Keskkonnavastased süüteod

KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Maksim Šarin 1 (üks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Valeri

Šarin

Tallinna

Vangla Tartu

2(8)

Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4(8)

Lisaks ei olnud nakkevõrgujadad kalapüügieeskirja (KPE) § 10 lõikes 1 ja § 13 lõikes 2 sätestatud nõuete järgi tähistatud ega märgistatud. KPE § 20 lõige 1 punkt 2 keelab selliste nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniste kasutamise. Keskkonnaministri 28.12.2020 määruse nr 61 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2021. aastal“ § 1 lõike 1 kohaselt on lubatud alates 1. märtsist kuni 4. maini kasutada kaldavõrke jääalusel püügil Lämmijärvel ja Nina külast (58o36,59'N, 27o12,15'E) lõuna poole jääval Peipsi järve osal kaldast arvates 3 km laiusel veealal ja lõike 3 kohaselt on alates käesoleva sätte jõustumisest kuni 4. maini Peipsi järvel keelatud kalapüügil kasutada avaveevõrku, mille silmasuurus on väiksem kui 180 mm. Maksim Šarini ja Valeri Šarini poolt ebaseaduslikult paigaldatud nakkevõrkude silmasuurused olid väiksemad kui 180 mm. Ebaseadusliku kalapüügi puhul on keskkonnakahju tekkinud juba ebaseadusliku püügiga ehk kalapüügi nõudeid rikkudes. KPS § 73 lõike 1 punkt 1 kohaselt loetakse kalavarudele kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ja punkti 6 kohaselt kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. KPS § 73 lg 1 mõtte kohaselt tuleb keskkonnakahju ulatuse määramisel võtta aluseks ebaseaduslikult püütud kalade koguarv. Vastavalt KPS § 73 lõike 1 punktidele 1 ja 6, lõikele 3, lõikele 6 ja KPS § 71 lõike 1 punktidele 1 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015 määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ lisale 1 tekitas Maksim Šarin koos Valeri Šariniga keskkonnale kahju kogusummas 24 114 eurot, millest 6211 eurot moodustavad loendamise hetkeks surnud kalad ja 17 903 eurot loendamise hetkel eluvõimelised ning Keskkonnaameti inspektorite poolt Peipsi järve vabastatud kalad. Kalapüüginõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani Maksim Šarin toime KarS § 361 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Valeri Šarinit süüdistatakse selles, et tema koos Maksim Šariniga asetas 2021. aasta märtsikuus, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, Tartu maakonnas, Peipsiääre vallas, Rehemetsa külas, Varnja traaversil jääalusele püügile 4 nakkevõrgujada, mille asetamiseks püügile puudus tal kalapüügiluba. Lisaks puudusid nakkevõrgujadadel nõuetekohased märgistused ja tähistused. Keskkonnaameti Jõgevamaa büroo inspektorid eemaldasid püügilt järgnevad nakkevõrgujadad, mille võrkude silmasuurused olid sealjuures väiksemad kui 180 mm: 1) 17.03.2021 koordinaatide N:58.45429° E:27.33133° ja N:58.45039° E:27.32366° vahelisel alal 7 nakkevõrgust koosneva nakkevõrgujada, mis asus järves 4,5 km kaugusel kaldast. Võrgujada väljavõtmise hetkel oli nakkevõrkudesse takerdunud elus kalu: 26 nurgu, 13 latikat, 5 ahvenat ja 868 särge, mis vabastati inspektorite poolt järve ning surnud kalu: 1 koha ja 17 särge; 2) 18.03.2021 koordinaatide N 58.47277° E 027.30832° ja N 58.47027° E 027.30259° vahelisel alal 6 nakkevõrgust koosneva nakkevõrgujada, mis asus järves 3,2 km kaugusel kaldast. Võrgujada väljavõtmise hetkel oli nakkevõrkudesse takerdunud elus kalu: 12 nurgu, 12 latikat, 1 siig ja 565 särge, mis vabastati inspektorite poolt järve ning surnud kalu: 5 särge; 3) 18.03.2021 koordinaatide N 58.46700° E 027.31331° ja N 58.46271° E 027.30456° vahelisel alal 10 nakkevõrgust koosneva nakkevõrgujada, mis asus järves 3,3 km kaugusel kaldast. Võrgujada väljavõtmise hetkel oli nakkevõrkudesse takerdunud elus kalu: 24 nurgu, 24 latikat, 5 haugi, 1029 särge ja 1 ahven, mis vabastati inspektorite poolt järve ning surnud kalu: 35 särge. Valeri Šarin ja Maksim Šarin peeti PPA piirivalveametnike poolt 19.03.2021 kinni hetkel, kui nad koordinaatide N:58.46001° E:27.31013° ja N:58.45504° E:27.30271° vahelisel alal 5(8)

ebaseaduslikult püügil oleva 8 nakkevõrgust koosneva nakkevõrgujada olid koos sinna takerdunud kaladega järvest välja võtnud. Jada asus järves 3,3 km kaugusel kaldast ja ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrgujadas oli surnud kalu: 42 nurgu, 25 latikat, 1 vimb ja 755 särge. Kalapüügiseaduse (KPS) § 71 lõike 1 punkt 1 kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi (keelatud või nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine, ilma kehtiva loata tegutsemine) ja KPS § 71 lõike 1 punkti 3 kohaselt keelatud püügiviiside kasutamist. KPS § 32 lõike 1 ja § 41 lõike 1 alusel annab kutselise kalapüügi õiguse muuhulgas kaluri kalapüügiluba ning kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügivahendiga Peipsi järvel. KPS § 42 lg 1 ja 7 alusel määratakse kutselise kalapüügi loa andmisel mh lubatud püügivahend. Kalapüügiloaga nr IV210119 oli Valeri Šarinil kui kutselisel kaluril lubatud asetada Peipsi järve jääalusele püügile 15 kaldavõrku ehk tal puudus püügiluba nakkevõrkude püügile asetamiseks. Lisaks ei olnud nakkevõrgujadad kalapüügieeskirja (KPE) § 10 lõikes 1 ja § 13 lõikes 2 sätestatud nõuete järgi tähistatud ega märgistatud. KPE § 20 lõige 1 punkt 2 keelab selliste nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniste kasutamise. Keskkonnaministri 28.12.2020 määruse nr 61 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2021. aastal“ § 1 lõike 1 kohaselt on lubatud alates 1. märtsist kuni 4. maini kasutada kaldavõrke jääalusel püügil Lämmijärvel ja Nina külast (58o36,59'N, 27o12,15'E) lõuna poole jääval Peipsi järve osal kaldast arvates 3 km laiusel veealal ja lõike 3 kohaselt on alates käesoleva sätte jõustumisest kuni 4. maini Peipsi järvel keelatud kalapüügil kasutada avaveevõrku, mille silmasuurus on väiksem kui 180 mm. Maksim Šarini ja Valeri Šarini poolt ebaseaduslikult paigaldatud nakkevõrkude silmasuurused olid väiksemad kui 180 mm. Ebaseadusliku kalapüügi puhul on keskkonnakahju tekkinud juba ebaseadusliku püügiga ehk kalapüügi nõudeid rikkudes. KPS § 73 lõike 1 punkt 1 kohaselt loetakse kalavarudele kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ja punkti 6 kohaselt kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. KPS § 73 lg 1 mõtte kohaselt tuleb keskkonnakahju ulatuse määramisel võtta aluseks ebaseaduslikult püütud kalade koguarv. Vastavalt KPS § 73 lõike 1 punktidele 1 ja 6, lõikele 3, lõikele 6 ja KPS § 71 lõike 1 punktidele 1 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015 määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ lisale 1 tekitas Valeri Šarin koos Maksim Šariniga keskkonnale kahju kogusummas 24 114 eurot, millest 6211 eurot moodustavad loendamise hetkeks surnud kalad ja 17 903 eurot loendamise hetkel eluvõimelised ning Keskkonnaameti inspektorite poolt Peipsi järve vabastatud kalad. Kalapüüginõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani Valeri Šarin toime KarS § 361 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Valeri Šarin ja Maksim Šarin tekitasid koos kalapüüginõuete rikkumisega keskkonnakahju suurusega 24 114 eurot, millest 17 903 euro ulatuses puudub alus Valeri Šarini ja Maksim Šarini vastu haginõude esitamiseks, kuivõrd elus kalad õnnestus menetluse käigus asustada tagasi veekokku. Kokkuleppe sisu KarS § 361 lg 1 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Maksim Šarinile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.03.2021 (1 päev) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmata karistuseks 4 kuud 29 päeva

6(8)

vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Maksim Šarin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses infotehnoloogiaekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 1608 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel kiiresti riknevate asitõendite (kalad) hävitamiskulud 21,76 eurot. KrMS § 180 lg 1, 2 kohaselt on Maksim Šarin kohustatud hüvitama menetluskulud summas 1902,38 eurot ehk kulud, mis koosnevad sundrahast, pooles ulatuses infotehnoloogiaekspertiisi (804 eurot) kulust ning pooles ulatuses asitõendite hävitamisega tekkinud kulust (10,88 eurot). KrMS § 180 lõike 3 alusel võib Maksim Šarin menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul. KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Valeri Šarinile karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o Viru Maakohtu 11.05.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1780 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 4 kuud vangistust võrra, mistõttu on lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.03.2021 (1 päev) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmata karistuseks 1 aasta 29 päeva vangistust. KarS § 73 lõike 4 alusel kohaldada Valeri Šarini suhtes liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades ta ka elektroonilisele valvele. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Valeri Šarinile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, kui Valeri Šarin ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kohustusi. Katseajal on Valeri Šarin kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt on Valeri Šarin kohustatud alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 kohaselt määrata elektroonilise valve tähtajaks 1 kuu. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses infotehnoloogiaekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 1608 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel kiiresti riknevate asitõendite (kalad) hävitamiskulud 21,76 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 2 kohaselt on Valeri Šarin kohustatud hüvitama menetluskulud summas 1902,38 eurot ehk kulud, mis koosnevad sundrahast, pooles ulatuses infotehnoloogiaekspertiisi (804 eurot) ning pooles ulatuses asitõendite hävitamisega tekkinud kulust (10,88 eurot). KrMS § 180 lõike 3 alusel võib Valeri Šarin menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul. Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu esitas 07.12.2021 tsiviilhagi Maksim Šarini ja Valeri Šarini vastu seoses keskkonnale tekitatud kahju hüvitamisega summas 6211 eurot. Maksim Šarin, Valeri Šarin ja Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu on sõlminud kompromisskokkuleppe. Kompromisskokkuleppe kohaselt on süüdistatav Maksim Šarin kohustatud tasuma koguvõlgnevusest ehk 6211 eurost 3105,50 eurot ja Valeri Šarin 3105,50 eurot. Kompromisskokkuleppe kohaselt on süüdistatavatel õigus tasuda võlgnevust igakuiste 7(8)

osamaksetega, tasudes kompromisskokkuleppes märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele igakuiselt vähemalt 258 eurot ja 79 senti kuni 3105 euro ja 50 sendi täieliku tasumiseni. Maksim Šarinile ja Valeri Šarinile kuuluvad 4 nakkevõrgujada, mis koosnevad kokku 31-st nakkevõrgust: 8 nakkevõrku (I kd, tl 51-55); 7 nakkevõrku (I kd, tl 102-104); 6 nakkevõrku (I kd, tl 121-122); 10 nakkevõrku (I kd, tl 140-141). Nakkevõrgud asuvad hoiul Keskkonnaametis, aadressil Jõgeva, Aia 36 asuvas laos ja kuuluvad KarS § 83 lõike 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahendid, konfiskeerimisele. Kohtuistungil tuvastatu ja kohtu seisukoht Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud nende vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ning karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha, ekspertiisitasu ja asitõendi hävitamise kulu vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 180 lg 3 sätete alusel on süüdistatavad, nende kaitsja ja prokurör kokku leppinud menetluskulude tasumises ühe aasta jooksul. Arvestades seda, et Maksim Šarinil ja Valeri Šarinil tuleb tasuda ka süüteoga tekitatud kahju, on menetluskulude tasumise võimaldamine ühe aasta jooksul põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas on Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu esitanud 07.12.2021 tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 6211 eurot. Süüdistatavad tunnistavad esitatud tsiviilhagi ja nõustuvad nendelt kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmisega Eesti Vabariigi kasuks. Süüdistatavad ja kannatanu on sõlminud tsiviilhagis märgitud kahjunõude hüvitamiseks kompromisskokkuleppe, mille kohus käesoleva otsusega kinnitab. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Maksim Šarinile ja Valeri Šarinile kuuluvad 4 nakkevõrgujada, mis koosnevad kokku 31 nakkevõrgust (8 nakkevõrku (I kd, tl 51-55); 7 nakkevõrku (I kd, tl 102-104); 6 nakkevõrku (I kd, tl 121-122); 10 nakkevõrku (I kd, tl 140141)), mis on hoiul Keskkonnaametis, aadressil Jõgeva, Aia 36 asuvas laos. Prokurör taotles asitõendite hävitamist, kuna riigi jaoks need väärtust edasiselt ei oma. Süüdistatavad ja kaitsja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et KrmS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb konfiskeeritud asitõendid seega hävitada. Asitõendid- CD plaat Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.2021 vastuskirjas nr 2.1-3/9999-1 sisalduva kolme gtm failiga ja DVD plaat Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.2021 vastuskirjas nr 2.1-3/9999-1 sisalduvaga jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.