt alles sel päeval, mil möödub ringkonnakohtu kaebuse menetlusse võtmise määruses sätestatud taotluste, taanduste ja seisukohtade esitamise tähtaeg. Selline eeldus on väär, sest kaebuse menetlusse võtmise määrust ei pruugitagi teha. Esmalt tuleb arvestada tõsiasja, et määruskaebemenetluses toimub enesekontroll: kaebus esitatakse mitte kõrgema astme kohtule, vaid kaebuse teinud kohtule. Seega ei saa kaitsja eeldada isegi mitte seda, et kaebus üldse kunagi ringkonnakohtusse jõuab (ja too selle menetlusse võtab): maakohus võib ise kaebuse rahuldada ja oma määruse tühistada. Teiseks on võimalik ka see, et ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, leides eelmenetluse käigus, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatu. Niisuguses olukorras puudub igasugune vajadus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolmandaks aga pole ka kaebuse sisulise lahendamise korral alati mõtet võtta määruskaebust menetlusse ja raisata selleks – aastas sadu kordi – kohtu piiratud ressursse: koostada kaebus, lasta see kohtuametnikel erinevatele isikutele toimetada ja oodata ära nende seisukohad (mida kogemusest lähtuvalt üldjuhul ei esitatagi). Kaebus on vaja menetlusse võtta siis, kui ringkonnakohus peab selle rahuldamist võimalikuks: niisugusel juhul peavad teised pooled saama soovi korral kaebuses märgitule vastu vaielda. Kui aga ringkonnakohus maakohtu määruse tühistamist üldse ei kaalu, ei ole menetlusse võtmisega kaasneval ressursiraiskamisel mingit mõtet: kaebaja tõi oma seisukoha kaebuses välja ja teiste poolte olukord kuidagi ei halvene, sest maakohtu määrus jääb jõusse. Veenev pole ka arusaam, et menetlusse võtmise määrus annab võimaluse esitada taandusi. Esiteks on mõne taanduse esitamise tõenäosus sellises olukorras praktika pinnalt kui mitte täiesti olematu, siis ülimalt teoreetiline. Kui aga tõesti hiljem ilmneb, et ringkonnakohtu määruse koostas mõni selline kohtunik, kelle erapooletuses tekib kahtlus, on sellele võimalik reageerida ringkonnakohtu määruse peale kaevates – ja vajadusel saab kasvõi ringkonnakohus ise enesekontrolli raames oma määruse tühistada. Viimaks – ja see on oluline praeguse asja jaoks – ei saa menetluse võtmise instituudi mõtteks pidada seda, et kaitsja saaks esitada tasutaotluse. Miski ei takista kaitsjal esitama seda taotlust koos määruskaebusega (nagu reeglina tehaksegi). Sellest lähtuvalt jätab ringkonnakohus V. Reboneni kaitsja tasutaotluse kui hilinenult esitatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.