Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

pane 2 aasta 6 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Lisakohustustena määrati Kajar Aasalehele keeld tarvitada ja omada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid Tartu Maakohtu 02.02.2022 määrusega pöörati Kajar Aasalehele Tartu Maakohtu 17.05.2021 otsusega nr 1-21-2491 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat vangistust. Karistusaeg algas 05.05.2022 ja lõppeb 05.05.2024. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Kajar Aasalehele tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Kajar Aasalehe tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta samuti süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kajar Aasaleht selgitas kohtuistungil, et ta asub vabanedes elama xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinipeetava sõnul sai ta vanglast läbitud sotsiaalprogrammidest palju kasu, tema ellusuhtumine ja vaade elule on muutunud. On jõudnud veendumusele, et tunnistamine on esimene muutumise avaldus. Tal ei ole enam mingeid suhteid isikutega, kellega koos kuriteo toime pani. Ta suhtleb emaga, lapsega ja oma kahe sõbraga, kes ei ole varem karistatud. Ta on vanglas abi saanud seoses narkootikumidega ja ise enam ei taha tarvitada narkootikume. Ta kavatseb oma elu muuta. Kaitsja toetab Kajar Aasalehe vabastamist. Kinnipeetaval on vanglas ITK täielikult täidetud. Eraldi teema on alkohol ja narkootikumid, kuid Aasaleht on sellekohase programmi läbinud. Ta soovib edaspidi mitte tegemist teha narkootikumidega. Aasaleht on nõus vabanedes asuma xxxxxxxxxxxxx ja täitma sealseid tingimusi, seega ta peab täitma kõiki kohustusi, mis kohus talle paneb, kui vabastab enne tähtaega. Kõik tingimused on Aasalehe poolt täidetud, et vabaneda enne tähtaega. Tal ei ole ühtegi rikkumist vanglas. Ta on suunatud avavanglasse.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kajar Aasaleht temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda veel ligi aasta (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kajar Aasaleht on kriminaalkorras karistatud 4 korral, millest kolm on arhiveeritud. Varasemalt karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Praegu on karistatud kehalise väärkohtlemise (lähisuhtes), joobes juhtimise ja lubadeta sõidu eest. Kuritegude soodusteguriteks grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk, kuritegulikud hoiakud, puudulik probleemilahendus oskus ning sõltuvusprobleemid.

2 (3)

Positiivsete asjaoludena saab Kajar Aasalehe osas välja tuua distsiplinaarkaristuste puudumise, sotsiaalprogrammides „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ja „Eluviisitreening“ struktureeritud vestlustel osalemise ning lähedaste toetuse. Samuti on positiivne, et kinnipeetav on vangistuse jooksul püüdlikult tasunud võlgnevusi, mis on pea täielikult tasutud, vabanemisfondis on üle 2000 euro. Kuigi süüdimõistetu osas saab välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid, ei saa tähelepanuta jätta tema kriminaalset käitumismustrit ja probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Tunnistab, et tarvitas enne vangistust alkoholi. Samuti on kriminaalhooldajale tunnistanud, et tal on ette tulnud olukordi, kus ta on alkoholijoobes vägivaldselt käitunud. On varasemalt toime pannud joobes juhtimisi. Arvestades kinnipeetava harjumust tarvitada alkoholi, on uute kuritegude toimepanemise seos alkoholiga kohtu hinnangul kõrge. K. Aasaleht on tarvitanud ka kanepit ja amfetamiini. Kinnipeetava väitel tarvitas ta enne vangistust kanepit iganädalaselt, sest see rahustab teda. 2021 tuvastati kinnipeetaval kahel korral amfetamiini tarvitamise, kuigi hooldusalune ei tunnistanud aine tarvitamist. Kinnipeetav ei leia, et tal oleks narkosõltuvus, sest ta tarvitab kanepit aeg-ajalt. Samas on ta viimasel ajal seda tarvitanud, seega on ta tegelenud ka narkootikumide hankimisega. Isik oli viimase kuriteo sooritamise ajal kanepi mõju all ning sellise teoga pani ta ohtu kogu ühiskonna. Lisaks on teda varasemalt väärteokorras karistatud NPALS alusel. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Kuigi kinnipeetava osas esineb ka positiivseid asjaolusid, siis tema varasem elukäik ja sõltuvusprobleemid suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Kõike eelnevat arvesse võttes saab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Kinnipeetavat iseloomustab kuritegelik käitumine, kuritegude toimepanemisel on ta korduvalt vägivalda kasutanud. Samuti on kinnipeetaval suuri probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning alkoholijoobes pani toime ka viimase kuriteo. K. Aasaleht on ka tunnistanud, et alkoholijoobes on vägivaldne. Kuigi süüdimõistetu on sõltuvusprobleemiga vangistuses tegelenud erinevate sotsiaalprogrammide näol, on siiski küsitav, kas ta ikka suudab vabanemise korral sõltuvusainete tarvitamisest täielikult loobuda ja soovib selles osas ka oma elukorraldust täielikult muuta. Lisaks on oluline seegi, et kuigi süüdimõistetu avaldas valmidust vabanemisjärgselt elama asuda Lootuse külla, kuna tal vabanedes puudub elukoht ja ta loodab sealt tuge saada, selgus küsitlemisel, et tegelikkuses ei kujuta K. Aasaleht endale ette, mida elu sealses keskkonnas tähendab. Seega puudub kohtul veendumus, kas ta ka tegelikult on valmis sealseid nõudeid täitma ja määratavat programmi läbima. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Kajar Aasalehe karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.