Liiklussüüteod

1-23-5073 Ülejäänud 4 (neli) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust jäetakse täitmisele pööramata, kui Jevgeni Lapuhin ei pane 5 (viie) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Jevgeni Lapuhin kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas: xxx. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 alusel allutada Jevgeni Lapuhin elektroonilisele valvele 3 (kolmeks) kuuks tema elukohas asukohaga xxx. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Jevgeni Lapuhin kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Jevgeni Lapuhin kohustatud katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi.

1-23-5073 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetu asjana narkootilise aine ekspertiisist tagastatud plastpudel, mis on hoiul Kesk- Eesti politseijaoskonna Rapla asitõendite hoidlas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jevgeni Lapuhinile on esitatud süüdistus selles, et tema olles isikuks, keda on karistatud 29.09.2020 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuud 2 -aastase katseajaga, omandas uuesti ebaseaduslikult narkootilise joobe saamise eesmärgil, kohtueelses menetluses tuvastamata kohast, tuvastamata isikult ja täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 23.07.2022, täpselt tuvastamata suures koguses, kuid vähemalt 844 grammi narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL), millist valdas kuni 23.07.2022 kella 07:40-ni enda elukohas Rapla maakonnas Rapla vallas Uuskülas Siisikese 4 eramus. 23.07.2022 kell 16:46 -17:38 teostati politseiametnike poolt Jevgeni Lapuhini elukohas xxx eramus läbiotsimine, mille käigus leiti xxx teisel korrusel Jevgeni Lapuhini kasutuses olevast toast kummutilt ilma korgita Coca-Cola pudel, milles oli värvusetu geeljas vedelik massiga 870,5 grammi, mis sisaldas 844 grammi narkootilist ainet gammabutürolaktoon. Narkootiline aine gammabutürolaktoon (GBL) kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Nimetatud ainete käitlemiseks puudus Jevgeni Lapuhinil luba. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 8 grammist gammabutürolaktoonist (GBL). Seega Jevgeni Lapuhini poolt käideldud 844 grammist narkootilisest ainest gammabutürolaktoon (GBL) piisab, et tekitada narkojoove keskmiselt vähemalt 1055 isikule. Seega, olles isikuks, keda on 29.09.2020 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, ja käideldes uuesti narkootilise joobe saamise eesmärgil ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet gammabutürolaktoon (GBL), pani Jevgeni Lapuhin toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Jevgeni Lapuhinit selles, et tema, olles isikuks, kes on Pärnu Maakohtu 29.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5420 süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 1 järgi narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, juhtis uuesti 05.05.2023 kella 19:20 ajal Rapla linnas eeluurimisel tuvastamata kohast Mahlamäe tn 4 maja juures asuva Mahlamäe-Tallinna mnt ristmikuni mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga 694BYV, olles joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema uriiniproovist Lk 3 / 5

1-23-5073 leiti narkootilisi ja psühhotroopseid aineid: kokaiin, amfetamiin ja GHB-d 544 μg/ml, mille tarvitamisest esines tal narkojoove, mis väljendus selles, et tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused. Politseipatrulli saabudes magas Jevgeni Lapuhin töötava mootoriga sõiduautos Mercedes-Benz reg.nr. 694BYV juhikohal. Politseiametnikud alustasid kontrolltoiminguga, äratasid Jevgeni Lapuhini, misjärel üritas Jevgeni Lapuhin alustada sõiduautoga sõitmist, kuid politseiametnike K.Kõivu ja A.Sepperi sekkumise tõttu jäi Jevgeni Lapuhini tahtest mitteolenevatel põhjustel sõiduautoga sõitmine lõpule viimata. Psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldus väliselt tajutavad häired ja muutused alljärgnevas:Magas sõiduautos juhikohal; käitumine rahutu, ärritunud, ründav, reaktsioonikiirus häiritud, nägu punetav, higine pulss 105, vererõhk 188/123, silmade horisontaalne nüstagm; SA Raplamaa Haiglas meditsiinilisel läbivaatusel jäi korduvalt magama; SA Raplamaa Haiglas meditsiinilisel läbivaatusel ei järginud arsti korraldusi, mistõttu jäi sooritamata tasakaalu-, koordinatsiooniharjutus: kand-varvas kõnd. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Juhtides mootorsõidukit narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, rikkus Jevgeni Lapuhin LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning LS 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega, juhtides tahtlikult ja korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani Jevgeni Lapuhin toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Jevgeni Lapuhin ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Jevgeni Lapuhin süüdi tunnistada ja karistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat. KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 29.09.2020 mõistetud karistuse ärakandmata osa ( vangistus 1 aasta 11 kuud) ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2, 3 ja 5 alusel mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kohe kuulub kandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud vangistus, 4 aastat ja 9 kuud, jäetakse tingimisi kohaldamata, kui Jevgeni Lapuhin ei pane 5 aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ning kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Jevgeni Lapuhini kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja algust hakata arvestama kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast.

Lk 4 / 5

1-23-5073 KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 alusel allutada J.Lapuhin elektroonilisele valvele 3 kuuks tema elukohas asukohaga xxx. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. - KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada mitte tarvitama katseaja vältel narkootilisi või psühhotroopseid aineid. - KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi; - Lisakaristusena KarS § 424 lg 4 p 2 ja KarS § 50 lg 3 alusel võtta J.Lapunilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel: Joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud-105 eurot (35+70) ja joobeseisundi hinnangu maksumus 52 eurot, kokku 157 eurot /tl 2/; DNA-ekspertiisi teostamise kulu 513 eurot /tl 39/; Narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 84 eurot /tl 41-43/; KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 179 alusel sundraha 1812,5 eurot. Kokku on menetluskulu 2566, 5 eurot, mida võimaldada tasuda aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.