Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

I Asjaolud Jevgeni Mirošnitšenko on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 21.02.2023 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat 10 kuud ja on süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistatud vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse

kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Jevgeni Mirošnitšenkole liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Jevgeni Mirošnitšenko viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 04.07.2022 ja lõpeb 04.05.2025. Tingimisi enne tähtaega võimalus vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 14.06.2023. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Jevgeni Mirošnitšenko kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, millest neli karistust on kustunud, kolmas reaalne vangistus. Varasemalt karistatud röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest ning korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kahel korral on karistatud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevalt kannab karistust lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise ja süstemaatiliste varguste eest. Vägivalduse raskusaste on muutunud, see on korduv ja toime pandud lähisuhtes oma elukaaslase vastu. Käesoleva isikuvastase kuriteo toimepanemise põhjuseks ja ajendiks on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, suutmatus lahendada probleeme rahumeelselt, oskamatus mõelda oma tegude tagajärgedele ning riskiv ja hoolimatu elustiil. Varavastaste kuritegude põhjuseks on lisaks eeltoodule ka soov saada materiaalset kasu. Varavastased kuriteod on ette planeeritud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvad Jevgeni Mirošnitšenko individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: Alates 12.09.2022 omandab Tartu Vanglas Rakenduslikus Kolledžis puidupingioperaatori eriala. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul: 1) 26.09.2022 määratud noomitus - kasutas vanglateenistuse ametnikuga suheldes ebatsensuurseid väljendeid; 2) 02.11.2022 määratud isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kaheks nädalaks - kasutas vanglateenistuse ametnikuga suheldes ebatsensuurset väljendit; 3) 14.12.2022 määratud noomitus - hoidis kambris ravimit; 4) 02.01.2023 määratud noomitus - ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldustele; 5) 05.01.2023 määratud isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kaheks nädalaks - ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldustele; 6) 05.01.2023 määratud noomitus - oli vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakas, kasutas ebatsensuurset väljendit; 7) 13.02.2023 määratud isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine 24 päevaks hoidis kambris keelatud esemeid; 8) 28.02.2023 määratud kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks - hoidis enda valduses mälukaarti; 9) 01.03.2023 määratud isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine 36 päevaks hoidis kambris keelatud ja talle mittekuuluvaid esemeid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (väga kõrge risk), ei toeta Tartu Vangla Jevgeni Mirošnitšenko vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu Jevgeni Mirošnitšenko tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Jevgeni Mirošnitšenkkole katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses kuni 04.05.2025. Käitumiskontrolli ajaks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas tööotsijana arvele 1 kuu jooksul alates vabanemisest; osaleda sotsiaalprogrammis; KarS § 75 lg 2 p 9 järgi alluda elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Arvestades sooritatud süüteo raskust ja laadi, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku elektroonilise järelevalve pikkuseks määrata 4 kuud. Kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub, et 02.05.2023 teostas kriminaalhooldusametnik D.K elukohakontrolli aadressil xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxx

xxxxx xx x-xx, et välja selgitada Jevgeni Mirošnitšenko elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on kontrollitud elukoht sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jevgeni Mirošnitšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung 14.07.2023 Süüdimõistetu Jevgeni Mirošnitšenko avaldas kohtuistungil antud ütlustes, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda elektroonilise valve alla. On palju kuritegusid toime pannud, kuna tollel ajal oli tema jaoks see periood, et läks naisest lahku ja hakkas alkoholi tarvitama. Kui hakkas poest varastama, siis ta ei mõelnud kaine peaga, et mida teeb ja ta ei tea, kuidas nii läks ja asju tuli palju, kui sai aru, siis oli juba liiga hilja. Kuriteod pani toime alkoholijoobes. On vanglas alkoholi teemal programmi läbinud. Vabaduses on tarvitanud kahel korral narkootilisi aineid. Vabanemisel soovib tööle asuda xxxxxxxx OÜ-s xxxxxxx xxxxxxxx või xxxxxxxxxx . Vanglas on omandanud puidupingioperaatori eriala. Vabanedes soovib õhtukooli minna. Palub anda talle võimaluse tõestada seda, et ta sai aru, et peab käituma ja elama nagu normaalne inimene. II Kohtu põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Jevgeni Mirošnitšenko on temale mõistetud karistusajast ära kandnud ühe kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1). KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist, et süüdimõistetul Jevgeni Mirošnitšenkol on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral olemas elektroonilise valve nõuetele vastav elukoht aadressil: xxxxxxxx x-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx. Tema xxx J.M on xxxxxx vangistuse ajal rahaliselt toetanud ning on abiks majanduslikult, kui xxxx peaks vanglast vabanema. Jevgeni Mirošnitšenko viimaseks töökohaks enne käesolevat vangistust oli ettevõte xxxxxxxx OÜ, kuhu Jevgeni Mirošnitšenko soovib peale vangistust tööle asuda. Süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKK nr 1-09-14104, p 21). Eeltoodust järeldub, et vangistus on oma eesmärgi täitnud üksnes siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsus oht on väike.

Negatiivsed on süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Jevgeni Mirošnitšenko on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Kinnipeetava iseloomustuse ja karistusregistri registriteate andmetel on süüdimõistetul kaks kehtivat kriminaalkaristust, hetkel viibib süüdimõistetu vangistuses kolmandat korda. Tartu Maakohtu 21.02.2023.a. kohtuotsuse kohaselt kannab süüdimõistetu vangistust varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Vargused on toimepandud isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt (KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9) kokku 56 varguse episoodi, mis on toime pandud ajavahemikus 17.09.2020 – 04.07.2022.a. Valdavalt on tegemist kauplustest toimepandud vargustega. Kehalise väärkohtlemise pani süüdimõistetu toime lähisuhtes ja korduvalt – kokku 3 episoodi. Kannatanuks on süüdimõistetu elukaaslane. Toimepandud kuritegude hulk viitab asjaolule, et süüdimõistetu kuritegelik aktiivsus enne vangistust oli erakordselt kõrge. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Süüdimõistetu kuritegelik käitumine kinnitab, et süüdlasest lähtuv retsidiivsus oht ei ole väike. Asjaolu, et Jevgeni Mirošnitšenkol on seisuga 05.05.2023 üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust (ebaviisakas käitumine, korralduse eiramine, ebatsensuursete väljendite kasutamine, kambris keelatud ja talle mittekuuluvate esemete hoidmine) kinnitab, et süüdimõistetu ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi kontrollitud keskkonnas. Toetudes eelnevatele kriminaalhooldustele, on näha, et Jevgeni Mirošnitšenkol on olnud probleeme kontrollnõuete ning lisakohustuste täitmisega. On rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja on katseajal toime pannud uue kuriteo. Suurt ohtu uute kuritegude toimepanemisel sisaldab süüdimõistetu varasem tihe kokkupuude alkoholi ja narkootiliste ainetega. Jevgeni Mirošnitšenkol alkoholiga enda sõnul probleeme ei ole, samas enamik kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes. Jevgeni Mirošnitšenko on toime pannud süstemaatilisi vargusi kauplustest, põhiliselt varastas alkoholi. Kehalised väärkohtlemised lähisuhtes on samuti toime pandud alkoholijoobes. Narkootikumide tarvitamise riskihindamisest nähtub, et enne esimest vangistust tarbis Jevgeni Mirošnitšenko keskmiselt korda nädalas kanepit, umbes kord kuus amfetamiini ja harvemini ecstasyt. Karistusregistri andmetel on karistatud väärteokorras kahel korral (02.09.2020 ja 09.12.2021) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel. Enda sõnul oli tegemist juhusliku tarvitamisega, tarvitas amfetamiini. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Jevgeni Mirošnitšenko ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Jevgeni Mirošnitšenko ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.