1-23-1846/6 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

5.Määrus kätte toimetada Siarhei Von Kaehnele ja tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile ning pärast määruse jõustumist saata teadmiseks Justiitsministeeriumile ja Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 21.03.2023 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Leedu Vabariigist saabunud konfiskeerimistunnistuse Leedu Vabariigi Kaunase piirkonnakohtu 27.10.2022 konfiskeerimisotsuse kriminaalasjas nr 1-377-966/2022 tunnustamise ja täitmise otsustamiseks Siarhei von Kaehne suhtes. Konfiskeerimistunnistus on edastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2018/1805, 14.11.2018, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (edaspidi EL määrus nr 2018/1805) alusel. Konfiskeerimisotsuse tunnustamisel lähtub kohus eelkõige EL määrusest nr 2018/1805 ja lähtub Eesti kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) üksnes niivõrd, kui see ei ole vastuolus EL määrusega. Seda põhjusel, et EL määrus on liikmesriikidele vahetult kohaldatav ning seda ei ole eraldi vaja siseriiklikku õigusesse üle võtta (vt ka KrMS § 489-53). KrMS § 489-55 lg 2 teise lause kohaselt konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ning konfiskeerimise otsustamiseks on pädev selle isiku elukoha järgne maakohus, kelle vara on konfiskeerimisotsuse esemeks, või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Rahvastikuregistri andmete kohaselt elab Siarhei Von Kaehne xxxxxxxxxxxxxxx. Seega on Tartu Maakohus käesoleval juhul pädev otsustama Siarhei Von Kaehne suhtes tehtud konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise üle. KrMS § 489-55 lg 2 kolmanda lause kohaselt konfiskeerimisotsuse täitmine otsustatakse kirjalikus menetluses, kui süüdimõistetud isiku kaitsja või kolmas isik või tema esindaja ei taotle suulist menetlust. Kuna Siarhei Von Kaehne kaitsja ei ole suulist menetlust soovinud, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kuigi konfiskeerimistunnistusele lisatud Kaunase piirkonnakohtu 27.10.2022 otsus on eesti keelde tõlkimata, ei takista see asja lahendamist. EL määruse nr 2018/1805 kohaselt ( vt artiklid 14 lg 2 ja 17 lg 2) tuleb tõlkida üksnes konfiskeerimistunnistus ning kohtuotsuseid ei tõlgita. Konfiskeerimisotsuse lisamine konfiskeerimistunnistusele pole isegi kohustuslik, kuna Eesti Vabariik pole teinud EL määruse nr 2018/1805 art 14 lg-s 2 osutatud avaldust. Kaitsja on 11.04.2023 kohtule esitanud kirjaliku arvamuse, milles leiab, et Leedu Vabariigi Kaunase piirkonnakohtu 27.10.2022 konfiskeerimisotsuse tunnustamine ja täitmine lubatav. 2(5)

Riigiprokuröri poolt 27.04.2023 kohtule esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt on Leedu Vabariigi Kaunase piirkonnakohtu 27.10.2022 konfiskeerimisotsuse täitmine võimalik. Konfiskeerimistunnistuse kohaselt Kaunase piirkonnakohtu 27.10.2022 otsusega 1-377966/2022 mõisteti Siarhei Von Kaehne süüdi järgnevas: Siarhei Von Kaehne vedas koostöös V. S. Leedu Vabariigis välismaalasi, kes olid Leedu Vabariigi riigipiiri ületanud ebaseaduslikult ja kellel puudus Leedu Vabariigis alaline elukoht, eesmärgiga neid omakasu nimel ebaseaduslikult üle Leedu Vabariigi riigipiiri toimetada. Nimelt V. S. , olles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas eelnevalt eeluurimisel tuvastamata isikuga kokku leppinud eeluurimisel täpselt tuvastamata tasus, transportis 13.06.2022 Jonava linnas Leedu Vabariigis ebaseaduslikult sõidukis Opel Zafira registreerimismärgiga xx-xx-xx kümmet Iraagi Vabariigi kodanikku. Neil kodanikel puudus nii alaline elukoht Leedu Vabariigis kui ka õigus Leedu Vabariigi territooriumil vabalt liikuda. V. S. eesmärgiks oli Iraani Vabariigi kodanikud üle Leedu Vabariigi riigipiiri toimetada. Samal ajal eskortis Siarhei Von Kaehne teda sõidukis Audi 100 registreerimismärgiga xxxxxx, luurates ja blokeerides teed, püüdes sellega kinnipidamist vältida ja välismaalaste Poola Vabariiki toimetamiseks teed juhatada. Nende tahtest sõltumatutel põhjustel ei õnnestunud neil tegu toime panna, kuna 13.03.2022 kell 15.07 Kalvarija omavalitsuse territooriumil Jusevičiai-Sangrūda maantee 5. kilomeetril pidasid Kalvarija politsei komissariaadi ametnikud nad kinni. Kohtuotsus selles asjas jõustus 6.12.2022. Siarhei Von Kaehne toime pandud kuritegu on kvalifitseeritud Leedu Vabariigi karistusseadustiku § 292 lõike 2 ja § 24 lõike 6 järgi. Leedu Vabariigi karistusseadustiku § 292 lõike 2 järgi karistatakse isikut, kes toimetab ebaseaduslikult üle Leedu Vabariigi riigipiiri välismaalase, kellel puudub Leedu Vabariigis alaline elukoht või kes transpordib või varjab Leedu Vabariigi territooriumil välismaalast, kes on ebaseaduslikult Leedu Vabariigi riigipiiri omakasu eesmärgil ületanud või kui selline tegevus ohustab otseselt inimeste tervist. Leedu Vabariigi karistusseadustiku § 24 lõike 6 järgi kaasaaitaja on isik, kes on nõustamise, juhiste jagamise, vahendite andmise või takistuste kõrvaldamisega, teiste osavõtjate varjamise või kaitsmisega kaasa aidanud kuriteo toimepanemisele, kes on eelnevalt lubanud teo toimepanijat varjata, kuriteo toimepanemiseks kasutatud vahendeid või instrumente, kuriteo jälgi või kuritegelikul saadud esemeid varjata, ja ka isik, kes on eelnevalt lubanud kuriteo käigus omandatud või toodetud esemeid käidelda. Konfiskeerimistunnistuse kohaselt on sellise teo eest Leedu Vabariigis võimalik karistada kuni kaheksa aasta pikkuse vangistusega. EL määruse nr 2018/1805 art 3 p 1 kohaselt konfiskeerimisotsus täidetakse ilma sellise otsuse aluseks olnud teo topeltkaristatavust kindlaks tegemata, kui maksimaalne karistus sellise teo eest on taotlevas riigis vähemalt kolme aasta pikkune vabadusekaotus ning see tegu on taotleva riigi õiguse kohaselt üks või mitu p-des 1-32 märgitud kuritegudest. EL määruse nr 2018/1805 art 3 p 2 kohaselt muude kui lõikes 1 osutatud kuritegude puhul võib täitev riik seada konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise tingimuseks, et konfiskeerimisotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, olenemata selle kuriteokoosseisu tunnustest või sellest, kuidas kuritegu on kirjeldatud taotleva riigi õiguses. Kuigi Leedu Vabariik ei ole konfiskeerimistunnistuse jaos F punktis 3 märkinud, et Siarhei Von Kaehne poolt toimepandu vastaks mõnele määruse art EL määruse nr 2018/1805 art 3 p 1 loetelus märgitud kuriteole, võiks selliseks kuriteoks olla ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis elamisele kaasaaitamine (punkt 13). Kuna Leedu Vabariik seda 3(5)

konfiskeerimistunnistuses ei ole siiski sõnaselgelt märkinud, kohus selle asjaoluga ei arvesta. Kuna Eesti Vabariik pole EL määruse nr 2018/1805 art 3 p-s 2 osutatud tingimust seadnud, ei oma topeltkaristatavus käesoleva asja lahendamise seisukohalt tegelikult tähtsust. Kohus märgib siiski, et samadel asjaoludel toimepandu on ka Eesti Vabariigis karistatav kuriteona s.o KarS § 259 järgi, mis näeb ette vastutuse välismaalase ebaseadusliku toimetamise eest üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone. KarS § 22 lg 3 järgi kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. KarS § 22 lg 4 järgi osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, kui KarS §-s 24 ei ole sätestatud teisiti. Leedu Vabariigi karistusseadustiku § 72 lõike 2 kohaselt peab kohus konfiskeerima vara, mida kasutati kuriteo toimepanemise vahendi või instrumendina või kuriteo tagajärjel. Osundatud paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui konfiskeerimisele kuuluv vara kuulub kolmandatele isikutele, nõuab kohus teo toimepanijalt välja rahasumma, mis on võrdne konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusega. Konfiskeerimistunnistustest nähtuvalt kuriteo toimepanemiseks kasutatud sõiduk Opel Zafira registreerimismärgiga xx-xx-xx ei kuulunud Siarhei Von Kaehnele ja see tagastati õigusjärgsele omanikule. Seetõttu on kuriteo toimepanemise vahendi, s.o mootorsõiduki Opel Zafira registreerimismärgiga xx-xx-xx suhtes kohaldatud asenduskonfiskeerimise sätteid ning kohtuotsusega on kohaldatud vara konfiskeerimise asendamist vara väärtusele vastavas summas ehk 1200 euro ulatuses, millest pool, s.o 600 eurot nõuti välja Siarhei Von Kaehnelt. EL määruse nr 2018/1805 art preambuli punkti 13 kohaselt tuleb määrust kohaldada kõikide arestimis- ja konfiskeerimisotsuste suhtes, mis on tehtud kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames. Kohtul on EL määruse nr 2018/1805 art 18 lg 1 kohaselt kohustus tunnustada konfiskeerimisotsust, et täita see samal viisil nagu riigisisene konfiskeerimisotsus, välja arvatud juhul, kui täitev asutus kasutab ühte artiklis 19 sätestatud konfiskeerimisotsuste tunnustamata jätmise alustest. Kohtu hinnangul ei esine EL määruse nr 2018/1805 artiklis 19 sätestatud konfiskeerimisotsuse tunnustamata ja täitmata jätmise aluseid. Konfiskeerimistunnistuse kohaselt Siarhei Von Kaehne ilmus isiklikult kohtulikule arutelule. Seetõttu tuleb Leedu Vabariigi Kaunase piirkonnakohtu 27.10.2022 konfiskeerimisotsuse nr 1-377-966/2022 täitmine Siarhei Von Kaehne suhtes tunnistada lubatavaks. EL määruse nr 2018/1805 art 30 lg 7 kohaselt, juhul kui konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud summa on 10 000 eurot või väiksem, laekub see täivale riigile. Kuivõrd Siarhei Von Kaehnelt kuulub konfiskeerimisele 600 eurot, mis on väiksem kui 10 000 eurot, kuulub see väljamõistmisele Eesti riigi tuludesse. Tulenevalt EL määruse nr 2018/1805 art 23 lg-st 1 kohaldatakse konfiskeerimisotsuse täitmise suhtes täitva riigi õigust. Seega tuleb tasuda märgitud rahasumma KrMS § 417 lg 2 ja § 423 järgi ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Käesolevas menetluses on menetluskuluks süüdimõistetu määratud kaitsjale makstud tasu asja materjalidega tutvumise ja kohtule seisukoha koostamise eest summas 172,80 eurot. KrMS §-d 180-188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad käsitletaval juhul menetluskulud. Praegusel juhul ei ole võimalik lähtuda KrMS § 180 lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Siarhei Von Kaehnet süüdi, vaid vaatab läbi Leedu Vabariigi esitatud konfiskeerimistunnistust. Siarhei Von Kaehne ei algatanud sellist menetlust, seda tegi Leedu Vabariik. Samas on KrMS § 489-10 lg 1 p 1 järgi kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise 4(5)