Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2 (4)

Kaitsja palub A. Kaljuranna karistust täitmisele mitte pöörata. Kaitsja on seisukohal, et ettekandes nimetatud rikkumised on toime pandud ning tegemata ÜKT tundide arv on muljetavaldav, kuid on veel aega seda teha. Tegemist on esimene erakorralise ettekandega. Isikule on probleemiks ka alkohol, ta on selles osas abivajav inimene. A. Kaljurand on juba abi otsinud, on aja pannud psühhiaatri juurde ja soovib tegeleda oma probleemiga. A. Kaljurannal on 2 alaealist last ja ka nende huvides ei ole hea, kui ema peab minema vanglasse. Kuna hooldusalune on öelnud, et on valmis minema ravile ja võtma selle kohustuse, siis teeb kaitsja ettepaneku määrata A. Kaljurannale täiendav kohustus alluda alkoholivastasele ravile ja samas täita edasi üldkasuliku töö tunde ja teisi kohustusi. Kriminaalhooldusametnikuna võttis istungist osa Piret Avi. Ametniku sõnul ta möönab kohtuistungil kuuldu põhjal, et kuivõrd tegemist on esimese erakorralise ettekandega, on ta nõus, et panna A. Kaljurannale täiendav lisakohustus veel sel korral ning karistust täitmisele mitte pöörata. Kui ilmnevad uued asjaolud, siis saab teha uue erakorralise ettekande.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. A. Kaljuranna kriminaalhoolduse peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine ja tegemata üldkasuliku töö tunnid. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on A. Kaljuranna suhtumine kriminaalhooldusesse ja määratud üldkasuliku töö sooritamisse olnud hoolimatu, isik on rikkunud korduvalt koostatud ajakavasid ja hoidunud kõrvale määratud üldkasuliku töö sooritamisest. Lisaks on A. Kaljurand korduvalt ilmunud registreerimiskohuste täitmisele visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Vaatamata eelnimetatud rikkumistele oli kriminaalhooldusametnik kohtuistungil arvamusel, et A. Kaljuranna kriminaalhooldust on võimalik jätkata kui talle määrata täiendav lisakohustus alluda ettenähtud ravile. Kohtu hinnangul on ilmne, et kriminaalhooldus on olnud tugevalt mõjutatud A. Kaljuranna alkoholiprobleemist, mis on ilmselt küll tingitud kodustest probleemidest, kuid eelnev kogumis on mõjutanud ka üldkasuliku töö tegemata jätmist. Võttes arvesse, et A. Kaljurand tunnistab oma alkoholiprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema, mida näitab nõusolek alluda sõltuvusravile, peab kohus kriminaalhooldusametniku taotlust põhjendatuks. Samuti on oluline, et süüdimõistetu kriminaalhooldus kestab veel veidi üle aasta, mis on piisavalt pikk aeg jälgimaks, kas sõltuvusravi osutub tulemuslikuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus A. Kaljurannale KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse alluda alkoholisõltuvusravile. Lisaks võimalike uute kuritegude ennetamisele võiks ravile allumine aidata kaasa ka kontrollnõuete ja lisakohustuste edasisele korrektsele täitmisele ning seeläbi ka karistuse eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi tuleb hooldusalusele veelkord selgitada kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul, kui A. Kaljuranna rikkumised jätkuvad, on võimalik kohtule esitada uus erakorraline ettekanne. Menetluskulud

3 (4)

A. Kaljuranna karistuse täitmisele pööramise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.04.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Toomas Metsma. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 291,84 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 291,84 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. A. Kaljuranna ainsaks sissetulekuks on pension ja lastetoetus, millest tuleb üleval pidada kolme inimest, mistõttu oleks kogu menetluskulu välja mõistmine süüdimõistetule liigselt koormav ja võiks ohtu seada ka alaealiste ülalpeetavate toimetuleku. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus süüdimõistetult sissenõutavat menetluskulu olulisel määral ja võimaldab seda tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.