1-21-8263/10 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2.Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu I.F-i kohta. Ettekandest nähtuvalt ei esitanud I.F ametniku poolt määratud tähtajaks (22.02.2023) CDT tulemust ning 13.03.2023 tehtud vereanalüüsi CDT oli normist väljas (1,9%). I.F-i kriminaalhooldus algas 02.04.2022. Esmane registreerimine toimus 07.04.2022, mil, hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 19 kohtumist. 18.07.2022 ei ilmunud I.F registreerimisele, ei teavitanud eelnevalt põhjustest. Isik seletas kirjalikult, et tarvitas alkoholi ja ei saanud seetõttu tulla. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega, mille hooldusalune allkirjastas. 13.10.2022, 19.10.2022 ja 19.12.2022 ei ilmunud isik registreerimisele seoses töökohustuste täitmisega, millest teavitas eelnevalt ametnikku. Kriminaalhooldaja reageeris vestlusega, kus selgitati üle kontrollnõuete täitmisega seonduv. Senise kriminaalhoolduse jooksul on I.F esitanud ametnikule seitse vereanalüüsi CDT tulemust, millest üks näit on olnud normipiires (22.12.2022 –1,2%). 25.08.2022 tehtud vereanalüüsi CDT tulemus oli 2,0% ning 27.10.2022 tulemus oli 2,5%, mis tähendab, et kordusproov oli suurem kui sellele eelnev. Samuti ei langenud CDT näit kuue kuu möödumisel esimese näidu esitamisest normipiiresse. Hooldusalune seletas kirjalikult olukorda sellega, et ei suutnud kainust pidada. Kriminaalhooldusametnik reageeris kirjaliku hoiatusega, mille isik allkirjastas. Alates 23.01.2023 on muutunud analüüsi meetod ja referentsväärtused. Kasutusele on võetud uus IFCC (The International Federation of Cilical Chemistry) standardi järgi kalibreeritud meetod, mistõttu on muutunud ka referentsväärtused. 13.03.2023 tehtud vereanalüüsi näit oli normist väljas – 1,9% (<1,8% on normipiires). I.F läbis sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm" täies mahus perioodil 14.11.2022- 01.12.2022. Isik töötas aktiivselt kaasa ning oli koostööle orienteeritud. Probleeme ei esinenud. 19.05.2022 kinnitati I.F-i juhtumist lähtuvalt hoolduskava kuritegevusriskide maandamiseks. Kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud järgmistel teemadel: alkoholi tarvitamise põhjused ja tagajärjed, probleemsituatsioonid ja võimalikud lahendused, riskiv ja hoolimatu elustiil. Vestlustes on hooldusalune osalenud aktiivselt ning on koostööle orienteeritud. Ametnik teeb ettepaneku pikendada I.F-i katseaega kahe kuu võrra. Käitumiskontrolli tähtaega tuleks lugema hakata määruse jõustumisest, sest isiku käitumiskontroll saab 17.03.2023

1.KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

normipiiresse. Oma kirjalikus seletuses on I.F tunnistanud, et ei suutnud kainust pidada. Nimetatud rikkumisele reageeris kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatusega, mille isik allkirjastas 21.11.2022. Samuti on kriminaalhooldusametnik I.F-i kirjalikult hoiatatud registreerimiskohustuse rikkumise eest 18.07.2023. Oma kirjalikus seletuses on I.F märkinud, et kahjuks tarbis ta alkoholi ja seetõttu ei sooviud joobeseisundis kohtumisele tulla. Kuigi I.F-il on kriminaalhoolduse ajal esinenud rikkumisi, ei ole ta väljendanud otseselt vastumeelsust kriminaalhoolduse suhtes. Senise kriminaalhoolduse jooksul on hooldusalusega läbi viidud mitmeid vestlusi ja tegevusi maandamaks süüdimõistetu käitumisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. I.F teadvustab oma teo keelatust ja mõistab joobes juhtimise võimalikke tagajärgi ning on motiveeritud edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on võimalik jätkata I.F-i kriminaalhooldusega pikendades määratud käitumiskontrolli aega. Kohus nõustub ametnikuga ja leiab, et 2 kuud on piisavalt pikk aeg jälgimaks I.F-i toimetulekut ja motiveeritust õiguskuuleka elu jätkamisel. Arvestades kriminaalhooldusametniku hinnangut ja võttes arvesse hooldusaluse rikkumiste iseloomu ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb I.F-i katseaega kohtu hinnangul pikendada. Karistuse eesmärkide saavutamisele aitab pigem kaasa kriminaalhoolduse jätkumine kui vangistuse täitmisele pööramine. Ühtlasi säilib katseaja pikendamisega süüdimõistetule kriminaalhooldusega kaasnev tugi. Kohus peab otstarbekaks anda süüdimõistetule võimalus näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna I.F-i käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised ei ole niivõrd rasked, et karistus pöörata täitmisele, tuleb siiski toime pandud rikkumistele reageerida. Seega on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel I.F-ile määratud katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 17. mai 2023.a. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik