Liiklussüüteod

alkoholi ning viibis alkoholijoobe seisundis, mis on tuvastatud joobeseisundi tuvastamise aktiga nr 693T, millest nähtub, et etanooli sisaldus tema veres oli 2,06+/-0,06 mg/g ehk vähemalt 2,00 mg/g kohta. Aleksei Šavva, valides kurvi läbides vale sõidukiiruse kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tõttu sõitis kurvist välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus autos kaasreisijana tagaistmel viibinud kinnitamata turvavööga A K. Oma tegevusega rikkus Aleksei Šavva järgmiseid Liiklusseaduse nõudeid: -

-

-

-

-

LS § 14 lg 2 nõuet, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõuet, mille kohaselt peab iga liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumisega hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 33 lg 2 p 6 nõuet, mille kohaselt juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud; LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtida sõidukit; LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning vastavalt LS §-le 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks juhti, kelle alkoholi sisaldus veres on vähemalt 1,50 mg/g; LS § 33 lg 11 p 4 nõuet, mille kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole LS § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga; LS § 50 lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt iga liikleja on kohustatud arvestama sõidukiirust, sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ja muid tingimusi, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees.

Seega pani Aleksei Šavva toime KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt tahtliku liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest teise inimese surma, mis on toime pandud joobeseisundis. Prokurör lõpetas avakõne KrMS § 268 lõike 2 ja 3 alusel süüdistuses toodud õigusliku väite parandamisega, et süüdistuses kirjeldatud viisil käitudes Aleksei Šavva rikkus mitte LS § 50 lõike 3 punkti 1, vaid sama sätte ja lõike punkti 2 nõudeid – LS § 50. Sõidukiiruse valimine (3) Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, nende põhjal tehtud järeldused ja kohtuotsuse põhjendused

et ta tunnistab end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse. Aleksei Šavva ütlustest nähtub, et 05.06.2022 kella 20.00-21.00 paiku läks ta oma kodus xxxx magama, sest oli purjus. Umbes kella 22.30 paiku äratas teda naine (M L-Š) ja ütles, et tuli see sama mees, kes hiljem avariis hukkus, A, kes on purjus. Ai perekonnanime ta ei tea, viimasel olid elukohaga probleemid ja nad naisega aitasid teda. Kui tema magas, siis oli kodus veel nende tütar R L, kellel on xxxx sündroom. Naise sõnul oli tütar end peitnud Ai eest maja teisele korrusele. Tütar tal ei räägi, aga näitas talle kätega, et A tikkus talle ligi ja silitas rinda. Kui tema tütrega rääkis, siis oli A nende majast välja läinud. Ta otsustas Aile järele minna, sest oli väga vihane, et A tikkus ligi tema tütrele. Ta jõudis Aile järele, see oli xxxx maanteel asuvast kauplusest 50-100 meetrit xxxx suunas ja lõi Ait ühe korra, andes kuklasse kõrvakiilu labakäega. Ta palus ühel naisel, kes auto peatas ja autost välja tuli, politsei kutsuda, sest A tikkus tema tütrele ligi. Siis tulid autoga sinna S (S R) ja tema naine (M L-Š), kes oli auto roolis, millega hiljem toimus avarii (hõbedane Xxxx, xxxx. väljalaskeaastaga). Tema on selle sõiduki omanik, kuid seda sõidukit kasutas peamiselt S umbes kaks aastat. A tahtis koju, kogu aeg üritas ära joosta. Ta ei jaksanud politseid ära oodata ja mõtles, et viib Ai koju, paneb seal ukse lukku ja hommikul viib ise Ai politseisse. Ta võttis selle sama xxxx, mis tee ääres seisis, kuna selle auto võti oli süütelukus. Ta istus sõiduki juhi kohale ja A istus tema kõrvale kõrvalistuja poolsele kohale. A istus esimesena autosse ja siis istus tema. Ta pani turvavöö peale, aga A ei pannud turvavööd peale. Kõik üritasid teda peatada, et ta ei hakkaks sõitma, sel hetkel, kui ta ütles, et viib Ai koju. Ta on varem ka väga tihti Ait koju viinud. A elas xxxx viie kilomeetri kaugusel, ajaliselt umbes 10 minutiline sõit. Ta hakkas mööda xxxx maanteed sõitma, kui umbes kolmandal kilomeetril oli vaja teha vasakule pööre. Selle 90 kraadise pöörde ta jõudis ära teha. Seal on praktiliselt vaja peatada auto, kuna see kurv on järsk. Kohe peale pööret hakkas A teda kägistama, ründas teda ja see oli ootamatu. Tema viga oli see, et ta terve tee ütles Aile, et paneb ta vanadekodusse. Ta teadis seda teed hästi ja teadis, et peale vasakule keeramist tuleb kurv. Seal on väike kurv vasakule poole ja veelkord vasakule. Peale seda 90 kraadist pööret vasakule on sinna kurvini umbes 150 meetrit ja seal seisab üks puu väljaspool kurvi tee ääres. Kui A teda kägistas, siis ta ei vaadanud teed, vaid üritas Ait eemale lükata. Ai ründamise tõttu kaotas ta auto üle kontrolli ja sõitis vastu puud. Kiirus võis olla 50-60 km/h, seal liiklusmärke kiirusepiiranguga ei ole, seal on küll 90 km/h ala, kuid kurvi tõttu tuleb seal madalamal kiirusel sõita. Ta tõukas Ai eemale ja siis vaatas teed ja nägi, et puu on otse tema ees ja ta sõidab selle puu suunas. Ta ei jõudnud siis enam isegi pidurdada ja sõitis auto esiosaga vastu puud. Ta nägi, et A oli surnud, pea esipaneelil armatuurlaual, nägu keeratud paremale. Tema oli šokis ja tundis valu paremas jalas, kui hakkas autost välja ronima. Kui ta autost välja tuli, siis kaotas teadvuse. Aleksei Šavva tunnistas, et oli tol päeval joonud umbes pool liitrit viina umbes kella 17.00-18.00 paiku, võis olla ka kell 16.00. Kui ta auto rooli istus, siis tundis ta, et on purjus. Ta oli vihane Ai peale, ei mõelnud adekvaatselt. Aleksei Šavva arvates see avarii juhtus, sest ta oli purjus ja Ai ründamise tõttu läks tema tähelepanu teelt eemale.

politsei. Meesterahval ei olnud telefoni ja viimane tahtis, et tema helistaks. Meesterahvas oli endast väljas ja isegi vene keeles ei rääkinud hästi. Kui meesterahvas läks Ai juurde tagasi, siis võttis ta Ail õlast kinni ja lõi teise käega Ait rusikaga pea piirkonda. Kui ta küsis seal Ailt, et miks meesterahvas teda lööb, siis A ütles talle „asja eest sain“. Kuna meesterahvas ütles talle korduvalt, et on vaja politsei kutsuda, siis ta võttis autost telefoni ja helistas sellega häirekeskusesse, lastes meesterahval ise rääkida. Kui meesterahvas häirekeskusega rääkis, siis sai ta aru, et tema nimeks on Aleksei. Kui tema häirekeskusega rääkis, siis meesterahvas läks uuesti Ai juurde ja tõukas jalaga Ai pikali maha. Kui nad politseid ootasid, siis ilmus nende juurde halli värvi Xxxx sedaan kerega sõiduauto, mis jäeti seisma ohutuledega tema auto taha. Sõidukist juhikohalt väljus võõras umbes 50-60 aastane naisterahvas ja kõrvalistmelt umbes sama vana meesterahvas. Naisterahvas nuttis hüsteeriliselt ja nad tulid nende juurde. Ta sai küsimise peale, et mis juhtus, teada, et see naisterahvas, kelle nimeks on M, oli kodust ära läinud ja siis A oli olnud M tütre toas ja väidetavalt oli öelnud, et oli tulnud enda pruudile külla. M tütrel on Xxxx sündroom ja tütar oli näidanud, et A oli teda katsunud. Sel ajal, kui tema M ja selle meesterahvaga rääkis, nägi ta, et Aleksei aitas maas istuva Ai püsti, hoidis Ail käest kinni ja juhtis Ai halli Xxxx juurde. Aleksei ei olnud emotsionaalselt maha rahunenud. Aleksei pani Ai Xxxx juhikoha taga olevale tagumisele istmele ja lükkas ukse ka kinni. Nii kui Aleksei ukse kinni pani, läks ta ka ise autosse ja istus juhikohale. Siis nad kuulsid, et auto mootor käivitati ja M jooksis kohe auto juurde, proovis ühe käega auto küljepeeglist ja teise käega aknast kinni hoida. M püüdis takistada sõitma hakkamist. Kui Aleksei sõitma hakkas, põlesid veel autol ohutuled ja neid ei kustutatudki. Turvavööde kinnitamist ta ei näinud, sõitma hakkamine käis väga kiiresti. Seda, et autol olid võtmed ees, ütles M peale seda, kui Aleksei oli autoga ära sõitnud.

Aleksei oli palunud temal helistada politseisse ja see naine kutsuski politsei kohale. Nad ootasid politseid päris pikalt. Ta oli seljaga Xxxx poole ja oli jätnud võtmed autole ette. See käis nii kiiresti, kui Aleksei aitas Ai püsti ja nad läksid koos autosse. Ta ei saanud arugi, kust uksest ja kuhu istmele A sisenes, aga Aleksei oli järsku roolis ja juba pani auto käima. Tema jooksis kiiresti autoni, võttis kahe käega autost ja peeglist kinni, et takistada auto sõitma hakkamist. Ta karjus Alekseile, et viimane ära ei sõidaks. Aleksei pani gaasi ja sõitis ära xxxx poole, Ai kodu poole. Kuna see kõik käis nii kiiresti, siis ta ei näinud, kas nad ka turvavöösid kasutasid. Alekseil oli kinnisidee, et ta viib Ai koju. Emotsionaalselt oli Aleksei üsna rahulik juba.

vastas. Sõiduki jälgedest oli näha, et sõiduk oli liikunud külg ees puu poole. Sõita oleks olnud kokku 5-6 kilomeetrit Ai koju, aga õnnetus juhtus umbes 800 m enne Ai kodu.

kiirus kokkupõrke hetkel oli ca 45 km/h ja kiirus enne teelt väljasõitu oli ca 79 km/h. Antud juhul ületas sõiduauto Xxxx juhi poolt valitud sõidukiirus kriitilise kurvi läbimise kiiruse ning sõiduauto Xxxx kaldus teelt välja, mille tulemusena sõitis otsa statsionaarsele objektile (puu). Õnnetust oleks saanud ära hoida, valides teeoludele ja profiiliga sobiva sõidukiiruse. Süüdistatav Aleksei Šavva on ise öelnud, et tema poolt juhitava sõiduki kiirus võis olla 50-60 km/h, seal liiklusmärke kiirusepiiranguga ei ole, seal on küll 90 km/h ala, kuid kurvi tõttu tuleb seal madalamal kiirusel sõita.

Kuriteo toimepanemise ajal, s.o 05.06.2022, oli Aleksei Šavval mootorsõiduki juhtimise õigus ning see kehtis kuni 26.11.2022 (tl 112). Nimetatud asjaolu KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamist ei välista, sest kuni 26.11.2022 oli Aleksei Šavval juhtimisõigus olemas ja see on vaid ajutiselt peatunud, kuid tal on võimalik taotleda oma juhtimisõiguse taastamist ja uue juhiloa väljastamist. LS § 124 lg 3 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud.

Kohus leiab, et KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb võtta Aleksei Šavvalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus maksimaalseks võimalikuks tähtajaks, s.o 3 aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada, et see ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse mõistmist sellises määras põhjendab kohus asjaoluga, et väiksem lisakaristus koos põhikaristusega ei ole käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Sellisele järeldusele on kohus jõudnud süüdistatava elukaaslase tunnistaja M L-Š ütlustele tuginedes, kes igati püüdis takistada, et süüdistatav sõitma ei läheks, kuid kahjuks tagajärjetult (M L-Š jooksis kiiresti autoni, võttis kahe käega autost ja peeglist kinni, et takistada auto sõitma hakkamist ja karjus Alekseile, et viimane ära ei sõidaks). Ka tunnistaja S Ri ütlustest nähtub, et M jooksis autoni, võttis isegi küljepeeglist kinni ja karjus Alekseile, et viimane ei läheks sõitma, kuid hoolimata M karjumisest ja püüdlusest Alekseid takistada, hakkas Aleksei ikkagi sõitma. Samuti on tunnistaja E K öelnud, et M jooksis kohe auto juurde, proovis ühe käega auto küljepeeglist ja teise käega aknast kinni hoida, et takistada sõitma hakkamist. Kohtu hinnangul on lisaks põhikaristuse ja lisakaristuse eripreventiivsele eesmärgile käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 49 eurot (tl 22) ja ekspertiisitasud (surnu kohtuarstlik ekspertiis – akt nr xxxx, summas 343 eurot ja liiklusekspertiis (liiklustehniline ekspertiis) – akt nr xxxx, summas 457 eurot) kokku summas 800 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud kohtueelses menetluses summas 172,80 eurot (tl 131) ja kohtumenetluses kokku summas 592,80 eurot (tl 155-161) vandeadvokaat Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades menetluskulude kogusummat, milleks on 3427,10 eurot, samuti seda, et süüdistatava Aleksei Šavva näol on tegemist isikuga, kes ei tööta, on töövõimetu ja saab töövõimetoetust, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 49 eurot, ekspertiisitasud kokku summas 800 eurot ning kaitsjatasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku summas 765,60 eurot riigi kanda. Aleksei Šavvalt kuulub välja

mõistmisele sundraha summas 1812,50 eurot, mida kohus võimaldab tal tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Asitõendid Asitõend – beeži värvi sõiduk Xxxx registreerimisnumbriga xxxx on üle antud selle registrijärgsele omanikule Aleksei Šavvale (eseme üleandmise-vastuvõtmise akt 12.10.2022 – tl 117). Tunnistaja S R on eelnevalt, s.o 12.07.2022 sõidukist kätte saanud oma isiklikud esemed (tl 116). Nimetatud sõiduki registreerimistunnistus ning võtmekimp koos võtme ja kiibiga on Aleksei Šavva teadmisel ja loal üle antud M L-Šle (eseme üleandmisevastuvõtmise akt 14.10.2022 – tl 118). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 23.11.2023 kohtuotsus 1-23-4633 jõustus osaliselt 24.05.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.