Liiklussüüteod

1-23-6979

1-23-6979 tekitatud ei ole. Seega tuleb Voldemar Kirspuu teise astme kuritegudes süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistust ja käskmenetlus on seega põhjendatud. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 17 on tõendatud kahtlustatava keskmine päevasissetulek, millest nähtub, et KarS § 44 lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kergendava asjaoluna on prokurör viidanud puhtsüdamlikule kahetsusele. Võttes arvesse tõendamist leidnud kuriteo objektiivset teopilti, süü suurust ning etteheidetavate kuritegude toimepanemise aega, peab kohus prokuröri ettepanekut Voldemar Kirspuu karistamiseks rahalise karistusega keskmise määra lähedases määras, 235 päevamäära, mõistlikuks, kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et Voldemar Kirspuu määratud karistuse puhul on otstarbekas jätta see tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga KarS § 73 lg 1, 3 alusel. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Voldemar Kirspuu süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 235 miinimumpäevamäära s.o 2350 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.08.2022. a kuni 16.08.2022. a, s.o 2 päeva vangistust, ehk 6 päevamäära. Seega lugeda kandmata rahaliseks karistuseks 229 päevamäära, s.o 2290 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Voldemar Kirspuu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale (e-posti aadressile x), kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Nuut kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.