Liiklussüüteod

1-23-6431 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Kregor Koppe kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Kregor Koppe kohustatud katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kregor Koppele on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 30.06.2023 kella 23:44 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis Pärnu mnt 45 juures mootorsõidukit MercedesBenz CLK 200 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema uriiniproovist leiti narkootilisi aineid amfetamiin ja kokaiin, mille tarvitamisest esines tal narkojoove, mis väljendus selles, et tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused.

Lk 2 / 4

1-23-6431 Psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldus väliselt tajutavad häired ja muutused alljärgnevas: silmade punetus, pupillid suured, pilk rahutu, horisontaalne nüstagm, pupillid reageerivad valguse aeglaselt, kõne aeglane, kerged koordinatsiooni häired, käed värisevad. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Juhtides mootorsõidukit narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, rikkus Kregor Koppe LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning LS 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega, juhtides mootorsõidukit narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, pani Kregor Koppe toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Kregor Koppet selles, et tema, omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata kohas tuvastamata isikult ja täpselt tuvastamata ajal kuid enne 30.06.2023 suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja kokaiini, milliseid valdas kuni 01.07.2023 kell 00:30-ni endale kuuluvas sõidukis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis Pärnu mnt 45 maja juures. 30.06.2023 kell 23:47-01.07.2023 kell 00:30-ni teostati politseiametnike poolt Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis Pärnu mnt 45 juures Kregor Koppe joobe tuvastamise kontroll ja Kregor Koppe sõiduki Mercedes-Benz CLK 200 registreerimismärgiga xxx läbivaatus, mille käigus leiti sõiduki keskkonsooli laekast neljakandiline plastkarp, milles beežikas pulber massiga 16,46 grammi, mis sisaldas 0,66 grammi amfetamiini ja silindrikujuline plastnõu milles beežikas pulber massiga 7,70 grammi, mis sisaldas 0,62grammi afetamiini ning üks keskmise suurusega minigrip kilekott, milles kolm väiksemat minigrip kilekotti, milledes valge pulber massiga kokku 2,79 grammi, mis sisaldas 1,06 grammi kokaiini. Seega valdas Kregor Koppe narkootilist ainet 1,28 grammi amfetamiini ja 1,06 grammi kokaiini. Narkootiline aine amfetamiin ja kokaiin kuuluvad NPALS § 3l lõike 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Nimetatud ainete käitlemiseks puudus Kregor Koppe’l selleks õigustav luba. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist ja 0,65 grammist kokaiinist. Seega Kregor Koppe poolt käideldud 2,34 grammist narkootilisest ainest amfetamiin ja kokaiin piisab, et tekitada narkojoove keskmiselt vähemalt 25 isikule. Lk 3 / 4

1-23-6431 Seega, omades narkootilise joobe saamise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet amfetamiin ja kokaiin, pani Kregor Koppe toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Kregor Koppe ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Kregor Koppe süüdi tunnistada ja karistada KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ja mõista Kregor Koppele liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud millist karistust ei pöörata KarS 74 lg 1, 3 alusel täitmisele juhul, kui Kregor Koppe 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Kregor Koppe kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Kregor Koppet katseaja jooksul mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada läbima talle kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud35 eurot ja joobeseisundi hinnangu maksumus 52 eurot, kokku 87 eurot; narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 252 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 179 alusel sundraha 1812, 5 eurot. Kokku on menetluskulu 2151, 5 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.