Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 15.06.2021 otsusega tunnistati Muhammad Ibrahim Uthman süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.07.2020 karistusaja hulka ning M. I. Uthmani karistusaja alguseks loeti 17.07.2020. Karistusaja lõpp on 17.076.2024. Tartu Maakohtu 20.10.2022.a määrusega kriminaalasjas nr 1-20-7948 jäeti Muhammad Ibrahim Uthman vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tartu Vangla esitas 18.05.2024 kohtule materjalid Muhammad Ibrahim Uthmani tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Muhammad Ibrahim Uthmani tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta M.I. Uthmani ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav ei tunnista toimepandud kuritegu. Sotsiaalprogramm Uus suund tema suhtes katkestati, kuna M.I. Uthman ei teinud koostööd programmi läbiviijaga. Omab 21 kehtivat distsiplinaarkaristust ja kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 22922900114, kus M.I. Uthmanile on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi seoses vangistuses toime pandud kuriteoga kaaskinnipeetava suhtes. M.I. Uthmanil puudub vabanemise korral kindel elukoht ja ka antud hetkel Eesti Vabariigis viibimise seaduslik alus, kuna tal ei ole kehtivat elamisluba. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb M.I. Uthmani puhul eelkõige tema varasemast käitumisest, käitumisest vangistuses ja suhtumisest ühiskonda. Muhammad Ibrahim Uthman avaldas kohtuistungil, et on pagulane, Sudaani kodanik ja tal ei ole kedagi Eestis peale oma lapse. Vabanedes kavatseb minna varjupaiga või asüülitaotlejate keskusse, et abi paluda. Tema ID-kaart kaotas kehtivuse, politseist ei ole vastust saanud. Tal on vanglas nii palju distsiplinaarkaristusi, kuna on aafriklane ja välismaalane. Teda provotseeritakse, öeldakse erinevaid nimesid, mis on diskrimineerivad ja ei ole meeldivad. Teised vangid ründavad teda, üritavad tappa. Kuna tema nahavärv on teistsugune, ta on aafriklane, siis ei taheta teda teiste vangidega kokku viia. Sotsiaalprogrammis vanglas seetõttu ei ole ta osalenud, kuna nahavärv on teine ja tekiksid probleemid teiste vangidega. Kaitsja hinnangul on võimalik M.I.Uthman ennetähtaegselt vabastada. Tema kaitsealune on vangistuses kannatanud seetõttu, et tema nahavärv on must. Teda on põhjendamatult karistatud vangistuses distsiplinaarkorras. Süüdimõistetu nahavärv ei ole lubanud tal osaleda sotsiaalprogrammides, mis on ette nähtud tema individuaalses täitmiskavas. Ta toetab enda kaitsealuse soovi, et kohus ilmutaks humaansust ja vabastaks ta tingimisi ennetähtaegselt.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

2 (4)

Käesolevaks ajaks on Muhammad Ibrahim Uthmanil temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust jäänud kanda ligi üks aasta (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Muhammad Ibrahim Uthman on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Vanglakaristust kannab vägistamise eest, soodusteguriteks seksuaalne motiiv, impulsiivsus ja mõtlematu, teistega mittearvestav käitumine. Väärteokorras on teda karistatud 02.07.2021 ja 14.03.2023 võimuesindaja solvamise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. I. Uthmanil 21 kehtivat distsiplinaarkaristust, viiel korral on ta paigutatud kartserisse. Kinnipeetav alustas 06.09.2022 sotsiaalprogrammi Uus suund läbimist, programm katkestati 08.09.2022. Läbiviija hinnangu järgi isik väljendas nii eelvestlusel kui ka esimesel kohtumisel negatiivset suhtumist programmi, keskendus sellele, et kõik on rassistid ning teda ei sallita ja tema ise ei saa midagi teha, et oma olukorda parandada. Samuti rõhutas ta seda, et läbiviija peaks tema poolt antud vastustega leppima. Programmi läbiviimise eelduseks on koostöövalmidus, kuid see ei olnud võimalik, mistõttu programm katkestati. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht. M.I. Uthman on vabanemisjärgse elukoha aadressiks nimetanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn. Antud aadressil elab kinnipeetava elukaaslanexxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes ei ole andnud nõusolekut M.I. Uthman elama asumiseks tema juurde. Kinnipeetaval puudub käesolevalt ka kehtiv isikut tõendav dokument, tähtajalise elamisloa taotlus on esitatud PPA-le. Arvestades, et seksuaalsüütegude toimepanemine on eelkõige tingitud toimepanija isikust tulenevatest asjaoludest, on just süüdimõistetu suhtumine ja arusaamad määrava tähtsusega tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Tõsi - kuriteole ja selle raskusele on küll antud hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel ning käesoleva menetluse raames ei ole õigustatud osutada veel kord sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib antud käitumist rangeimal võimalikul viisil (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas 1-0914104, p 20). See tähendab, et kui raske kuriteo eest karistust kandva isiku käitumine vangistuses oleks laitmatu, oleks ka tema ennetähtaegne vabastamine siiski võimalik. Tutvudes vangla iseloomustusega aga ei teki kohtul veendumust, et tegelikult on M.I. Uthman aru saanud enda käitumise lubamatusest. M.I. Uthman ei ole kuriteo eest vastutust võtnud ega oma süüd tunnistanud. Kinnipeetav ei näe oma tegevuse tagajärgi ohvri jaoks, kaldub süüdistama kannatanuid rassismis ja valetamises. Vangla iseloomustusest selgub, et M.I. Uthmanil on tekkinud kaaskinnipeetavatega nii verbaalseid kui ka füüsilisi konflikte, ta ei ole konfliktsituatsioonides võimeline oma emotsioone kontrollima ning negatiivsete tagajärgedega arvestama. Agressiivne käitumine on etteprognoosimatu, kuna vägivaldsus ilmneb hetke emotsioonide ajel vähestest probleemilahendusoskustest tingituna.

3 (4)

Ennetähtaegse vabastamise üheks sisuliseks eelduseks on tema korrektne käitumine karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). M.I. Uthmanil on 21 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eelnev ilmestab M.I. Uthmani suhtumist kehtestatud reeglitesse ja korda. Kui isikul on raskusi kehtiva korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta tuleks seaduskuulekalt toime vabaduses. See lubab kahelda M.I. Uthmani ennetähtaegse vabanemisel puhul tema kriminaalhoolduse õnnestumise võimalikkuses. Arvestades kinnipeetava probleemset käitumist vangistuses, suhtumist kehtivasse õiguskorda ning temast lähtuvat retsidiivsusriski, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Kinnipeetava suhtes on alustatud ka uus kriminaalmenetlus. Vanglas dkatkestati sotsiaalprogrammi läbimine M.I. Uthmani negatiivse suhtumise tõttu. Vangla iseloomustuse ja M.I. Uthmani poolt kohtuistungil sedastatu pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas motivatsioonis edaspidi seadusekuulekalt elada. Seega tuleb süüdimõistetul jätkata karistuse kandmist vangistuses ja käituda kõiki norme järgivalt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.I. Uthmani karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsjana 31.07.2023 võttis kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Kuna kohtuistung kestis algselt planeeritust kauem, palus kaitsja tasu vastavalt suurenada. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud, samuti on põhjendatud tasu suurendamine istungile täiendavalt kulunud aja eest. Eelnevast tulenevalt on kohus kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 172,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Muhammad Ibrahim Uthmanilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.