Liiklussüüteod

1-23-4384

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas Pärnu Maakohtule 18.07.2023. a süüdistusakti kriminaalasjas nr 22263000642. Süüdistusakti järgi süüdistatakse XXd selles, et 18.08.2022. a kella 19.14 paiku XX juhtis x x x x x-x tx, mis on märgistatud liiklusmärgiga STOP („Peatu ja anna teed) ja mis on q-q-q maantee suhtes kõrvaltee, mootorsõidukit x registreerimismärgiga X. Juht ei veendunud, et tee on vasakpöörde sooritamiseks x suunas vaba ja alustas vasakpöörde sooritamist, jättes täitmata ristmikul olnud liiklusmärgi nr 222 nõuded /kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund“ olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile/, mille tõttu ei andnud teed peateel sõitvale mopeedile RIEJU MRT5 registreerimismärgiga X ja sõitis ette q-q-q mnt 124 km-l q suunas liikuvale YY poolt juhitud mopeedile, millel oli kaasreisijaks BB. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mopeedi juhtinud YY järgmised tervisekahjustused: vasaku reieluu diafüüsi kildmurd, nahamarrastused käte ja jalgade piirkonnas ning võimalik vasaku põlve mediaalne kollateraalsideme vigastus. Antud vigastused ei ole eluohtlikud ja arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega põhjustas tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. Liiklusõnnetuse põhjustas XX, kes rikkus liiklusseaduse (LS) järgmisi nõudeid: LS § 14 lg 2 (Liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist); LS § 16 lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda);

1-23-4384 LS § 56 lg 1 (Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale); LS § 57 lg 1 (Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõiduõigusega teed, sõltumata sõidusuunast) nõudeid. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, millega tekitas YY raske tervisekahjustuse, pani XX toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusaktile oli lisatud ka kannatanu YY tsiviilhagi mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes, millega taotleb:

1-23-4384 asjaolud, XX on varem karistamata isik, on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud ning tsiviilhagides esitatud nõuded, mis vähendab kriminaalasja avalikku menetlushuvi. Kriminaalmenetluse kulu on isiku kohtuarstlik ekspertiis summas 84 eurot, kannatanu YY on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2258,07 eurot ning 599,94 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 3500 eurot. XX ja tema kaitsja Kaido Ehasoo on nõustunud, et kriminaalmenetlus lõpetatakse KrMS § 202 alusel ning XX on nõus tasuma menetluskulud ning hüvitama tsiviilhagid 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatav ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud, ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik ning samuti ei ole juhtum meedia huviorbiidis avaliku huvi tõttu, samuti on süüdistatavale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega tagatud kannatanule kahju hüvitamine. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokurör leiab, et süüdistatava poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega, sest isiku mõjutamine edaspidi õiguskuulekalt käituda on võimalik ka läbi kohustuste panemise. Süüdistatava kohtulik karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega süüdistatavale täidab riik piisavalt temale antud karistuslikke volitusi. Seega ei ole otstarbekas edasine kriminaalmenetluse jätkamine juhul, kui süüdistatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XX suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, ringkonnaprokurör taotleb lõpetada kriminaalasja nr 22263000642 menetlus ja kohustada XXd (ik x) tasuma kohtumääruse tegemisest kuue kuu jooksul:

1-23-4384

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1-23-4384 kannatanule kahju hüvitamine ja see on piisavalt mõjus õigusrahu saavutamiseks. Seega käesolevas asjas avalik menetlushuvi puudub. Oluline on seegi, et kriminaalmenetluse lõpetamisega võtab süüdistatav endale kohustuse hüvitada kannatanule tema poolt kantud menetluskulud ning tasuda kannatanu esitatud tsiviilhagi kogu ulatuses nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Sellega on kannatanu õigused käesolevalt tagatud ning süüdistatav on oma allkirjaga kinnitanud, et on teadlik asjaolust, et võetud kohustuste mittetäitmisel kuue kuu jooksul uuendatakse kriminaalmenetlus. Riikliku süüdistaja seisukohta lõpetamiseks, kohus aga toetab. Kohus märgib kannatanu lepingulise esindaja poolt menetluskulu kandmist kinnitavas dokumendis avaldatu osas, mille kohaselt lisanduvad täiendavalt menetluskulud oportuniteedi osas seisukoha esitamise eest, et kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse ja selle lisadega ning kriminaalasja materjalidega tutvumise järgselt kohus täiendavate seisukohtade küsimist vajalikuks ei pea, vaid on seisukohal, et kriminaalmenetlus on võimalik prokuratuuri taotlusel ning süüdistatava nõusolekul lõpetada, ei ole selles osas täiendavat menetluskulu kannatanule tekkinud ning süüdistatava poolt 600 eurot hüvitamise kohustuse võtmisega on kannatanu menetluskulu nõue kaetud. Seega on maakohus seisukohal, et KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tuleb kriminaalasja menetlus XX suhtes oportuniteediga lõpetada. XXle määratud kohustuste täitmise tähtaeg on 6 kuud käesoleva määruse tegemisest arvates. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.