Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

vägivaldselt, impulsiivselt, s.h kättemaksu ajendil, kui laseb end teistel isikutel mõjutada ning liigtarvitab alkoholi. Ohukäivitajaks võivad olla majanduslikud raskused. Ohtlikkus võib suureneda, kui kinnipeetav ei muuda enda elustiili, mõtlemist ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 50%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 69%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav Toivo Puusepp tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks Toivo Puusepa tingimisi ennetähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt kinnipeetava poolt toimepandud kuriteost, ohtlikkuse tasemest ning karistusaja pikkusest ettepaneku määrata Toivo Puusepale katseaeg ja käitumiskontroll määrata ärakandmata karistusaja ulatuses kuni 06.05.2024. Katseajaks on otstarbekas määrata Toivo Puusepale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi (peamine kuritegude toimepanemise soodustegur). Prokuröri seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Toivo Puusepa vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtuistung 29.05.2023 Süüdimõistetu Toivo Puusepp osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elukohta tal hetkel ei ole, kuid tal on võimalus ajutiselt elada oma tuttava juures aadressil xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx. Tööle asubxx xxxxxxxxx võsalõikajana. Reaalset vangalakaristust kannab neljandat korda. Süüdimõistetu Toivo Puusepa kaitsja taotles T. Puusepa vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leidis, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmine vangistuse jooksul on T. Puusepal olnud täiesti positiivne. Ta töötab majandustöödel, praegu töötab vangla kaupluses, ta on tagasihoidlik, hea suhtleja, rahumeelne personaliga ja kohusetundlik, on läbinud „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammi, on vestelnud kinnipidamisasutuses psühholoogiga viha ja alkoholi tarvitamise teemadel. Need on kõik positiivsed asjaolud, mis lubavad anda lootust, et T. Puusepp saaks oma eluga ilma alkoholita ja ilma probleemideta hakkama ka väljaspool vanglamüüre. Tõenäoline on, et O.V T. Puusepale sotsiaaleluruumi leiab ja siis on ka tal tingimisi enne tähtaegse vabanemise korral võimalus xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx oma tuttava juures elada seni, kuni ta selle korteri saab. Need teod, mille eest Toivo Puusepal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, on teise astme kuriteod, varguse ja vägivalla teod. Vargused on toime pandud alkoholi varguse eesmärgil. II Kohtu põhjendus KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Toivo Puusepp on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtu hinnangul väärivad positiivsete asjaoludena märkimist, et süüdimõistetu Toivo Puusepp on osalenud vangistuse vältel majandusabitöödel, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning on kohtunud psühholoogiga ja vestelnud viha ja alkoholi tarvitamise teemadel. Positiivne on, et süüdimõistetul on võimalus tööle asuda xxxxxxx xx -s võsalõikajana, mida on telefonivestluses kinnitanud ka ettevõtte esindaja. Samuti on positiivne, et Toivo Puusepp suhtleb lähedastega. Samas on kinnipeetava ema kinnitanud, et ootab, et poeg saaks vabadusse, kuid materiaalselt toetama ei hakka ning enda juurde elama ei võta. Kinnipeetava õde avaldas, et nad suhtlevad vennaga iganädalaselt. Õde on seisukohal, et Toivo saaks enda eluga hakkama juhul, kui tal ei oleks alkoholiga probleemi ja halba mõju avaldavat tutvusringkonda. Negatiivseteks asjaoludeks on kohtu hinnangul süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Toivo Puusepp on korduvalt karistatud kuritegude eest, mille soodusteguriks oli alkoholi liigtarvitamine (vargused, kehaline väärkohtlemine). Praegu kannab karistust süstemaatiliselt toimepandud varguste ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimase kohtuotsuse kohaselt lõi kinnipeetav ühise alkoholi tarvitamise käigus kannatanut (naisterahvast) vähemalt ühe korra käega näo piirkonda. Varguseid pani otseselt toime eesmärgiga varastada alkoholi. Süüdimõistetu Toivo Puusepa väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele viitavad korduvad kriminaalkaristused ning neljal korral tähtajalise (s.o reaalse) vangistuse kandmine, mis aga ei ole süüdimõistetut seni suutnud mõjutada seaduskuulekaid eesmärke seadma. Karistusregistri registriteatest nähtub, et süüdimõistetul Toivo Puusepal on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 kehtiv väärteokaristus. Seejuures on oluline tähele panna, et T. Puusepp pani kuriteod toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Negatiivne on, et Toivo Puusepal on vangistuse vältel üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomitusena, mis määrati talle 01.12.2022 seoses ravimi korra eiramisega. Distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab kohtu hinnangul ilmekalt seda, et T. Puusepp ei suuda isegi range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt. Käitumiskontrollil on Toivo Puusepp viibinud neljal korral. Neist 20.01.2004-17.12.2006 lõppes kriminaalhooldus tähtaja saabumisel. 26.06.2009-28.05.2011 määratud üldkasulikku tööd täies ulatuses ei sooritanud, pani toime uue kuriteo (joobes juhtimise) ja jätkas karistuse kandmist vanglas. 02.09.2014-08.06.2015 oli kriminaalhooldusel joobes juhtimise eest. Korduvate rikkumiste tõttu pöörati tingimisi karistus täitmisele. 02.04.2021-16.03.2022 viibis varguse tõttu kriminaalhooldusel, mis ei lõppenud tähtajaliselt. Lõpetamise ettekande kohaselt esinesid kriminaalhoolduse ajal korduvad registreerimise kohustuse rikkumised ning kinnipeetav pani toime uued kuriteod. 28.02.2022 mõisteti süüdi kehalises väärkohtlemises ja varguses. Kohus leiab, et kuigi süüdimõistetu on avaldanud soovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral katseaja kontrollnõudeid täita, kuna ei ole varasemalt kriminaalhooldust tõsiselt võtnud ning kasutanud temale antud võimalust otstarbekalt elu korda seadmiseks. Kohus näeb tõsise riskikohana süüdimõistetu alkoholisõltuvust. Toivo Puusepal on pikaajaline alkoholi tarvitamise kogemus. Ta proovis alkoholi esimest korda juba alaealisena. Varases täiskasvanueas võis ta mitu nädalat järjest alkoholi tarvitada. T. Puusepp eelistab tarvitada kanget alkoholi (viina). Enne vangistust võis alkoholi tarvitada mitu nädalat järjest, mis segas ka töölkäimist ning tingis ebastabiilse sissetuleku. Toivo Puusepp mõistab, et alkohol on tema elu negatiivselt mõjutanud ning teadvustab, et kuriteod on otseselt alkoholi liigtarvitamisega seotud. Lasi endale A-kliinikus 2018.a. süsti teha, kuid kaks päeva hiljem hakkas uuesti alkoholi tarvitama. Seega on abi otsimisel olnud pigem passiivne ning lootnud sellele, et suudab tahtejõu abil probleemist jagu saada. 2010.a. osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" ja

"Liiklusohutusprogramm", kuid ilmselt ei avaldanud programmide läbimine alkoholi tarbimisharjumustele positiivset mõju. Negatiivne on, et Toivo Puusepal puudub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt puudub Toivo Puusepal võimalus elama asuda oma varasemasse elukohta aadressil xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx, kuna eelmärgitud kinnistu omanik ei ole huvitatud Toivo Puusepa elamisest eelmärgitud kinnistul. Sotsiaalkorteri saamiseks teeb O.V otsuse pärast süüdimõistetu vabanemist, kui on läbiviidud abivajaduse hindamine. Elukoha puudumisel peab isik pöörduma varjupaika kas T või V linna. Kindla elukoha puudumisel ei ole võimalik isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldada, mis teeb ilmselgelt võimatuks isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise, kuna kriminaalhooldus vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral toimub elukohajärgselt. Süüdimõistetu on avaldanud kohtuistungil antud ütlustes, et tal on võimalik küll vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral elada ajutiselt, s.o kahe nädala vältel oma tuttavale kuuluvas elukohas: xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx, kuid elukoha omaniku nõusolekut T. Puusepale elukohta pakkuda ei ole kohtule esitatud. Ka ei ole kriminaalhooldusametnik kontrollinud, kas süüdimõistetul ka tegelikult on võimalik tema poolt kohtuistungil nimetatud elukohas elada. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Seega ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Toivo Puusepp ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Toivo Puusepa ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Toivo Puusepale riigi õigusabi summas 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Toivo Puusepalt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 144 eurot riigi kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.