Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A. B. on süüdistatav selles, et A. B. lõi xxx.a. kella xxx paiku xxx linnas xxx asuva kortermaja ees V. Z. ́ile (s xxx.a.) omavaheliste suhete klaarimise käigus korduvalt metallist supilusikaga vastu nägu ja kohe seejärel ka korduvalt rusikaga näkku, millega põhjustas temale füüsilist valu ja tervisekahjustuse ehk silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, samuti purunesid sellise löömise tagajärjel V.Z.il ees olnud prillid maksumusega 330 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani A. B. toime V. Z.i kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri kohtuistungil esitatud taotlusest nähtub, et A. B. suhtes on võimalik taotleda Tartu Maakohtu Valga kohtumajalt Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 ehk oportuniteedi alusel kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse jätkamiseks ja kuna süüdistatava isiku süü ei ole suur. Süüdistatava A. B.i süüd ei saa pidada suureks, kuna kriminaalmenetluse esemeks on üks teise astme kuritegu, mille eest sätestab Karistusseadustik lisaks kuni 1 aastasele vangistusele ka rahalise karistuse võimaluse. Süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samuti ei ole tema kui kahtlustatava või süüdistatava suhtes prokuratuuri infosüsteemi andmetel rohkem kriminaalasju menetluses ning tegemist on juhtumiga üheainsa kannatanu suhtes, millest on möödunud rohkem kui 2 aastat. Eeltoodu alusel asub ringkonnaprokurör seisukohale, et süüdistatava A.B.i süü ei ole niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata tema karistamist kohtu poolt, seega puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning on küllaldane A.B.i õiguskuulekale käitumisele suunamiseks taotleda kohtult kriminaalmenetluse lõpetamisel A.B.i poolt üldkasuliku töö tegemist. Kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagiga seoses – 330 eurot varalise kahju hüvitamise nõudes - avaldas kannatanu V. Z. 02.05.2023.a. kohtuistungil Valga kohtumajas sõnaselget loobumist tema poolt esitatud hagist. Kuna A.B. on pikaajaliselt töötu ja kasvatab üksinda xxx last ning tema rahaline olukord on ebakindel, siis mõistetakse temalt menetluskulu välja osaliselt ehk 300 (kolmesaja) euro suuruses osas, ja jäetakse menetluskulu ülejäänud osas riigi ehk Eesti Vabariigi kanda.

Juhindudes KrMS § 202 ja 206 taotleb prokurör :

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimiku nr 1-21-8784 materjalidega, leiab, et prokuröri esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kriminaalasjas A. B. süüdistatuna KarS § 121 järgi on seaduslik ja põhjendatud. Kriminaalmenetlus tuleb A. B.i suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada. KrMS § 202 lg 1 alusel võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Käesolevas kriminaalasjas on olemas eeldused, mis võimaldavad A. B.i suhtes kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud alustel. Isikule on esitatud süüdistus § 121 lg 1 järgi, mis on teise astme kuritegu. Tsiviilhagi oli kannatanu V. Z. poolt esitatud summas 330€, kuid 02.05.2023 üldmenetluse kohtuistungil avakõnede etapis kannatanu loobus täiel määral tsiviilhagist ning avaldas soovi omavaheliseks leppimiseks,

kuna teda ja süüdistatavat seob sugulussuhe (xxx-xxx). Kohus võttis loobumise hagist vastu. Seega tsiviilhagi puudub. A. B. avaldas 02.05.2023 Valga kohtumajas toimunud kohtuistungil kohtule, et on nõus kriminaalmenetluse lõpuleviimisega KrMS § 202 alusel ja nõus prokuröri poolt esitatud taotluses tooduga. Ta kinnitas, et talle on selgitatud oportuniteedi õiguslikke tagajärgi ning erinevust üldmenetlusest. A.B. kinnitas, et on teadlik, et kui kasvõi üks kohustustest jääb osaliselt täitmata, jätkatakse kriminaalasjas menetlust. Kaitsja, vandeadvokaat Gerda-Johanna Aasma toetas prokuratuuri poolt esitatud taotlust ja oma kaitsealuse seisukohta. Kannatanu V. Z. avaldas, et on nõus prokuratuuri poolt esitatud taotlusega ja see rahuldab teda. Kohus leiab samuti analoogselt prokuratuuriga, et süüdistatava süü ei ole suur, karistusõiguslik hinnang teole ehk sanktsioon näeb ette madalad karistusraamid ning käesolevaks ajaks, kui toimunust on möödunud rohkem kui 2 aastat, on raugenud ka avalik menetlushuvi. Kuriteoga ei ole tekitatud raskeid tagajärgi. A. B.al puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ja tema kui kahtlustatava suhtes ei ole prokuröri poolt avaldatud andmetel rohkem kriminaalasju menetluses. Seda, et süüdistatav on teinud oma teost järeldused, näitab seegi, et uusi kuritegusid ega muid õigusrikkumisi A. B. toime pannud ei ole. Järelikult on ta elanud viimased aastad õiguskuulekalt. Ta on kinnitanud, et ta on järeldused teinud. Välja tuua võib sellegi, et A. B. on kohtueelses menetluses temale kahtlustuses etteheidetud käitumise – teise inimese löömise - omaks võtnud, eitades küll prillide lõhkumist. Kannatanu on tsiviilhagist loobunud ja mõlemad – nii kannatanu kui ka süüdistatav on avaldanud, et on lähisugulased ja sooviksid leppida. Samuti on A.B. kinnitanud, et ta on suuteline määratavaid kohustusi täitma. Ta on töövõimeline ning kuigi rahalised väljavaated pole kiita, suudab ta riigi kasuks väljamõistetava menetluskulu tasuda. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et isikut võib mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata ja ilmselgelt senine menetlus on seda teinudki – loota võib õigusrahule poolte vahel - ning kohus nõustub täielikult prokuratuuri poolt esitatud taotluses tooduga ning rahuldab selle. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.