Liiklussüüteod

süüdimõistetule,

tema

kaitsjale,

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud Mart Hõlst on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.12.2021 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Mart Hõlsti eelvangistuses viibitud aeg 19.12.-21.12.2021 s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetavat karistust 9 kuud 23 päeva vangistust Tartu Maakohtu 13.07.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuud 28 päeva vangistust võrra ning

Mart Hõlstile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati Mart Hõlstile mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud 21 päeva üldkasuliku tööga 471 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Mart Hõlsti üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi. Tartu Maakohtu 29.09.2022 määrusega pöörati täitmisele Mart Hõlstile Tartu Maakohtu 21.01.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 10 kuud 21 päeva vangistust. Kohtule on esitatud süüdimõistetu kohta materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvad alljärgnevad asjaolud. Mart Hõlst viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 12.11.2022 ja lõpeb 03.10.2023. Tingimisi enne tähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 22.04.2023. Mart Hõlst on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kolmas reaalne vangistus. Süüteod eriliigilised. Viimased kuriteod on joobes juhtimised. Lisaks joobes juhtimistele on toime pannud vargusi, kehalisi väärkohtlemisi, omavolilisi sissetunge. Kuritegude toime panemiste põhjusteks ja ajenditeks on alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk, kehv probleemide lahenduse oskus, kehvad suhted lähedaste pereliikmetega, impulsiivsus. Kuritegude dünaamika muutunud, kuriteod läinud ühiskonnaohtlikumaks, vägivaldus viimastes kuritegudes puudub. Kinnipeetava iseloomustuses on Mart Hõlsti individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: - ajavahemikuks 23.01.2023 - 23.01.2024 on M. Hõlst määratud majandusabitöödele; - ajavahemikul 10.02.2023-28.03.2023 läbis M. Hõlst sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt seisneb Mart Hõlsti ohtlikkus kehalistes väärkohtlemistes, valu tekitamises ja joobes juhtimistes. Oht kõige tõenäolisem kui on kuritarvitanud alkoholi ja tekivad konfliktolukorrad. Ohtlikkus võib suureneda kui jätkab alkoholi tarvitamist, ei õpi konflikte lahendama rahumeelselt, ei ole valmis muutma oma mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge), ei toeta Tartu Vangla Mart Hõlsti tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks Mart Hõlsti tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule nii katseaeg kui käitumiskontroll kestusega kuus kuud. Katseajaks on otstarbekas määrata Mart Hõlstile järgnevad kohustused: - mitte tarvitada alkoholi Mart Hõlsti käitumist ja igapäevaelu negatiivselt mõjutavaks teguriks oli alkoholi tarbimine. Jätkuv alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seetõttu on põhjendatud alkoholist täielik loobumine, mis on eelduseks edasisele seaduskuulekale eluviisile. - otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks. Tööga hõivatus loob võimalused aja sihipäraseks kasutamiseks, tagab regulaarse sissetuleku ning aitab kaasa toetava võrgustiku tekkimisele kollektiivsete suhete näol. Arvestades konkurentsi tööturul oleks alternatiiviks Eesti Töötukassas töötuna arvele võtmine.

Prokuröri seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Mart Hõlsti vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtuistung 14.06.2023 Süüdimõistetu Mart Hõlst osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, kuna on saanud vanglas piisavalt mõelda. On käinud psühholoogi vastuvõtul ja on läbinud alkoholiprorammi. Soovib vabaneda lapse pärast. Elama hakkab koos emaga xxxxx xxxx x-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx , kuni saab enda elamise. Emaga suhtleb igapäevaselt, õdede ja vedadega samamoodi ning teiste pereliikmetega. Ema ei tarvita alkoholi üldse. On rääkinud oma sõpradega ja vabanedes on kindel töökoht olemas. Lõpetas vanglas ehitaja baaskursuse. Tööle asub xxxxxxxxx OÜ-sse xxxxxxxxxxx et saaks endale kindla ja regulaarse sissetuleku, et alkoholist eemal olla ja oma lapsega olla ning seadusekuulekat elu elada. Alkoholi tarvitamisest hoiab eemal see, kui tal on olemas töökoht. Ta tarvitas masendusest ja depressioonist naise surma tõttu palju alkoholi. Vanglas on käinud alkovastases programmis, kust sai palju tarkust juurde. On pöördunud psühholoogi poole ja sai abi. Ennetähtaegse vabanemise korral probleemide korral võtab uuesti ühendust psühholoogiga. Kriminaalhooldaja ettepandud kohustusi on nõus täitma. M. Hõlst leiab, et alkoholitarvitamise keeld oleks suureks positiivseks asjaks, et mitte vanglasse tagasi tulla. Teab, et kui tarvitab, siis satub vanglasse tagasi, kuhu mitte kunagi enam sattuda ei tahaks. Ta on nõus vabaduses tegema ka alkoholivastase süsti. Kunagi on tal see olnud ja see aitas tal pikka aega olla kaine. Süüdimõistetu Mart Hõlsti kaitsja asus seisukohale, et on olemas alus ja võimalus M. Hõlsti ennetähtaegseks vabastamiseks ning kaitsja palus kohtul Mart Hõlst tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada ja panna need kohustused, mida on kriminaalhooldaja oma arvamuses väljendanud. Mart Hõlst on vanglas oldud aega kasutanud selleks, et teha oma senisest elust järeldusi ja ettevalmistusi, et vabaduses suudaks ta käituda seadusekuulekalt ja vältida probleeme, mis tal enne vanglasse karistuse kandmisele asumist olid. M. Hõlst on läbinud sotsiaalprogrammi ja ehitusalase koolituse ning vabaduses soovib asuda ehitusalal tööle. Mart Hõlst ise tunnistab, et vajab esmalt kõrvalist tuge, mida on iseloomustusest näha, et tal on oma alkoholiprobleemiga kõrvalist tuge vaja. Mart Hõlst vabaneks tähtaegselt nelja kuu pärast ja tähtaegsel vabanemisel tal kriminaalhoolduse tuge ei ole ega täiendavaid kohustusi. Siis peaks ta ainult ise toime tulema, aga kui kohus otsustab Mart Hõlsti tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis ta saaks kõrvalist abi, et tulla paremini toime. Tal oleks siis lisakohustused ja kriminaalhooldusametniku kontroll ning Mart Hõlst peab järgima hooldaja poolt kehtestatud reegleid ja kohustusi, mis on abiks selleks, et tal oleks võimalus vabadusse saades hoiduda oma pahedest ja oma alkoholiprobleemist. II Kohtu põhjendus KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Mart Hõlst on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtu hinnangul väärivad positiivsete asjaoludena märkimist, et süüdimõistetu Mart Hõlst on osalenud vangistuse vältel majandusabitöödel ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Positiivne on, et süüdimõistetul on ennetähtaegsel vabanemisel olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetava ema on avaldanud valmisolekut Mart Hõlsti esmaste põhivajaduste (toit, hügieenitarbed) katmiseks. Tartu Vangla taotluses esitatud andmete kohaselt saab vabanemisjärgselt isiku töökoht olema ettevõttes xxxxxxxx OÜ. Negatiivseteks asjaoludeks on kohtu hinnangul süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Mart Hõlst on korduvalt karistatud kuritegude eest, mille soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Praegu kannab karistust korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistusregistri registriteatest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 13.07.2021.a. kohtuotsusega on Mart Hõlst KarS § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tartu Maakohtu 21.12.2021 kohtuotsusega on Mart Hõlst KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toimepandud korduvalt. Mart Hõlst on varasemalt määratud korduvalt kriminaalhooldusele. Esimene kriminaalhoolduse periood (2008-2009) ebaõnnestus: isik ei täitnud sätestatud koolikohustust, rikkus registreerimiskohustust ning tarvitas alaealisena alkoholi, mistõttu lisandusid väärteokaristused. Vangistuslik karistus pöörati täitmisele (3 kuud). Teine kriminaalhoolduse periood (2010) ebaõnnestus täielikult. Isik ei ilmunud vastuvõttudele kriminaalhooldusosakonda, andis katteta lubadusi. Koolikohustust ei täitnud, lisandusid uued süüteod. Vangistus pöörati täitmisele. Kolmas katseaeg (2011-2012), mil isik oli tingimisi enne tähtaega vabastatud, sai läbitud ja katseajaks määratud kontrollnõuded valdavalt täidetud.. Neljas kriminaalhooldus (2014-2015) lõppes tähtaegselt. Viies kriminaalhoolduse periood (2016-2017) sai läbitud. Kriminaalhooldusametniku poolt hinnatud rahuldavaks. Kuuendat korda (2022) oli Mart Hõlst kriminaalhooldusele määratud ÜKT toimikuga. Katseaeg taas ebaõnnestus. Isik ei järginud ÜKT ajakavasid ning rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ametniku poolt koostatud erakorralise ettekande tõttu pöörati karistus täitmisele. Eelnevalt jõudis läbida "Liiklusohutusprogrammi". Kohus näeb uute kuritegude sooritamise riskikohana Mart Hõlsti poolt võimalikku alkoholi tarvitamist. Varasemalt on alkoholi tarvitamine olnud üsna sage ja suurtes kogustes. Alkoholi tarvitamisega seoses on ta toime pannud vägivallakuritegusid ja koduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Omas laialdast tutvusringkonda, kuhu kuulus ka kriminaalkorras karistatud isikuid ning alkoholitarvitajaid. Viimased karistused on täitmisele pööratud just alkoholitarvitamise keelu rikkumiste tõttu. Mart Hõlst on nõustunud alluma katseajal kriminaalhooldusele, mis ületab tema ärakandmata karistusaja pikkust. Kohus leiab, et Mart Hõlst on motiveeritud edasist vangistust vältima ja võib erinevalt varasemast suhtuda selle nimel nüüd käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus märgib, et Mart Hõlsti poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teost ning kantud karistusest teinud vajalikud järeldused. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab Mart Hõlst tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib Mart Hõlsti üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Mart Hõlst rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Mart Hõlst vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76

lg 5 alusel tuleb Mart Hõlstile määrata katseaeg 6 kuud. Samaks tähtajaks tuleb Mart Hõlst allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske on põhjendatud Mart Hõlstile katseajaks määrata täiendavate kohustustena KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsida endale töökoht 1 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist või võtma end arvele Töötukassas. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Mart Hõlstile riigi õigusabi summas 88,80 eurot (s.h käibemaks 14,80 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Mart Hõlstilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 88,80 eurot riigi kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.