Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Rauno Blauhutile tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist kriminaalhoolduse alla. Prokurör esitas enda arvamuse Rauno Blauhuti tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Rauno Blauhuti on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja vangistuses viibib teist korda. Seega senised kriminaalkaristused ja vangistuses viibimine ei ole muutnud tema käitumist vabaduses seaduskuulekamaks. Tegemist on isikuga, kes pani viimased kuriteod toime katseajal. Rauno Blauhut tunnistab ise ravimite liigtarvitamist. Joobeseisundis ta ei kontrolli enda käitumist ja käitub impulsiivselt ning tagajärgedele mõtlemata. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Rauno Blauhut selgitas kohtuistungil, et teda on karistatud 5-l korral kriminaalkorras, see on teine vangistus. Viimane tegu toime pandud katseajal. Kohus võiks ta vabastada, kuna nüüdseks on ta muutunud, ta on nüüdseks oma narkosõltuvuse seljatanud. Ei taha enam kunagi vanglasse tagasi tulla, kavatseb seaduskuulekalt käituda. Ta on vanglas programmid läbi teinud, ühtegi ettekannet ei ole tema kohta. Ta on tööhõives, teeb majandusabitöid, koristab. Vabaduses tahab tööle minna. Narkoprobleemiga seoses käib kindlasti edasi psühhiaatri juures. Tal on 16-aastane poeg. Abikaasat ega elukaaslast tal ei ole, tal on vanemad. Ta ei oska öelda, mis ajast tal on seksuaalne huvi alaealiste vastu.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rauno Blauhut temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistusest jäänud kanda veidi rohkem kui aasta ja kuus kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rauno Blauhut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kehtivaid kriminaalkaristusi kolm. Teine reaalne vangistus. Karistust kannab noorema kui kaheksateistaastase isiku tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, ja lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest. Eelnevalt on karistatud lapseealise seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu katse, lapsporno omandamise/hoidmise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis eest. Samuti on karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga eest. Kuritegude toimepanemiste soodusteguriteks on alkoholi, narkootikumide ja ravimite kuritarvitamine, grupi mõju, tegevuse tagajärgedele mitte mõtlemine, majanduslikud raskused, vilets probleemide lahendamise oskus ja seksuaalne motiiv.

2 (3)

Positiivsena saab Rauno Blauhuti osas välja tuua kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Rockwood“ läbimise. Samuti ka vangla majandustöödel osalemise. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht. Kuigi eelnev räägib süüdimõistetu enne tähtaega vabastamise poolt, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Rauno Blauhuti osas on selleks tema probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning toime pandud kuritegude asjaolud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitas viimati alkoholi ja narkootikume 2020 märtsis. Mõnikord võis ära juua paar pudelit viina päevas. Peamiselt tarvitas amfetamiini (sh süstimise teel). R.Blauhuti sõnul on kõikide toimepandud kuritegude ja ka väärtegude puhul olnud ühiseks jooneks kas alko- või narkojoove. Tunnistab, et joobeseisundis kaotab kontrolli oma tegevuse üle. 2016.a pöördus Wismari Haiglasse psühhiaatri vastuvõtule ravi saamiseks, samal aastal viibis kaks nädalat ka rehabilitatsiooniteenusel Viljandi haiglas, kuid otsustas sealt ära tulla. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1103-06 on öeldud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks varavastased teod, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Samuti sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Arvestades Rauno Blauhuti varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ja toimepandud seksuaalkuritegusid, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski piisavalt suureks. Rauno Blauhuti kuriteod on paljuski seotud sõltuvusprobleemiga – kuriteod on ta toime pannud alko- või narkojoobes olekus. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole ta suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuigi sõnades kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on tema senine elukäik näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. Kuigi süüdimõistetu sõltuvusprobleemidega on vangistuses tegeletud erinevate sotsiaalprogrammide näol, on siiski küsitav, kas ta ikka suudab vabanemise korral täielikult loobuda sõltuvusainete tarvitamisest ja hoiduda seksuaalsest huvist alaealiste suhtes. Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole kohus siiski veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Kohtu hinnangul saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks, ohustatud on eelkõige alaealised. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Rauno Blauhuti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.