Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Martin Randa süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 14.03.2019. a otsusega, juhtis 19.02.2023 kella 01.18 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,18 milligrammi alkoholi. M. Rand sõitis esmalt xxxxxxxxxxxxxx seejärel keeras xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ta sai politseilt peatumismärguande xxxxxxxx, peatus ta alles xxxxxxxx politseipoolse sundpeatamise tulemusel. Oma teoga rikkus M. Rand liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Rand toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Martin Rand ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Rand tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata M. Ranna eelvangistuses viibitud aeg 19. – 20.02.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 298 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada M. Randa järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 pdes 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. Samuti kohustada M. Randa KarS § 75 lg 4 alusel registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal ning tegema peale kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorse alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Esimesel kolmel kuul tuleb vereanalüüs teha kord kuus ja alates neljandast kuust kord kvartalis, s.o iga kolme kuu tagant. Vereanalüüsi näidud peavad kõikidel kordadel olema 50 ng/mL või väiksemad. Süüdistatav peab esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule eelnevalt kokku lepitud ajal. Mõista M. Rannalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja

tasu kohtueelses menetluses 81,30 euro ulatuses ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 625,05 eurot. Jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 81,30 euro ulatuses ja sundraha 543,75 euro ulatuses. Võimaldada M. Rannal tasuda menetluskulud summas 625,05 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.