Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

alusel arvati Keimo Posti kahtlustatavana kinnipidamise aeg kokku 5 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Keimo Posti karistuse kandmise aega algas 22.02.2021.a. Karistusaeg lõppeb 16.02.2025.a. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Keimo Posti tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Keimo Posti tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta Keimo Posti tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna Keimo Posti on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib viiendat korda. Seega varasemad kriminaalkaristused ja vangistuses viibimised ei ole muutud süüdimõistetu käitumist vabaduses seaduskuulekamaks. Tegemist on süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes paneb järjepidevalt toime uusi süütegusid. Vangistuses on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust ja lisaks veel Lõuna RP menetluses kriminaalasi nr 21922900080, kus on Keimo Postile esitatud kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi. Samuti ei kontrolli isik joobes olles enda käitumist, käitub tagajärgedele mõtlematult, on kergesti mõjutatav teiste isikute poolt just negatiivses suunas ning tema käitumine muutub vägivaldseks. Seega on aga alust karta uute kuritegude toimepanemist, kui ta vabaduses jätkab alkoholi tarvitamist. Keimo Post selgitas kohtuistungil, et ta on kuues kord vangistuses ja soovib vabanedes minna xxxxxxxxxxxxx, et abi saada. Viimane kuritegu viis ta viimse piirini ja sai aru, et ei ole õige elada kriminaalset elu. Tal on vanglas distsiplinaarkaristusi, kuid vangla on selline koht, kus neid tuleb. Ta on osad karistused vaidlustanud, kuid keegi ei kuula kinnipeetavat. Märtsi alguses sai karistuse käitumise eest, detsembris oli ka ebaviisaka käitumise eest karistus. Need karistused tulid seetõttu, et valvur oli ka temaga ebaviisakas. Vabanedes ta ei hakka enam alkoholi tarvitama ja seega ta ei pane ka kuritegusid toime. Ta käib vanglas tööl, kuid saab väga vähe palka, millega võlgnevusi maksta.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Keimo Post temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxa asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Keimo Posti tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2 (4)

Keimo Post on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vangistuses viibib ta viiendat korda. Varasemalt on toime pannud avaliku korra raskeid rikkumisi, sh grupis ja vägivallakuritegusid kehalise väärkohtlemisena, asja omavolilise kasutamise, kelmuse, vargused ning ähvardamise tapmisega ning valeütluste andmise kriminaalmenetluse raames. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine, psühhiaatriliste probleemidega seoses ravi katkestamine, majanduslikud raskused, impulsiivsus, grupi mõju ja erimeelsuste tekkimine kaaslastega. Võrreldes varasemaga on vägivalduse muster sarnane. Positiivse asjaoluna saab Keimo Posti puhul välja tuua sotsiaalprogrammides osalemise. Süüdimõistetu seadis endale eesmärgiks vabanemisjärgselt alkoholi mitte tarvitada. On motiveeritud hoiduma tarvitamisest. Positiivse asjaoludena saab välja tuua ka vangla majandustöödel osalemise ning plaatija eriala omandamise. Vabanemise korral soovib Keimo Post elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxx, kus on võimalik saada temale vajalikku toetust. Samas esineb mitmeid asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Keimo Posti iseloomustab kuritegelik käitumine, ta on vangistuses viiendat korda. Kuritegude toimepanemisel on ta korduvalt vägivalda kasutanud. Samuti on kinnipeetaval suuri probleeme alkoholi tarvitamisega, Keimo Postil on diagnoositud alkoholisõltuvus ning alkoholijoobes pani toime ka viimase kuriteo. Keimo Post tunnistab, et alkoholijoobes on vägivaldne. Kuigi süüdimõistetu on sõltuvusprobleemiga vangistuses tegelenud erinevate sotsiaalprogrammide näol, on siiski küsitav, kas ta ikka suudab vabanemise korral alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda ja soovib selles osas oma elukorraldust täielikult muuta. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt ei saa Keimo Posti käitumist vangistuses paraku heaks pidada. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud võõras kambris viibimise, ebaviisaka käitumise ja ravimi mittekorrektse manustamise eest. Neist ühel korral on ebaviisakat käitumist peetud sedavõrd raskeks, et Keimo Posti karistati kartseriga. Keimo Post väljendas kohtuistungil, et ka vanglaametnik ise käitus temaga ebaviisakalt. Selline suhtumine näitab ilmekalt, et isik õigustab enda käitumist, nähes probleemi hoopis teistes. Seega, kui isikul on raskusi kehtiva korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta võiks seaduskuulekalt toime tulla vabaduses viibides. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, siis ei saa mööda vaadata sellest, et kuriteod on vägivaldsed ning käesoleva vangistuse ajal on esinenud vägivaldset käitumist kaaskinnipeetava suhtes, mille osas on hetkel pooleli kriminaalasi. K.Post on tunnistanud, et läheb endast välja läheb üsna kergesti iga väikesema probleemi esinemisel. Kinnipeetava mõtlemisvõime ja probleemide lahendamise oskus on endiselt madal, tegutsedes enamjaolt hetkeemotsiooni ja -tunde ajel. Korduv karistatus ja käitumine vanglas näitavad, et ta ei näe enda tegude tagajärgi enesele ega teistele ning ei ole suutnud varasemast õigeid järeldusi teha. Seega, arvestades Keimo Posti varasemat kriminaalset elukäiku, vägivaldset käitumist vangistuses ja sõltuvusprobleemi, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Keimo Postil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad.

3 (4)

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Keimo Posti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.