Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. märts 2023, Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-23-1505
Kohtunik
Anu Vilt
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
Kalmer Ruusmaa süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks
Prokurör Süüdistatav
Kalmer Ruusmaa isikukood: 36401056528; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; keskeriharidus; xxxxxxxxxxxxxxxx, teeb xxxxxxx); emakeel: xxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 03.07.2018. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega; KarS § 68 alusel kandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust; KarS § 74 lg 2 alusel tuli kohe ära kanda 28 päeva vangistust; ülejäänud karistus 1 aasta ja 5 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 8 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 02.03.2020. tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 11. – 13.02.2023
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistuse sisu Kalmer Ruusmaad süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 03.07.2018. a otsusega ja mille eest mõistetud karistus oli kuriteo toimepanemise ajal kehtiv, juhtis 11.02.2023 kella 16:19 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tahtlikult mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,02 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus K. Ruusmaa liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani K. Ruusmaa toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Kalmer Ruusmaa ja tema kaitsja Vambola Olli sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Ruusmaa tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta ja 10 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata K. Ruusmaa eelvangistuses viibitud aeg 11. – 13.02.2023, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 657 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada K. Ruusmaad järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 pdes 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti kohustada K. Ruusmaad KarS § 75 lg 4 alusel tegema peale kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorse alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Esimesel kuuel kuul tuleb vereanalüüs teha kord kuus ja alates seitsmendast kuust kord kvartalis, s.o iga kolme kuu tagant. Vereanalüüsi näidud peavad kõikidel kordadel olema 50ng/mL või väiksemad. Süüdistatav peab esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule eelnevalt kokku lepitud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K. Ruusmaalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. KarS § 83 lg 1 alusel
konfiskeerida K. Ruusmaalt sõiduauto Peugeot Partner, mis asub Kagu politseijaoskonna parklas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Mõista K. Ruusmaalt välja riigieelarve tuludesse asitõendi sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxx ja hoiustamise kulud 225 eurot ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 768,75 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 543,75 euro ulatuses. Võimaldada K. Ruusmaal tasuda menetluskulud summas 768,75 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendasid kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.