Liiklussüüteod

1-24-9 tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Timo Süld kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Timo Süld kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Timo Süld kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.01.2024.a. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon Lk 2 / 4

1-24-9 esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Timo Süllale on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis tahtlikult 09.07.2022 kella 16.42 paiku Pärnu maakonnas Vändra linnas Mudiste-Suure-Jaani-Vändra tee 42-l kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,14 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Samuti süüdistatakse selles, et tema juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 21.09.2023 kella 23.50 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Maidla külas Kose-Purila tee 32-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Multivan registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,09 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse. Seega Timo Süld pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Timo Sülla süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 10 (kümme) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 09.07.2022-10.07.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 9 kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millest KarS § 74 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud osa vangistusest ehk 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib temale ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lk 3 / 4

1-24-9 KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel süüdistatav kohustub mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides. Süüdistatav omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaat Toomas Laanemaale 172,80 eurot; sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha ja menetluskulu summas 1260,30 eurot tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul tasudes igakuiselt 126,03 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.