Liiklussüüteod

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel võtab Karl-Johannes Põld endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 3 kuu jooksul registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: Tartu Ülikooli Kliinikum; Lõuna-Eesti Haigla; Pärnu Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Raplamaa Haigla; Valga Haigla; Kuressaare Haigla; SA Viljandi Haigla; OÜ AJK Kliinik; Narva Haigla ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 4 alusel seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale, kohustada Karl-Johannes Põldu käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Karl-Johannes Põllule kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99923700038680 ning selgituse “Karl-Johannes Põld, otsus nr 1-23-6820, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Karl-Johannes Põllult väljamõistetavast sundrahast 800 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeidvõi ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Karl-Johannes Põld toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on karistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 31.01.2023 otsusega nr 1-23-203 KarS § 424 lg 1 järgi ning milline karistus ei ole kustunud ... juhtis uuesti 20.05.2023 kella 21.11 paiku Ida-Virumaal Lüganuse vallas Sonda alevikus Uljaste tee 22 juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,25 mg/l; ...juhtis uuesti 21.08.2023 kella 20.30 ja 21.24 vahelisel ajal Valga maakonnas Valga vallas Koikküla-Koiva-Laanemetsa maantee

2) süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 31.01.2023 a kohtuotsusega KarS § 4231 järgi ning mille karistus ei ole veel kustunud, ...juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust 20.05.2023 kella 21.11 paiku Ida-Virumaal Lüganuse vallas Sonda alevikus Uljaste tee 22 juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx xxx ; ...juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust 21.08.2023 kella 20.30 ja 21.24 vahelisel ajal Valga maakonnas Valga vallas Koikküla-Koiva-Laanemetsa maantee 9. kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx xxx . Oma tegevusega rikkus Karl-Johannes Põld kuritegude toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p-i 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning mõista temale KarS § 63 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 2 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses kahtlustatavana kinnipidamisel 20.05.2023 – 22.05.2023 oldud aeg 3 päeva, seega lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta 1 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 31.01.2023 otsusega nr 1-23203 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 24 päeva võrra, seega liitkaristuseks lugeda 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. Mõistetud karistusest kuulub kohe ära kandmisele 1 kuud vangistust, ülejäänud 1 aasta 10 kuud 21 päeva vangistust asendada KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 681 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on Karl-Johannes Põld kohustatud katseajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel võtab Karl-Johannes Põld endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 3 kuu jooksul registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: Tartu Ülikooli Kliinikum; Lõuna-Eesti Haigla; Pärnu Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Raplamaa Haigla; Valga Haigla; Kuressaare Haigla; SA Viljandi Haigla; OÜ AJK Kliinik; Narva Haigla ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. -

KarS § 75 lg 4 alusel seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale, kohustada Karl-Johannes Põld ́i käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis,

kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Karl-Johannes Põllu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 259,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud – 14 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades isiku varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid: isiku sissetulek juhutöödest on ebaühtlane, kuni XXX eurot kuus; isikul kuulub korteri üüri ja kommunaalide peale umbes xx eurot, isik elab üksi; isikul on kohtutäiturite juures võlgu umbes xxxx-xxxx eurot, sh trahvid ja eelmise kriminaalasja kohtuotsuse menetluskulud; on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta sundrahast 800 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 560,70 eurot: sundraha 287,50 eurot, riigi õigusabi tasu 259,20 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 14

eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Karl-Johannes Põld on kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2023–22.05.2023, seega on KarlJohannes Põld viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olev asitõend 1 DVD-plaat vormikaamera salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel Karl-Johannes Põllule kuuluv mootorsõiduk Audi A4 registreerimisnumbriga xxx xxx , VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXX , mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna parklas. Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.