Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.04.2022 kohtuotsusega 1-22-2312 otsusega Agur Purgatsile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis seisuga 20.04.2023.a. moodustab 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Seega mõista Agur Purgatsile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Agur Purgatsi karistuse kandmise aja alguseks 20.04.2023.a. s.o. Pärnu Maakohtu 04.04.2023.a. kohtumääruse nr 1-22-2312 jõustumise kuupäev.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Agur Purgats toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varem karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, 08.03.2023.a. kohtueelse uurimisega tuvastamata kellaajal, ründas xxxxxxxx xxxxxxx xxx xx-x korteris enda tuttavat A.A . Hoides kannatanut

kõrist, surus ta vastu seina ja lõi talle ühel korral küünarnukiga vastu kulmu ja paar korda rindkeresse. Seejärel võttis Agur Purgats ahju juurest ahjuroobi ning lõi sellega A.A ühel korral vastu küünarnukki ja mitmel korral vastu vasakut jalga. Samuti pani Agur Purgats oma sõrmed A.A suhu ja murdis kannatanu hambaid, surus oma sõrmed kannatanu kõrvadesse ning ninasõõrmetesse. Kuriteoga põhjustas Agur Purgats kannatanule A.Ale füüsilist valu ja tervisekahjustuse (põrutushaav, mille ümber mõõdukas turse); 2) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega, kui see on toime pandud vägivallaga KarS § 266 lg 2 p 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et tema grupis koos J.S tungisid 09.03.2023.a kella 02.25 paiku valdaja tahte vastaselt ukse lukustuse lahtimurdmise teel O.A elukohta xxxxxxxx xxxx xxx xx-x . Eluruumis Agur Purgats vägivalda kasutades lõi mitmel korral korteris voodis magavat O.A haamriga jalgadesse, pähe ning käe pihta. Kuriteoga põhjustas Agur Purgats kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse (otsmiku piirkonnas pindmine haav, haav käel ja jalal). Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Agur Purgatsile liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 09.03. 2023.a. kuni 19.04. 2023.a. s.o. 1 kuu ja 12 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 12.04.2022 kohtuotsusega 1-22-2312 Agur Purgatsile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis seisuga 20.04. 2023.a. moodustab 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Seega mõista Agur Purgatsile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 4 kuud ja 17 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Agur Purgatsi karistuse kandmise aja alguseks 20.04. 2023.a. s.o.04.04. 2023.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumääruse (1-22-2312) jõustumise päev. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Agur Purgatsi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 434,40 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1521,90 eurot: sundraha 1087,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 434,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: haamer, meisel ja kruvikeeraja, mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 1 CD plaat ja 1 DVD plaat salvestistega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.