Liiklussüüteod

1-23-1884 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tarmo Sirgot süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 17.03.2023 kell 12.02 ajal Saare maakonnas, Kihelkonna alevikus, Lümanda maantee xx juures mootorsõidukit D L registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tarmo Sirgo joobe kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARMD-0150 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks tulemuseks 0,80 mg/l kohta. Seega juhtis Tarmo Sirgo mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Tarmo Sirgo oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Tarmo Sirgo süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud.

1-23-1884 KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Tarmo Sirgo ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Tarmo Sirgo kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Tarmo Sirgo kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 kohaselt on menetluskuluks sundraha 543,75 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 63,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud 607,35 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates 6 kuu jooksul. Välja mõistetud menetluskulud tasuda seega 6-s osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu 23. kuupäevaks esimesel viiel kuul 102 eurot ja viimasel, s.o kuuendal kuul 97,35 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.