Liiklussüüteod

Kaitsja leiab, et ühekordne registreerimiskohustuse rikkumine on kerge rikkumine, mistõttu pole karistuse täitmisele pööramine põhjendatud, vaid pikendada võiks kriminaalhoolduse tähtaega. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks pole põhjendatud, kuid pikendada tuleb süüdimõistetu katseaega. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab E. Kolsarile ette 13.04.2023 registreerimiskohustuse rikkumist. Registreerimisleht tõendab, et E. Kolsar 13.04.2023 kriminaalhooldusametniku juurde registreerima ei ilmunud. E. Kolsar oli registreerimisajast teadlik, kuna andis eelmisel registreerimisel (30.03.2023) selle kohta allkirja. Ka E. Kolsari ja kriminaalhooldusametniku 12.04.2023 e-kirjavahetus tõendab, et E. Kolsar oli 13.04.2023 vastuvõtuajast teadlik. Kriminaalhooldusametniku väitel ta peale 12.04.2023 E. Kolsariga enam ühendust ei saanud (E.Kolsari telefoninumber ei toiminud ning e-kirjadele ta ei vastanud). Kohtuistungil E. Kolsar tunnistas, et oli 13.04.2023 registreerimisajast teadlik, kuid registreerimas ei käinud. Registreerimisele minemata jäämise põhjust ta ei mäleta. Kuna puuduvad igasugused andmed ja tõendid, et süüdimõistetu registreerimisele ilmumist oleks takistanud mõni mõjuv põhjus, rikkus E. Kolsar 13.04.2023 KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust tahtlikult. Nagu kohus edaspidi tuvastab, on E.Kolsar 17.04.2023 kahtlustatavana kinni peetud. Seega 13.04.2023 viibis E. Kolsar veel vabaduses ning tal ei olnud mitte ühtegi takistust kriminaalhooldaja juurde ilmumiseks. Kriminaalhooldusametnik on erakorralise ettekande esitamisel tuginenud ka asjaolule, et E. Kolsari suhtes on alustatud kaks uut kriminaalmenetlust. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi vahendusel teada ( kohtuasja nr x-xx-xxxx, kohtueelse menetluse nr xxxxxxxxxxx), et E. Kolsarit käesoleval ajal tõepoolest kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, KarS § 213 lg 2 p 1, 4, KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 423-1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ajavahemikul 2022.aasta august kuni 2023.aasta aprill. Uute kuritegude toimepanemise vältimiseks on ta Tartu Maakohtu 19.04.2023 määrusega vahistatud kuni 17.06.2023. Kohtumääruses tuvastatu kohaselt peeti E.Kolsar kahtlustatavana kinni 17.04.2023. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on iseenesest küll kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine, mis KarS §-st 74 lg 5 tulenevalt võib kaasa tuua ( kuid mitte igal juhul) tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise. Ent kahtlustuse esitamine uue kuriteo toimepanemises ei saa KarS §-st 74 lg 4 tulenevalt olla karistuse täitmisele pööramise alus. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus (PS § 22 esimene lõige). Seega ei saa käesoleva asja lahendamisel tugineda asjaolule, et E.Kolsarit kahtlustatakse katseajal uute kuritegude toimepanemises.

3 (5)

Tartu Maakohtu 20.09.2021 määruses kohus tuvastas, et süüdimõistetu rikkus kolmel korral (4.06.2021, 10.06.2021, 30.06.2021) elektroonilise valvele allumise kohustust ning ühel korral (18.06.2021) kohustust esitada andmeid oma kohustuste täitmise kohta. Tartu Maakohtu 4.08.2022 määruses kohus tuvastas, et E. Kolsar rikkus 27.06.2022 registreerimiskohustust. See iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et E. Kolsar on ka varasemalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ning seega ei ole käesoleval juhul tegemist esmakordse eksimusega. E. Kolsarit iseloomustab positiivselt, et registreerimislehelt nähtuvalt on ta registreerimiskohustust täitnud valdavalt korrektselt ning kriminaalhooldusametniku kinnitusel võttis E.Kolsar ennast Töötukassas arvele koheselt pärast töölt lahkumist. E. Kolsarile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kontrollnõuded ja -kohustused. E. Kolsar neid tingimusi ei ole täitnud. E. Kolsar rikkus katseaja algul kolmel korral (4.06.2021, 10.06.2021, 30.06.2021) elektroonilisele valvele allumise kohustust ning ühel korral (18.06.2021) kohustust esitada andmeid oma kohustuste täitmise kohta, mille tõttu kohus pikendas E. Kolsarile määratud elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra. Seejärel pole E. Kolsaril ligi aasta jooksul uusi rikkumisi olnud. Uue rikkumise (registreerimiskohustuse rikkumise) pani ta toime 27.06.2022, mille tõttu kohus pikendas E. Kolsari katseaega 1 kuu võrra. Vaatamata eelnevalt kohaldatud mõjutusvahenditele rikkus E.Kolsar registreerimiskohustust uuesti 13.04.2023. Nõustudes kaitsjaga ka kohus leiab, et registreerimiskohustuse rikkumine eraldi võetuna ei ole tõepoolest väga raske rikkumine. Ent käesolevas menetluses tuvastatud rikkumine ei ole esmakordne ja juhuslikku laadi, vaid E.Kolsaril on rikkumisi olnud ka varem sh on ta ka varem rikkunud ühel korral registreerimiskohustust. E.Kolsari rikkumised on jätkunud vaatamata varasemalt kohaldatud meetmetele (elektroonilise valve tähtaja pikendamine, katseaja pikendamine). Eeltoodu annab alust tõsiselt kaaluda E. Kolsarile mõistetud ja kandmata karistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööramist. Käesoleval juhul on täitmisele pööratavaks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Isegi arvestades asjaolu, et E.Kolsar on käitumiskontrolli nõudeid eiranud ka varasemalt, loeb kohus käesoleva ettekande aluseks oleva ühekordse registreerimiskohustuse rikkumise tõttu enam kui kolme aasta pikkuse vangistuse täitmisele pööramist veel ebaproportsionaalseks meetmeks. Nagu kohus eespool tuvastas, jääb E.Kolsari erinevate rikkumiste vahele üsna pikk periood. Arvukalt oli rikkumisi katseaja alguses (ning seda just elektroonilise valvega seonduvalt), kuid siis järgnes ligi aastane periood, mil E.Kolsar ühtegi rikkumist toime ei pannud. Ka 27.06.2022 ja 13.04.2023 toimepandud registreerimiskohustuse rikkumiste vahele jääb enam kui üheksa kuu pikkune periood. Seega ei saa E.Kolsari puhul päris rääkida süstemaatiliselt käitumiskontrolli nõudeid eiravast süüdimõistetust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et kohtule KarS § 74 lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust tuleb mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (15.04.2020 määrus asjas nr 1-06-9135 punkt 17).

4 (5)

Maakohus leiab, et kuna E.Kolsar on ka varem registreerimiskohustust rikkunud, pole 13.04.2023 rikkumisele reageerimisel kohane jätta mistahes meetmed kohaldamata. Küll aga ei pea kohus veel põhjendatuks vangistuse täitmisele pööramist. Kohus peab võimalikuks pikendada KarS § 74 lg 4 alusel veelkord süüdimõistetu katseaega – seda seekord kahe kuu võrra. Kohus möönab, et süüdimõistetu vahi all viibimise tõttu on kriminaalhoolduse teostamine tema üle sisuliselt võimatu. Ent see ei välista siiski katseaja pikendamist. Süüdimõistetu lõplik saatus sõltub tegelikult praegu poolelioleva kriminaalasja lahendamise tulemustest. Juhul kui see päädib süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega, tuleb katseajal toimepandud kuritegude korral KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätetest tulenevalt niikuinii moodustada liitkaristus kogumis Tartu Maakohtu 18.05.2021 otsusega mõistetud karistusega. Juhul kui kriminaalmenetlus lõpetatakse või E.Kolsar õigeks mõistetakse, samuti kui ta mingil muul põhjusel vahi alt vabaneb, saab kriminaalhooldust E.Kolsari üle suure tõenäosusega jätkata, sest katseaja lõpuni on veel kaua aega. Kui ka edaspidi E.Kolsar jätkab käitumiskontrolli nõuete rikkumist, saab kriminaalhooldusametniku taotlusel kohus uuesti kaaluda käesoleva vangistuse täitmisele pööramist. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 129,60 eurot. Kaitsja osalemine käesolevas menetluses pole kohustuslik. Nagu kohus eespool tuvastas, on E.Kolsar talle erakorralises ettekandes ette heidetud rikkumise toime pannud. Seega erakorralise ettekande esitamine kohtule on toimunud põhjendatult. Seetõttu peab kohus vaatamata karistuse täitmisele pööramata jätmisele põhjendatuks jätta menetluskulu süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb riigi õigusabi tasu 129,60 eurot süüdimõistetult riigituludesse välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.