Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-23-2939 22. detsember 2023 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv I. T. ja S. P. vara arestimine Tallinna Ringkonnakohtu 8. augusti 2023. a määrus I. T. kaitsja vandeadvokaadi abi Andri Rohtla ja S. P. kaitsja vandeadvokaat Paul Keres, määruskaebused Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Heleri Randma 29. november 2023, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 8. augusti 2023. a määruse põhiosa. Jätta selle punktist 13.8 välja põhjendus, millest järelduvalt oli läbiotsimiste käigus leitud krüptoraha hoidmine Politsei- ja Piirivalveameti kontrollitavates virtuaalrahakottides seaduslik ka enne 26. maid 2023. Märgitud osas täiendada kohtumäärust käesoleva määruse põhjendustega.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Kaitsjate määruskaebused rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Prokuratuuri taotlus
1.
Riigiprokuratuur esitas 8. mail 2023 Ameerika Ühendriikide (USA) õigusabitaotluse alusel kohtule kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 463 lg-s 1 ja §-s 142 ette nähtud korras taotluse arestida I. T. ja S. P. krüptoraha, tagamaks selle konfiskeerimist.
2.Taotluse kohaselt menetletakse USA-s kriminaalasja, milles I. T-d ja S. P-d süüdistatakse elektroonilises kelmuses (USA seadustiku 18. jaotise § 1343), kuritegeliku kokkuleppe sõlmimises elektroonilise kelmuse toimepanekuks (§ 1349) ja kuritegeliku kokkuleppe sõlmimises rahapesu toimepanekuks (§ 1956(h)).
20.novembril 2022 Eestis toimunud vahistamiste ja läbiotsimiste käigus leidsid õiguskaitseametnikud virtuaalvääringud Bitcoin (BTC) ja Bitcoin Cash (BCH), mis kanti üle Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kontrolli all olevatesse virtuaalrahakottidesse. USA võimude hinnangul on tegemist varaga, mis on seotud süüdistatavatele ette heidetava rahapesuga. Prokuratuur palus kohtul arestida järgmise vara:
1-23-2939 1) 12,99406551 BTC-d, mis oli kantud hostimata rahakotti (virtuaalne rahakott, mis võimaldab kasutajal hoida krüptoraha väljaspool vahetusplatvormi) aadressiga 5LUF6ux55kQgsGQVEopdRoSpbrDv5RAEa (15LUF6); 2) 0,23978564 BTC-d, mis oli kantud hostimata 1ESUUyqG15HaTzisacLdytKxn47giFzgSc (1ESUUy);
rahakotti
aadressiga
3) 4225,097 BCH-d, mis oli kantud hostimata prq08s0s5nclwcsyyfwzhz9cka9qe6eevupzegp6k7 (prq08s).
rahakotti
aadressiga
4.23. veebruaril 2023 väljastas USA Washingtoni osariigi läänepiirkonna kohus (district court) määrused eelmises punktis nimetatud vara arestimiseks. USA seadustiku 18. jaotise § 982(a)(1) kohaselt tuleb kõnesolev vara konfiskeerida varana, kuna see on seotud rahapesuga.
5.Õigusabitaotluse põhjal on kahtlus, et taotluses nimetatud vara pärineb I. T. ja S. P. kuritegudest ja sellest on saanud ka rahapesu objekt. Eesti ja USA valitsuse leping vastastikuse õigusabi osutamisest kriminaalasjades näeb ette, et taotluse saanud riik täidab abi taotleva riigi arestimisja mis tahes esemete väljaandmise taotluse, kui taotluses on informatsioon, mis lubab sellist tegevust taotluse saanud riigi seaduste järgi. USA õigusabitaotlus vastab lepingutingimustele ja puudub alus rahvusvahelisest koostööst keelduda. Õigusabitaotluses kirjeldatud teod on karistatavad ka Eesti karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 3–5, § 211 lg 1 ja § 394 lg 2 p-de 1 ning 3 järgi. Samuti oleks kõnesolev vara võimalik konfiskeerida Eesti seaduse kohaselt. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 26. mail 2023 prokuratuuri taotluse ja arestis I. T. varana 12,993817 BTC-d ja 4225,09699905 BCH-d ning S. P. varana 0,23964449 BTC-d. Ringkonnakohtu määrus
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. augustil 2023 maakohtu määruse muutmata, selle peale esitatud I. T. ja S. P. kaitsjate määruskaebused rahuldamata ning kolmandate isikute määruskaebuse läbi vaatamata. Kohtukolleegium märkis muu hulgas, et ta ei nõustu kaitsjate väitega, mille kohaselt oli vaidlusalune krüptovara arestitud ebaseaduslikult juba enne vara arestimise taotluse esitamist. Virtuaalvääringute PPA rahakotti kandmine ei ole samastatav vara arestimisega, vaid tegemist on läbiotsimise käigus esemete äravõtmisega. Arestitud krüptovaluuta äravõtmine on toimunud seaduslikult.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsjate määruskaebused
8.I. T. ja S. P. kaitsjad taotlevad nii ringkonna- kui ka maakohtu määruse tühistamist ja vara aresti alt vabastamist. Alternatiivselt taotlevad kaitsjad selle tuvastamist, et arestitud vara ei kuulu nende kaitsealustele.
9.Kaitsjate väited, millele tuginedes kohtumäärusi vaidlustatakse, langevad valdavalt kokku ja on lühidalt järgmised: kohtud jätsid määrused nõuetekohaselt põhistamata; kuriteokahtluse põhjendatust tulnuks hinnata tõendite alusel; ringkonnakohus eksis arestitud vara omanike tuvastamisel; I. T-le ja S. P-le etteheidetav tegu ei ole Eestis karistatav rahapesuna; läbiotsimise korraldamisel rikuti KrMS § 470 lg-t 5; PPA ei saanud võtta arestitud vara rahakotist 15LUF6, sest see rahakott oli 20. novembril 2022 tühi. 2(5)
1-23-2939
10.Lisaks eelmises punktis märgitule osutavad määruskaebuse esitajad sellele, et krüptovara arestiti faktiliselt juba virtuaalvääringute PPA rahakottidesse kandmisega. Virtuaalvääringute PPA rahakotti kandmine vastab KrMS § 142 lg-s 1 sätestatud vara arestimise tunnustele, sest selle sisuks on vara üleskirjutamine ja võõrandamise tõkestamine. Läbiotsimise käigus saab ära võtta ja asitõendina hoida üksnes kehalist eset, näiteks andmekandjat, mitte aga elektroonilisi andmeid. Prokuratuuri vastus
11.Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata, märkides muu hulgas järgmist. Läbiotsimiste käigus leitud virtuaalvääringute PPA kontrolli all olevatesse rahakottidesse kandmine ei olnud vara arestimine. Tegemist oli virtuaalvääringute politsei valdusesse võtmisega, millega muudeti krüptoraha isikutele kättesaamatuks. KrMS § 91 lg 10 kohaselt võib läbiotsimise käigus ära võtta kõik objektid, mis kuuluvad konfiskeerimisele või on kriminaalmenetluses tõendid. Menetluspraktikas on aktsepteeritud sellisel moel leitud vara hilisemat arestimist selle võõrandamise vältimiseks. Vaidlusaluste läbiotsimiste käigus otsiti krüptovaluutat. Õiguslikult lubatav oli võtta koos arvutisüsteemiga ära ka selles olevad andmed, sh virtuaalne rahakott ja seal hoiustatud virtuaalvääringud. Ainukene võimalus piirata ligipääsu virtuaalrahale on selle kandmine politsei kontrolli all olevasse rahakotti kuni arestimisotsustuse tegemiseni.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.KrMS § 390 lg 5 kolmas lause sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Osutatud sättest järeldub loogiliselt, et ka menetlusse võetud määruskaebuse puhul on Riigikohtu ülesanne anda hinnang üksnes sellele osale määruskaebusest, millele vastamine on tähenduslik seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.
13.Praeguses asjas esitatud määruskaebuste puhul vastab KrMS § 390 lg 5 kolmandas lauses sätestatud tingimusele üksnes kaitsjate väide, et läbiotsimistel leitud krüptoraha kandmine PPA kontrolli all olevatesse virtuaalrahakottidesse (ja selle vara hoidmine seal) tähendab sisuliselt vara arestimist ning eeldanuks seega arestimismäärust. Kaitsjate ülejäänud argumendid (vt määruse punkt 9) KrMS § 390 lg 5 kolmanda lause kontekstis kolleegiumi tähelepanu ei pälvi.
14.Asjas ei ole vaidlust, et uurimisasutus leidis käesoleva määruse punktis 3 nimetatud krüptoraha läbiotsimiste käigus ja kandis selle osalt 20. novembril 2022, osalt aga 18.–19. detsembril 2022 PPA kontrolli all olevatesse virtuaalrahakottidesse, kus seda vara hoitakse teadaolevalt praeguseni. Prokuratuuri ega kohtu arestimismäärust nendeks toiminguteks algul ei olnud. Kõnesoleva krüptoraha arestimise taotluse esitas prokuratuur kohtule alles 8. mail 2023 ja maakohus tegi arestimismääruse 26. mail 2023.
15.Kolleegium märgib, et ekslik on kaitsjate seisukoht, nagu tohiks KrMS § 91 lg 10 alusel ära võtta üksnes asju, mitte aga näiteks digitaalset teavet. Ühtlasi nõustub kolleegium prokuratuuri ja ringkonnakohtuga selles, et KrMS § 91 lg 10 andis õigusliku aluse kanda läbiotsimisel leitud krüptoraha esialgu PPA virtuaalrahakottidesse. Samas on väär prokuratuuri poolt otsesõnu väljendatud ja ringkonnakohtu määruse punktist 13.8 kaudselt tuletatav seisukoht, et KrMS § 91 lg 10 õigustas läbiotsimistel leitud virtuaalvara hoidmist PPA rahakottides ligikaudu poole aasta vältel enne arestimismääruse tegemist.
3(5)
1-23-2939
16.Kriminaalasja menetleja tohib asja enda valdusse võtta või piirata muul viisil asja või muu eseme kasutamist ja/või käsutamist üksnes seaduses selleks ette nähtud korras. Osutatud kord erineb olenevalt sellest, millisel eesmärgil menetleja isiku kasutus- ja/või käsutusõigust eseme suhtes piirab. Näiteks kui menetleja võtab mingi eseme ära ja hoiab seda enda või vastutava hoidja käes lähtuvalt vajadusest selgitada välja tõendamiseseme asjaolud, tuleb tal järgida tõendite kogumise reegleid ja ennekõike KrMS § 124 lg-tes 3–6 sätestatud piiranguid. Seevastu tsiviilhagi, avalikõigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise või rahalise või varalise karistuse tagamiseks saab menetleja eseme ära võtta või piirata muul moel selle kasutamist ja/või käsutamist üksnes KrMS §-des 1414–142 ette nähtud korras.
17.Osutatud sätetega on vastuolus see, kui kriminaalasja menetleja võtab eseme ära ja hoiab seda näiteks asitõendina, ehkki tõendamisvajadus seda (enam) ei õigusta ning kasutus- ja käsutuspiirangu tegelik eesmärk on varalise nõude tagamine (KrMS § 1414). Menetleja ei tohi kasutada tõendusteabe kogumise ja säilitamise reegleid selleks, et minna mööda varalise nõude tagamise korrast – sh kohtu loa taotlemise nõudest – või osutatud korra järgimist endale sobivalt edasi lükata. Sarnaselt on Riigikohus varemgi selgitanud, et menetleja ei ole õigustatud hoidma asja asitõendina enda või vastutava hoidja käes kauem, kui see on vajalik tõendusteabe kogumise ja säilitamise seisukohalt. Kui tarvidus asja asitõendina hoidmise järele langeb ära, tuleb asi kas omanikule või senisele õiguspärasele valdajale tagastada või arestida. (RKKK 17.04.2012, nr 3-1-1-35-12, p 14)
18.Eelnevat silmas pidades tuleb tõlgendada ka KrMS § 91 lg 10 seda alternatiivi, mille kohaselt võib läbiotsimise käigus ära võtta kõik objektid, mis kuuluvad konfiskeerimisele. Osutatud norm lubab läbiotsimise käigus ilma arestimismääruseta menetleja kontrolli alla võtta muu hulgas sellise eseme, mille puhul võib edasises menetluses tulla kõne alla selle konfiskeerimine või mille abil on võimalik tagada konfiskeerimise asendamist (KarS § 84). KrMS § 91 lg 10 ei ole aga mõeldud asendama KrMS §-des 1414–142 ette nähtud korda. Seega ei anna KrMS § 91 lg 10 kriminaalasja menetlejale õiguslikku alust hoida läbiotsimisel ära võetud eset konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks enda kontrolli all kauem, kui see on vältimatult vajalik vara arestimise (või muu tagamisabinõu) kohaldamise taotluse esitamiseks ja lahendamiseks.
19.Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta otsesõnu, millise tähtaja jooksul pärast seda, kui võimaliku konfiskeerimise objekt on läbiotsimise käigus ära võetud, peab prokuratuur taotlema kohtult selle arestimist (või muu tagamisabinõu kohaldamist). Pidades silmas KrMS §-de 1414 ja 142 üldist eesmärki kindlustada varalise nõude tagamise üle võimalikult vahetu kohtulik kontroll ning juhindudes KrMS § 2 p-st 4, leiab kolleegium, et taotlus läbiotsimisel ära võetud konfiskeerimise objekti arestimiseks tuleb kohtule esitada viivitamatult. Üldjuhul on osutatud viivitamatuse nõude sisustamisel analoogia korras kohaldatav KrMS § 142 lg 3 teises lauses ette nähtud tähtaeg, st taotlus on tarvis kohtule esitada 24 tunni jooksul. Juhul kui ese võetakse läbiotsimisel esialgu ära muul alusel – eeskätt tõendamishuvi silmas pidades –, tuleb taotlus eseme arestimiseks esitada viivitamatult pärast seda, kui menetleja sai või pidi mõistlikult aru saama, et ainukene õigustus selleks, et jätta ese menetleja kontrolli alla, on mõne KrMS § 1414 lg-s 1 loetletud otsustuse tagamine.
20.Olukorras, kus välisriigi taotlusel korraldatava läbiotsimise käigus leitakse ja võetakse ära võimaliku konfiskeerimise objekt, mille väljaandmist ega arestimist pole välisriik veel taotlenud, saab selle eseme suhtes kohaldada n-ö ajutist aresti (vt ajutise aresti kohta lähemalt nt RKKK 20.02.2012, nr 3-1-1-1-12, p 23; 09.04.2015, nr 3-1-1-21-15, p-d 15–16 ja 23.12.2020, nr 1-20-3925/21, p 39). Samas tuleb välisriigile anda mõistlik tähtaeg, otsustamaks, kas ta taotleb selle vara alalist arestimist ja endale väljaandmist või mitte. Välisriigi taotluse puudumine ei saa
4(5)
1-23-2939 aga õigustada seda, et menetleja hoiab eset konfiskeerimise tagamiseks enda käes ilma kohtu loata.
21.Menetletavas asjas ei ole prokuratuur väitnud, et I. T. ja S. P. krüptoraha kanti PPA kontrollitavatesse virtuaalrahakottidesse ning seda säilitati seal tõenduslikul eesmärgil. Arestimismenetluses kohtule esitatud materjalid viitavad sellele, et kandes läbiotsimisel leitud krüptoraha selle käsutamise tõkestamiseks PPA rahakottidesse, pidas menetleja algusest peale silmas just vajadust tagada kõnesoleva vara võimalik tulevane konfiskeerimine.
22.Eeltoodust järeldub, et vaidlusaluse krüptoraha käsutamise tõkestamiseks pidanuks menetleja järgima varaliste nõuete tagamise korda, mis tuleneb KrMS §-dest 1414–142 koosmõjus sama seadustiku § 463 lg-ga 1. Ennekõike tähendab märgitu seda, et prokuratuur pidanuks viivitamatult pärast krüptoraha PPA virtuaalrahakottidesse kandmist ehk enda kontrolli alla võtmist taotlema kohtult selle vara (ajutist) arestimist. Esitades vara arestimise taotluse kohtule ligikaudu poole aasta pärast, eiras prokuratuur osutatud nõuet ja seega ka vara arestimise korda. Kuna krüptoraha arestiti alles maakohtu 26. mai 2023. a määrusega, hoiti seda enne nimetatud kuupäeva PPA virtuaalrahakottides pikka aega õigusvastaselt.
23.Eelmises punktis märgitu ei väära aga kohtute järeldust, et I. T. ja S. P. krüptoraha arestimise eeldused on täidetud. Seega pole kolleegiumil alust arestimisotsustust tühistada. Sarnaselt on Riigikohus varem leidnud, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise tähtaja ületamine ei muuda õigusvastaseks sellele järgnenud vahistamist (RKKK 01.02.2022, nr 1-21-4394/35, p 15) ja KrMS § 142 lg-s 3 sätestatud tähtaja ületamine ei tingi vara arestimist lubava kohtumääruse õigusvastasust (RKKK 16.06.2022, nr 1-21-7546/19, p 10). Küll aga võib virtuaalvara alusetu kinnipidamine anda isikutele õiguse nõuda riigilt kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 lg 1 alusel.
24.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning lõike 5 kolmandast lausest koosmõjus § 361 lg 1 p-ga 3, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 8. augusti 2023. a määruse põhiosa. Selle punktist 13.8 tuleb jätta välja põhjendus, millest järeldub, et krüptoraha PPA virtuaalrahakottides hoidmine oli ka enne selle arestimist täies ulatuses seaduslik. Kõnesolevas osas asendavad ringkonnakohtu põhjendusi käesoleva määruse põhjendused. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebused rahuldab kolleegium osaliselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.