Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kaitsja

vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KAIDO TANIBERG KarS § 121 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning KAIDO TANIBERG’i karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Kaido Tanibergile mõistetud karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 414 lg 2 kohaselt lugeda Kaido Tanibergile mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 4, 41531 Jõhvi) kasuks 319,20 (kolmsada üheksateist eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 53,20 eurot) eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Kaido Tanibergi kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Välja mõista Kaido Tanibergilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, ekspertiisitasu summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot ning kaitsjatasud kokku summas 518,40 (viissada kaheksateist eurot ja 40 senti) eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1689,90 eurot võimaldada Kaido Tanibergil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700039414 ning selgitus: „Kaido Taniberg, 1-23-5592, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt 29. detsembriks 2023). Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 15. jaanuarist 2024 (seega hiljemalt 14. veebruariks 2024). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud osas, millega jäetakse rahuldamata tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või rahuldatakse see osaliselt, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt KrMS § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur. Süüdistus Kaido Taniberg on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema tungis 07.04.2023 kella 16.00-19.06 vahel Xxxx korteris kallale temaga ühises elukohas ja leibkonnas elavale xxxxaastasele vanaemale (ema ema) A. T., ettekäändel, et vanaema oli kunagi varem talle politsei kutsunud – lõi vanaema lahtise käega ühe korra vasaku kõrva ja ühe korra parema pea poole piirkonda, pigistas ja väänas jõuliselt vanaema vasakut käevart, lõi mitu korda rusikaga vanaema alaselja piirkonda ja lõppeks tõukas vanaema nii intensiivselt, et vanaema kukkus maha, paremale küünarnukile. Sellisel viisil kehalise väärkohtlemisega põhjustas Kaido Taniberg A. T. füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku kodarluu alumise otsa murru, parempoolse IX roide murru, parema neeru põrutuse ning hulgalised nahaalused verevalumid pea piirkonnas, kehatüve paremal poolel ning mõlemal randmel, s.o pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Lähisuhtes olevale isikule teadlikult füüsilise valu ja vähemalt 4 nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamisega, pani Kaido Taniberg toime KarS § 121 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, nende põhjal tehtud järeldused ja kohtuotsuse põhjendused

alkoholijoobes, tuli tema tuppa ja hakkas temalt pärima korduvalt, et miks ta politsei kutsus ja debiilik oled või. Ta istus oma toas diivani peal ega vastanud, mispeale Kaido tuli talle kallale ja lõi teda rusikaga selga neerude piirkonda kaks korda, üks löök oli tugevam ja teine oli nõrgem. Siis tuli tema tütar G. vahele ja tõmbas Kaido eemale, lükates ta oma tuppa. Tegelikult hakkas asi pihta kella 16.00 ajal, kui Kaido n.ö. terroriseeris, küsides, miks ta politsei kutsus. Siis samuti Kaido tuli tema tuppa ja lõi teda lahtise käega vasakule poole kõrva pihta, seejärel lahtise käega paremale poole, see oli kergem hoop ning samuti haaras Kaido tema vasakust käevarrest ja pigistas, väänas seda väga tugevalt. Tal on parema käe küünarnukk samuti sinine, mille sai arvatavasti siis, kui Kaido oli teda neerudesse löönud ja tõukas teda maha. Ta kukkus siis arvatavasti küünarnuki peale. Paremal käsivarrel on samuti sinikas. Kõikidest löökidest, pigistamistest tundis ta füüsilist valu ja sai haiget. Tal hakkas pea valutama ja ta helistas kiirabisse. Kiirabi kutsus ka politsei. Tema politseid kohale ei soovinud, sest kartis, et mis see talle kõik jälle maksma läheb. Kui politsei ja kiirabi olid ära läinud, siis ühel hetkel umbes poole tunni pärast tundis ta, et külg valutab. Ta läks WC-sse ja märkas, et tuleb verd, mis oli lausa tumedat värvi. Ta ehmatas sellest ära ja kuna verejooks ei jäänud seisma, siis helistas uuesti kiirabisse. Ta toimetati kiirabiga Rakvere Haiglasse, kus ta sai arstilt teada, et Kaido löök neerude pihta oli otse tabamus. Verejooks tekkis kindlasti löögi tagajärjel. Pigistamise, väänamise tagajärjel on tal vasaku käe luu puru ja see on kipsis. Sellel korral ehk reedel oli Kaido poolt löömine kõige hullem. Tema on pensionär, aga teeb veel tööd ka, sest muidu nad ära ei ela. Paar kuud nad elasid ainult tema pensionist ja tema töö rahast.

randmes, peas. Teadvust ei kaotanud, mäletab kõike selgelt. Patsient alkoholi ei olnud tarvitanud. On ka varem esinenud taolisi vägivallatsemisi. Politsei käis kohapeal. Objektiivselt rahuldavas üldseisundis, adekvaatne, kontaktne xxxx-aastane naispatsient. Patsiendil paremal pool küljel sinakas-lillakas 1 x 1 cm hematoom. Vasakul otsmikuoimupiirkonnas kaks hematoomi (keskelt lillad, äärtest sinised), mõõtmed ülemisel 2 x 1 cm, alumisel 1 x 1 cm, omavaheline kaugus 0,5 cm. Vasaku kõrva taga, juuste sees lilla hematoom 2 x 1 cm. Vasaku kõrvalesta ülemises kõhrelises osas lillakas-sinine hematoom, mõõtmed 2,5 x 1 cm. Paremal pool alalõual (keskelt lilla, äärtest sinine) hematoom, mõõtmed 2 x 1 cm. Vasaku randme piirkond turses, sinise värvusega, keskmises osas lilla alatooniga hematoom, mõõtmed 12 x 6 cm. Liikuvus randmest häiritud valu ja turse tõttu. Paremal randmel (keskelt lilla, äärtest sinine) hematoom, mõõtmed 1 x 1,5 cm. Uriiniproovis uriin tumepruun/punane, verehüüvetega. Tuvastati roiete nähtavas osas parempoolse IX roide värske murd, vasakul randmel radiuse (kodarluu) tüüpilise koha murd.

hulgalised nahaalused verevalumid pea piirkonnas, kehatüve paremal poolel ning mõlemal randmel. Tervisekahjustused on tekitatud 07.04.2023 korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega, milleks võivad olla rusikad ja lahtine käsi ning mõni muu analoogne ese; kodarluumurd võib olla tekkinud ka kukkumisel väljasirutatud käele; nahaalune verevalum parema randmeliigese piirkonnas võib olla ka tekkinud jõulisest pigistamisest sõrmedega. A. T. vigastused ei ole eluohtlikud ning põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Ekspertiisiaktist nähtub, et AS Rakvere Haigla statsionaarse haigusloo nr 23-015127 väljavõtte andmetel viibis A. T. haiglas 07.04.-14.04.2023.

Karistus KarS § 121 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme tervisevastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatava Kaido Tanibergi süü ei ole väike, arvestades tema tegu ja sellega kannatanule põhjustatud tervisekahjustuste ulatust. Karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süü tunnistamist (faktiliselt süü osalist tunnistamist) ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendab KarS § 58 p 3 kohaselt süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes (kannatanu A. T. oli 07.04.2023 xxxx-aastane). Lisaks sellele väärib märkimist, et süüdistatav on kannatanu ees vabandanud, kannatanu on süüdistatavale andeks andnud (tl 69-70), süüdistatav ja kannatanu enam ühises elukohas ei ela. Kaido Tanibergil on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust (tl 60-62). Kuritegu on toime pandud 21.09.2022 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4106 mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal (tl 76-79), mis nüüdseks on sooritatud. Viimane ÜKT sooritamise päev oli 31.10.2023, lisaks läbis Kaido Taniberg edukalt sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 04.09.-23.10.2023, seades endale eesmärgiks alkoholi tarvitamise lõpetamise (tl 115-117). 21.09.2022 Harju Maakohtu otsusega oli Kaido Taniberg käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi, kuid nii Kaido Tanibergi enda ütlustega kui ka muude tõenditega leidis tõendamist, et ta oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kaido Taniberg ei ole seni toime pannud vägivallakuritegusid. Teda on korduvalt karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt (viimati pani ta nimetatud teo toime 23.11.2021), samuti varavastaste kuritegude toimepanemise eest (KarS § 209 lg 1, § 201 lg 1 järgi). Ehkki KarS § 121 lg 2 p 1,2 võimaldab mõista ka kergeimaliigilist karistust, milleks on rahaline karistus, ei pea kohus, erinevalt kaitsjast, seda põhjendatuks, arvestades eelkõige isiku süü suurust, mis ei ole väike, samuti isikut iseloomustavaid andmeid, millel kohus eelnevalt peatus. Lisaks sellele väärib märkimist, et 20.09.2019 Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-197024 KarS § 209 lg 1 järgi mõistetud rahalise karistuse 200 miinimumpäevamäära, s.o 2000 eurot, mis tuli tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul, on Kaido Taniberg suutnud tasuda alles 2 aastat hiljem, s.o 21.09.2021. Samuti väärib märkimist, et Kaido Tanibergil on 3 kehtivat väärteokaristust, kuid määratud rahatrahvid on tal eranditult kõik tasumata. Lähtudes eeltoodutust leiab kohus, et Kaido Tanibergi tuleb karistada KarS § 121 lg 2 p 1,2 järgi vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 2 aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel

karistust vähendada kolmandiku võrra ning karistuseks jääb seega 1 aasta 4 kuud vangistust, mis tal tuleb reaalselt ära kanda.

Kohtu hinnangul on lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu (isiku kohtuarstlik ekspertiis – akt nr 23E-AOI0121) summas 84 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud kohtueelses menetluses summas 199,20 eurot (tl 101) ja kohtumenetluses summas 319,20 eurot (tl 128-131) vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Kaido Tanibergilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1689,90 eurot, mida kohus võimaldab tal tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2024 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 22.12.2023. a otsus muutmata ning Kaido Tanibergi kaitsja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 20.05.2024 kohtumäärusega jäeti Kaido Tanibergi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani kassatsioon menetlusse võtmata. 22.12.2023 kohtuotsus 1-23-5592 jõustus 20.05.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.