Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 14. märts 2023 1-22-2770 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Urmas Raudsepa süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi ja Meelis Jürimäe süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ̶ § 22 lg 3 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. jaanuari 2023. a määrus Vandeadvokaat Häli Jürimäe (määratud korras) Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindajad ringkonnaprokurör Allar Nisu ja abiprokurör Ingmar Laas
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2023. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Kõrgesaar ja Laasik Meelis Jürimäele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 259,20 eurot (sh käibemaks 43,20 eurot).
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Meelis Jürimäelt Eesti Vabariigi kasuks välja 259,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 2. mail 2022. a Tartu Maakohtule süüdistusakti Urmas Raudsepa süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi ja Meelis Jürimäe süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ̶ § 22 lg 3 järgi üldmenetluses. Süüdistusaktile on lisatud kannatanu Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi.
2.Kaitseaktides taotlesid kaitsjad kriminaalmenetluse lõpetamist seoses kuriteo aegumisega. Lisaks taotles M. Jürimäe kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist topeltkaristamise keelu rikkumise ja menetluse mõistliku aja ületamise tõttu. Viimaks taotles M. Jürimäe kaitsja ka kriminaalmenetluses M. Jürimäele tekitatud kahju hüvitamist. M. Jürimäele tekitati kahju ebamõistliku menetlusajaga, topeltmenetlemise keelu rikkumisega ning sellega, et ta kandis ära Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsusega nr 1-17-8311 kokkuleppemenetluses KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 2 ̶ § 22 lg 3 järgi mõistetud karistuse, kuigi Riigikohtu 19. veebruari 2020. a otsusega tühistati teistmismenetluses maakohtu süüdimõistev otsus, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 1. juuli 2021. a määrusega lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu) kriminaalmenetlus KarS § 255 lg 1 järgi ning ülejäänud osas (s.o KarS § 3891 lg 2 ̶ § 22 lg 3 järgi) jätkatakse kriminaalmenetlust alusetult. M. Jürimäe kandis ära karistuse kuriteo eest, mida ta ei sooritanud. M. Jürimäe taotleb ebamõistliku menetlusajaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 6372 eurot, topeltmenetlemise keelu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 5000 eurot ja jätab alusetu karistuse kandmisega tekitatud kahju hüvitise suuruse kohtu otsustada.
3.Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2022. a määrusega jäeti rahuldamata kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses aegumistähtaja möödumisega. Rahuldamata jäeti ka M. Jürimäe kaitsja taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses topeltmenetlemise ja karistamise keelu rikkumisega ning menetluse mõistliku aja möödumisega. U. Raudsepp ja M. Jürimäe anti üldmenetluses kohtu alla süüdistatavatena vastavalt KarS § 3891 lg 2 ja KarS § 3891 lg 2 ̶ § 22 lg 3 järgi. Menetlusse võeti kannatanu Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi solidaarselt U. Raudsepa ja M. Jürimäe vastu.
4.Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2022. a määrusega jäeti läbi vaatamata M. Jürimäe kaitsja määruskaebus maakohtu määruse peale, millega jäeti kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu lõpetamata. Ringkonnakohus selgitas muu hulgas, et maakohtul pole pädevust eelistungil otsustada kriminaalmenetluse lõpetamise üle seoses menetluse mõistliku aja möödumisega ja et seda küsimust saab lahendada alles kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal. Ringkonnakohtu määrus jõustus 27. oktoobril 2022.
5.Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2022. a määrustega tühistati Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2022. a määrus ning lõpetati kriminaalmenetlus U. Raudsepa ja M. Jürimäe suhtes KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohtu määrus jõustus 22. novembril 2022.
6.M. Jürimäe kaitsja esitas 21. novembril 2022 maakohtule täiendavad seisukohad, milles jääb kaitseaktis esitatud kahju hüvitamise taotluse juurde ja taotleb lisaks veel Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsusega nr 1-17-8311 mõistetud karistusega tekitatud varalise kahju (s.o saamata jäänud tulu) hüvitamist summas 13 856 eurot. Samuti põhjendab kaitsja täiendavalt menetluse mõistliku aja ületamist ja karistuse alusetu kandmisega tekitatud kahju hüvitamise vajadust.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2023. a määrusega jäeti: 1) läbi vaatamata kannatanu Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi solidaarselt U. Raudsepa ja M. Jürimäe vastu, 2) riigi kanda U. Raudsepa määratud kaitsja tasu 3240 eurot (sh käibemaks), 3) läbi vaatamata M. Jürimäe kaitsja 21. novembri 2022. a täiendavad seisukohad, 4) rahuldamata kaitsja kaitseaktis esitatud taotlus M. Jürimäele kriminaalmenetluses tekitatud kahju
hüvitamiseks, 5) läbi vaatamata M. Jürimäe kaitsja 21. novembri 2022. a taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks.
8.M. Jürimäe kaitsja kaitseaktis esitatud kahju hüvitamise taotluse osas jättis kohus läbi vaatamata 21. novembri 2022. a täiendavad seisukohad. Tartu Ringkonnakohus selgitas 15. detsembri 2022. a määruses nr 1-22-2770 U. Raudsepa kahju hüvitamise taotluse osas, et isik peab üldjuhul arvestama juba ette võimalusega, et tema suhtes tehakse selline otsustus, mis annab talle aluse nõuda süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist, ja et praeguses asjas tuli esitada kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus maakohtule kaitseaktis või hiljemalt eelistungil (vt viidatud määruse p-d 12 ja 14-15). Eelistung toimus 30. augustil 2022. Eelnevast tulenevalt on M. Jürimäe kaitsja 21. novembri 2022. a seisukohad esitatud hilinenult.
9.Õigeaegselt (s.o kaitseaktis) esitatud kahju hüvitamise taotluse osas leidis maakohus järgmist. Topeltmenetlemise keeldu ei ole rikutud. Olukorras, kus süüdistatava huvides taotletakse Riigikohtult kriminaalmenetluse uuendamist ning Riigikohus taasavab kriminaalmenetluse ja saadab kriminaalasja prokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks, tulebki uuendatud menetluses võtta vastu uued menetlusotsustused (sh vajadusel lahendada kohtus uuesti süüküsimus). Juhul, kui nõustuda kaitsjaga ja asuda seisukohale, et pärast teistmist on süüküsimuse uuesti lahendamine välistatud, muutuks uue kohtueelse menetluse korraldamine mõttetuks. Asjaolu, et M. Jürimäe on jõudnud varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse osaliselt ära kanda, saab arvestada kriminaalasja lõpplahendis. Juhul, kui kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse M. Jürimäele varasemaga võrreldes kergem karistus, ta mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel, võib isiku nõudel hüvitada talle varasema karistusega tekitatud kahju (SKHS § 6 lg 1) (vt viidatud määruse p 13). Kohus jääb ülal toodud mõttekäigu juurde ja jätab kahju hüvitamise taotluse topeltmenetlemise keelu rikkumise osas rahuldamata.
10.Kahju hüvitamist teistmise korral reguleerib SKHS § 6, mille 1. lõige näeb ette, et kui teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel lõpetatakse isiku suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib isik nõuda talle varasema karistusega tekitatud kahju hüvitamist. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist (KIS) tunnistati M. Jürimäe Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsusega nr 1-17-8311 kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 2 ̶ § 22 lg 3 järgi. Juhindudes KarS § 63 lg-st 1, mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 15. novembrist 2017 ja pidi lõppema 14. novembril 2020. Seejärel tühistati Riigikohtu 19. veebruari 2020. a otsusega (s.o ca 9 kuud enne katseaja lõppu) KrMS § 366 p 8 alusel teistmismenetluses maakohtu otsus ja kriminaalmenetlus uuendati. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 1. juuli 2021. a määrusega lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu) kriminaalmenetlus M. Jürimäe suhtes KarS § 255 lg 1 järgi ja Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2022. a määrusega lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel (s.o kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu) kriminaalmenetlus KarS § 3891 lg 2 ̶ § 22 lg 3 järgi. Eelnevast tulenevalt on M. Jürimäel iseenesest õigus SKHS 6 lg 1 alusel taotleda Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsusega mõistetud karistusega tekitatud kahju hüvitamist seaduses sätestatud ulatuses. 10.1 M. Jürimäe kaitsja märkis kaitseaktis, et M. Jürimäe kandis Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsusega mõistetud karistuse valdavas osas ära ning et karistuse alusetu kandmine kahjustas ulatuslikult M. Jürimäe vaimset ja füüsilist tervist. Tal süvenesid sel perioodil
kroonilised haigused ja avaldusid täiendavad haigused. Samuti alandati karistuse alusetu kandmisega süüliselt M. Jürimäe väärikust ja rikuti eraelu puutumatust. M. Jürimäe jätab hüvitise suuruse kohtu määrata (vt kaitseakti lk 34-35). 10.2 Erinevalt kaitsjast pole kohtu arvates M. Jürimäel siiski õigust taotleda mittevaralise kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise ulatus on reguleeritud SKHS 3. peatükis ja SKHS § 11 lg 1 sätestab otsesõnu, et SKHS § 5 või 6 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. Ka SKHS-i eelnõu (653 SE) seletuskirjas märgitakse, et kui süüdimõistva kohtuotsusega jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, ei hüvitata teistmismenetluses (isegi õigeksmõistmise korral) reeglina mittevaralist kahju (vt seletuskirja lk 23). Seega kuna Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsuse alusel ei võetud M. Jürimäelt vabadust, pole SKHS § 11 kriteeriumid täidetud ja M. Jürimäel pole õigust taotleda mittevaralise kahju hüvitamist. 10.3 Mis puudutab menetluse mõistlikku aega, siis SKHS § 5 lg 1 p 6 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati ebamõistliku menetlusajaga. Seega on M. Jürimäel õigus praeguses asjas tõstatada ka mõistliku menetlusaja küsimus. Kuigi vastavalt Riigikohtu juhistele saab KrMS § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamise üle otsustada alles kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus pärast kõigi menetlusosaliste ärakuulamist, ei välista eelnev maakohtu arvates siiski võimalust käsitleda mõistliku menetlusaja küsimust eelmenetluses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise raames. Vastasel juhul polekski praeguses asjas maakohtul võimalik M. Jürimäe kahju hüvitamise taotlust vastavas osas lahendada, sest Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2022. a määrusega tühistati M. Jürimäe kohtu alla andmise määrus ja tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel juba eelmenetluses. 10.4 Käesoleval juhul ei ole menetluse mõistlikku aega ületatud. Lühidalt leidis M. Jürimäe kaitsja kaitseaktis, et praeguses asjas alustati kriminaalmenetlus 21. septembril 2012 ja 15. oktoobril 2013 esitati M. Jürimäele kahtlustus. Seega on kriminaalmenetlus koormanud M. Jürimäed 30. augustist 2022. a eelistungi ajaks peaaegu 9 aastat, samas kui Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu praktika kohaselt loetakse mõistlikuks menetlusajaks sõltuvalt asja keerukusest üldjuhul 5-7 aastat. Eelistungil möönis kaitsja, et ajavahemik alates kokkuleppemenetluses M. Jürimäe süüditunnistamisest kuni Riigikohtu teistmisotsuseni ei haaku mõistliku menetlusajaga, kuid kriminaalasi mõjutas siiski oluliselt M. Jürimäed, sest ta kandis sel ajal karistust. Samuti tehti suur osa menetlustoimingutest aastatel 2012-2015 ja kriminaaltoimik sai kokku 2017. a kevadeks, mil asi saadeti üldmenetluses kohtusse. Pärast kriminaalasja teistmist on menetlus seisnud. 10.5 Prokurör märkis erinevalt kaitsjast, et menetluse aja hulka pole võimalik arvestada ajavahemikku alates süüdimõistva kohtuotsuse tegemisest kuni kriminaalmenetluse teistmiseni. M. Jürimäe puhul tuleb menetlemise ajana esmalt kõne alla ajavahemik alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 15. oktoobril 2013 kuni süüdimõistva kohtuotsuseni 15. novembril 2017 (s.o ca 4 aastat ja 1 kuu). Kuna sellele lisandub ajavahemik alates Riigikohtu otsusest 19. veebruarist 2020 kuni eelistungini 30. augustini 2022 (s.o ca 2 aastat ja 6 kuud), on kriminaalmenetlus kestnud M. Jürimäe suhtes kokku 6 aastat ja 7 kuud. Kuigi see on pikk aeg, oli algselt tegemist palju mahukama kriminaalasjaga, kus oli 13 kahtlustatavat, uuriti maksukuriteo toimepanemist suhteliselt pika aja jooksul (s.o 2012. a jaanuarist kuni 2013. a
septembrini) ning kuriteoga tekitatud kahju ületas 1 miljonit eurot. Samuti käsitles kriminaalasi mitme äriühingu (sh variäriühingute) tegevust, materjali oli kokku 55 toimikut ja üle kuulati 55 tunnistajat. Kohtueelne uurimine toimus niivõrd mahukas asjas nii kiiresti kui võimalik ja täiendav menetlusaeg on tekkinud teistmise tõttu. Pärast kriminaalmenetluse uuendamist lõpetati 1. juulil 2021 kriminaalmenetlus osaliselt KarS § 255 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas, 2021. a augustis kuulati kahtlustatavad üle ja 2021. a septembris koostati veel üks osalise lõpetamise määrus, millega vähendati kahtlustuse mahtu. 2021. a sügisel esitati kriminaaltoimik kaitsjatele tutvumiseks. Kuigi muid toiminguid toimikust ei nähtu, pole menetlusega põhjendamatult viivitatud, sest süüdistuse kontseptsioon on võrreldes esimese korraga veidi erinev. Selleks, et esitada lõplik kahtlustus, tuli 55 köidet materjali uuesti läbi vaadata ja võrrelda olemasolevaid arveid raamatupidamisdokumentidega. Vajadusel võib prokuratuur koostada kriminaalmenetluse ülevaate toimingute ja kuupäevade kaupa. 10.6 Kohus märkis, et KrMS § 2052 kohaselt arvestatakse kriminaalasja mõistliku menetlusaja üle otsustamisel kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Kaitsja toob kaitseaktis eeskätt välja, et kriminaalmenetlus on kestnud M. Jürimäe suhtes enam kui 9 aastat, ja jätab muud kriteeriumid sisulise tähelepanuta. Ka eelistungil ei esitanud kaitsja konkreetseid etteheiteid menetluse kulgemise osas. Arvestades eelnevat, pole kohtu arvates (endiselt) õigustatud nõuda prokuratuurilt välja üksikasjalikku ülevaadet menetluse senisest käigust ja kohustada prokuratuuri niivõrd mahukat tööd tegema. 10.7 Kohus ei jaganud kaitsja seisukohta menetlusaja pikkuse osas. Ehkki Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsusega mõistetud karistuse kandmine mõjutas kahtlemata M. Jürimäed oluliselt, pole alust arvata menetluse aja hulka ajavahemikku alates maakohtu süüdimõistva otsuse jõustumisest kuni kriminaalmenetluse uuendamiseni. Menetluse mõistliku aja põhimõtte eesmärk on vältida olukorda, kus isik jääb oma kohtuasja tulemuste osas ebamõistlikult pikaks ajaks selgusetusse olukorda. Kui kriminaalasjas on isiku suhtes tõusetunud mingi kahtlustus või talle on esitatud süüdistus, peab see leidma mõistliku aja jooksul lahenduse. M. Jürimäe puhul päädis kriminaalmenetlus süüdimõistva kohtuotsusega ja kuigi see teistmismenetluses hiljem tühistati, ei olnud M. Jürimäe pärast algset kohtuotsust oma süüküsimuses enam selgusetus olukorras – ta teadis, kuidas tema asi lahendati, ja kandis mõistetud karistust. Eelnevast tulenevalt kestis kriminaalmenetlus M. Jürimäe suhtes alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 15. oktoobrist 2013 kuni süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni 1. detsembril 2017 (s.o veidi vähem kui 4 aastat ja 2 kuud) ning seejärel alates Riigikohtu 19. veebruarist 2020. a otsuse tegemisest kuni Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2022. a määruse jõustumiseni 22. novembril 2022 (s.o ca 2 aastat ja 9 kuud). Kokku kestis kriminaalmenetlus seega ca 6 aastat ja 11 kuud. 10.8 Mõistliku menetlusaja üle otsustamisel arvestada lisaks kriminaalasja kestvusele ka muid asjaolusid. Kuna M. Jürimäe kaitsja ei esitanud kohtule konkreetseid etteheiteid menetlusega viivitamise kohta enne kriminaalasja teistmist, pole ka kohtul põhjust nendel kriteeriumidel pikemalt peatuda. Süüdistusaktist nähtuvalt on kriminaalasi olnud varem märkimisväärselt mahukas, pole piirdunud vaid 2 süüdistatavaga ja kahtlustus on ajas muutunud. Seega ei osuta ainuüksi eelmises punktis välja toodud ajavahemik mõistliku menetlusaja möödumisele. 10.9 Alates Riigikohtu 19. veebruari 2020. a otsusest kuni uue süüdistusakti kohtusse saatmiseni 2. mai 2022 kulus veidi enam kui 2 aastat ja 2 kuud. Seejärel korraldas kohus eelistungi 30. augustil 2022, arvestades kaitsjate soovi kriminaaltoimikuga tutvuda ja piisavalt ette valmistuda. Kuigi pärast teistmist kuni esimese dokumenteeritud menetlustoiminguni 1. juuli 2021 (s.o kriminaalmenetlus osalise lõpetamiseni KarS § 255 järgi) kulus ca 1 aasta ja 4
kuud, selgitas prokurör eelistungil arusaadavalt, miks selle ajavahemiku jooksul tehtud töö toimikus ei kajastu. Kohtu arvates pole 1 aastat ja 4 kuud niivõrd pikk aeg, et rääkida menetluse mõistliku aja ületamisest. Seda enam, et täiendav ajakulu on vähemalt osaliselt olnud põhjendatud, sest prokuröri poolt eelistungil antud selgituste kohaselt oli süüdistuse kontseptsiooni muutmise tõttu vaja kogu materjal uuesti üle vaadata ja analüüsida ning esitada uued õiguslikud etteheited. Eelnevast tulenevalt pole menetluse mõistlik aeg ületatud ja M. Jürimäe kahju hüvitamise taotlus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes palub maakohtu määruse osaliselt tühistada (resolutsiooni p-d 3,4) ja teha uus kohtumäärus, millega rahuldada M. Jürimäe taotlused kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Välja mõista M. Jürimäele tekitatud kahju hüvitis mõistliku menetlusaja rikkumise tõttu. Välja mõista M. Jürimäele topeltmenetlemise keelu rikkumisega tekitatud kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Välja mõista M. Jürimäele alusetu karistuse ärakandmisega tekitatud kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Jätta riigi kanda määruskaebuse lahendamisega seotud kulud.
12.Tartu Maakohtu otsustus jätta läbi vaatamata kaitsja 21. novembri 2022. a seisukohad ei ole materiaal- ega menetlusõiguslikult põhjendatud. Maakohtu määruse kohaselt tulnuks taotlus kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kaitseaktis või hiljemalt eelistungiks – seda kaitsja ka tegi. Kaitseakti lk 2 p-des 1.10-1.12 ja täiendavate seisukohtade võrdlusest on selgelt tuvastatav, et uusi taotlusi kaitsja ei esitanud. Materiaalõiguslike aluste selgitamine ei kvalifitseeru uueks taotluseks ning selle esitamine on lubatav kuni maakohtu poolt taotluse lahendamiseni. Menetlusõiguslikku alust õigeaegselt esitatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks ei ole maakohus välja toonud. 21. novembri 2022. a menetlusdokumendis kordas kaitsja kohtule varasemalt juba kahel korral detailselt selgitatud ülevaadet mõistliku menetlusaja ületamise kohta. 13. septembri ja 17. oktoobri 2022. a määruskaebuses on kaitsja andnud põhjaliku ülevaate, miks on Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu praktikas kujunenud seisukohtade järgi menetlusaja mõistlikkust rikutud. Enne määruskaebuse edastamist ringkonnakohtule ja viimase poolt 4. novembri 2022. a kriminaalmenetlust lõpetava määruse tegemist maakohus nendega tutvus.
13.M. Jürimäel on õigus hüvitisele ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju eest SKHS § 11 alusel. Maakohus jätab tähelepanuta, et SKHS § 11 lg 1 normi koosseisu kuulub mittevaralise kahju hüvitamise alusena ka mõistliku menetlusaja ületamine. Kriminaalmenetlus on koormanud M. Jürimäed kahtlustuse esitamisest kokku 9 aastat, s.o alates 15. novembrist 2013. Sellesse perioodi jääb alusetu kriminaalmenetlus ja karistuse kandmine 2/3 ulatuses, kohtuotsuse tühistamine Riigikohtus, taas alusetu kriminaalmenetluse alustamine ning selle osaline lõpetamine, kuni menetluse lõpetas Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2022. a määrus. Allesjäänud osas viidi menetlust läbi kriminaalasjas, mille eest isik juba valdavas osas karistuse ära kandis (topeltkaristamise keelu rikkumine). 9 aastat kestnud kriminaalmenetlus ei ole kuidagi heastatav vabanduse või eksimuse tunnistamisega. Isegi rahaline hüvitis ei kompenseeri seda. Tartu Maakohus ei arvesta menetlusaja hulka 2 aasta ja 2 kuu pikkust perioodi. Samas selgitas M. Jürimäe juba kokkuleppe sõlmimisel 2017. a, et jääb ootama üldmenetluse otsust ning õigeksmõistva otsuse korral esitab teistmisavalduse – seega jäi tema ebakindlus kriminaalmenetluse resultaadi osas kestma. Ta kandis karistust kokku 2 aastat ja 3 kuud kuni
19.veebruaril 2020 Riigikohus maakohtu 15. novembri 2017. a otsuse tühistas.
14.Kohus heitis kaitsjale ette mõistliku menetlusaja rikkumise sisustamata jätmist. Kaitsja nentis eelistungil, et on äärmiselt raske välja tuua kriminaalmenetluse seiskumise perioode.
Kaitseaktis selgitas kaitsja põhjalikult, et prokuratuur koostas süstematiseerimata ja sisukorrata 11 000 leheküljelise segipaisatud tõenditega toimiku, mis muutis selles orienteerumise võimatuks. Prokuratuur ei vastanud 30. augusti 2022. a eelistungil kohtu nõudele kriminaalmenetluses toimunud seisakute ja toimingute kohta, sest mõistlik menetlusaeg oli ületatud. Prokurör aga ei suutnud ka ise orienteeruda 11 000 leheküljelises süstematiseerimata toimikus. Samas andis kaitsja 13. septembri ja 17. oktoobri 2022. a määruskaebustes kohtule põhjaliku ülevaate, millal seisis kriminaalmenetlus uurimisasutuste tegevusetuse tõttu ja neid selgitusi ei saanud maakohus eirata.
15.Asjaomaste asutuste tegevuse välja selgitamata jätmisega ei saa maakohus põhjendada menetlusaja mõistlikku kestust. Kohus ei selgita, miks ta tõlgendab ülevaate küsimata jätmist prokuratuuri kasuks olukorras, kus viimane ei ole esitanud ühtki vastuväidet kaitsja poolt 13. septembril ja 17. oktoobril 2022 määruskaebustes esitatud detailsele käsitlusele mõistliku menetlusaja ületamise kohta. Prokuratuur ei ole vaielnud vastu kaitsja 13. septembri ja 17. oktoobri 2022. a seisukohtadele, et maksusüüteod ei ole nii keerukad, mis õigustaksid pikemat mõistlikku menetlusaega kui seni on Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt selgitatud (5 aastat), M. Jürimäe ei ole kordagi menetlust venitanud ega taotlenud menetlustoimingute edasi lükkamist. Menetlus alates kahtlustuse esitamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni kohtu poolt kestis 9 aastat ja 1 kuud ning et menetlus seisis asjaomaste asutuste tõttu enam kui 6 aastat. Edasi toob kaitsja välja kronoloogiliselt asjaomaste asutuste tegevuse ning perioodid, mil M. Jürimäe osas tegevust ei toimunud ning järeldab, et asjaomaste asutuste tõttu on kriminaalasi seisnud enam kui EIK praktika järgi on mõistliku menetlusaja kestus.
16.M. Jürimäe ei ole kunagi end etteheidetavas teos süüdi tunnistanud. Kokkuleppemenetluse valis ta tervisliku olukorra tõttu. Ta on pidanud taluma kriminaalmenetluse toimingute tegemisest tulenevaid piiranguid, kandnud ära karistuse, tema elukoht on läbi otsitud, uuritud andmekandjaid, sh isiklikke andmeid, rikkudes nii eraelu ja kodu puutumatust ning ära on võetud M. Jürimäele kuuluv vara. 9 aasta ja 1 kuu vältel on ta pidanud taluma pinget ja stressi.
17.Topeltmenetlemise keelu rikkumisega seotud kahju tuleb M. Jürimäele hüvitada. Ne bis in idem põhimõtte puhul eristatakse topeltmenetlemise ja topeltkaristamise keeldu. EIÕK 7. lisaprotokolli art 4 lg 1 ja lg 2 ei keela menetluse taasavamist süüdimõistetud isiku kasuks. EIÕK 7. lisaprotokolli art 4 lg 2 võimaldab teatud erialustel kriminaalmenetluse jätkumist, kui on tõendeid uutest või äsja ilmnenud faktidest või kui varasemas menetluses on olnud oluline puudujääk, mis võis asja lahendit mõjutada. Praegusel juhul ei ole Riigikohtu 19. veebruari 2020. a otsus M. Jürimäe suhtes teistmismenetluses tuginenud uutele või äsja ilmnenud faktidele ega menetluses ilmnenud olulisele puudujäägile, mis võis asja lahendit mõjutada. Uusi fakte ja tõendeid ei ilmnenud, mis nähtub ka kriminaalasja toimikust. Teistmisavalduse esitamise aluseks oli asjaolu, et Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9978 mõisteti kõik süüdistatavad õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdistus oli põhjendamatu ja tegusid ei kvalifitseeritud tõendite hindamise tulemusena kuritegudeks. Edasiselt toob kaitsja välja ne bis in idem põhimõtte rikkumisega M. Jürimäe jaoks kaalul olevate asjade olulisuse.
18.Kaitsja leiab, et kriminaalmenetlust jätkati kindlas teadmises, et süütegu on kindlalt aegunud, M. Jürimäed sama asja eest teist korda karistada ei tohi (sest ta on karistuse ära kandnud) ja mõistlik menetlusaeg on ületatud ning kriminaalmenetluse jätkamisel oli ainult üks eesmärk – tekitada inimesele kahju läbi kriminaalmenetluse enda (ehk rängalt koormava menetluse endaga karistamine teadmises, et süüdimõistvat kohtuotsust selles asjas kunagi teha ei saa). Jätkates sellises olukorras menetlust, on menetleja süüliselt rikkunud menetlusõigust
ning kõne alla saab tulla SKHS § 7 lg 1 kohaldamine. Arvestades EIKi praktikat (asjas Mihalache vs Rumeenia) tuleks topeltmenetlemise keelu tõttu mõista välja kahjuhüvitis vähemalt 5000 euro suuruses summas.
19.Hüvitis kahju eest, mis on tekkinud karistuse kandmisega asja eest, milles puudub süüdimõistev kohtuotsus tuleb SKHS § 6 alusel hüvitada. M. Jürimäe on valdavas osas ära kandnud karistuse tänaseks tühistatud otsuse alusel. Samas asjas algatatud kriminaalmenetlus on lõpetatud.
20.Alusetu karistuse ärakandmisega on kahjustatud ulatuslikult M. Jürimäe vaimset ja füüsilist tervist. Süüliselt alandatud tema väärikust ja rikutud eraelu ning läbiotsimisega kodu puutumatust. M. Jürimäele tekitati ka varalist kahju saamata jäänud tulu näol, mis on arvestades 2018-2020. a miinimumkuutasu kokku 13 856 eurot.
21.M. Jürimäe jõudis Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega ära kanda 2 aastat 3 kuud (tingimisi karistus katseajaga). Lõuna ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetati menetlus KarS § 255 lg 1 järgi KrMS § 199 lg 1 p-s 1 märgitud alusel – seega on M. Jürimäe alusetult kandnud karistust kuriteo eest, mida ta ei ole sooritanud ja mis ei ole süütegu. Lisaks on ta ära kandnud Tartu Maakohtu 15.11.2017. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses KarS § 3891 lg 2 - § 22 lg 3 järgi määratud karistuse ehk see sisaldub samuti 2 aasta ja 3 kuu sees.
22.Karistusest tingimisi vabastamine on olemuslikult vangistuse alternatiiv. Individualiseeritud karistus oli M. Jürimäel valdavas enamuses ära kantud kuni Riigikohtu lahendini teistmismenetluses, millega maakohtu 15. novembri 2017. a otsus tühistati. Seega on põhjendatud M. Jürimäele kahju hüvitise väljamõistmine teo eest, mille karistuse ta on ära kandnud, kuigi ta seda toime pannud ei ole ning milles teda ei ole süüdi tunnistatud. Hüvitise suurus peaks olema suurem, kui SKHS § 11 lg 5 järgi ebamõistliku menetlusaja korral kahjuhüvitis ette näeb.
23.Mittevaralise kahju hüvitamata jätmine olukorras, kus isik on kandnud ära alusetult mõistetud karistuse, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kohustus kanda karistust asja eest, mida isik ei ole toime pannud ja kohustus taluda sellega seonduvat mõju, ei kuulu isiku talumiskohustuse piiridesse. Riik on hoidnud M. Jürimäed 9 aastat menetluses (sh aegunud süüteos ja topeltmenetlemise keeldu rikkudes ning nõudes temalt karistuse ärakandmist) nentides, et süüdimõistvat otsust ei tule ega saagi tulla.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Esmalt leiab kaitsja, et tühistada tuleks maakohtu resolutsiooni punkt 3, s.o otsustus jätta läbi vaatamata kaitsja 21. novembri 2022. a seisukohad. See ei ole materiaal- ega menetlusõiguslikult õige. Tegemist ei ole uue taotlusega, vaid kaitseaktis esitatud taotluste kordamisega ning materiaalõiguslike aluste selgitamisega.
25.Ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamise taotluse lahendamine on seatud sõltuvusse sellest, kas kahjuhüvitist taotletakse õigel ajal. Üldreeglina tuleb kahju hüvitamise taotlus kohtumenetluse kestel esitada maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist (SKHS § 18 lg 1). Erandjuhul võib hüvitistaotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (SKHS § 21 lg-d 1 ja 3), või kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule
esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata (SKHS § 21 lg 4).
26.Praegusel juhul luges kohus tähtaegseks kaitseaktis esitatud nõuded süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, ent jättis läbi vaatamata kirjalikud täiendavad seisukohad, milles kaitsja jäi kaitseaktis esitatud kahju taotluse juurde, taotledes lisaks 15. novembri 2017. a otsusega mõistetud karistusega tekitatud varalise kahju (s.o saamata jäänud tulu) hüvitamist summas 13 856 eurot ning põhjendas täiendavalt menetluse mõistliku aja ületamist ja karistuse alusetu kandmisega tekitatud kahju hüvitamise vajalikkust.
27.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti läbi vaatamata 21. novembri 2022. a seisukohad. Esiteks on väär kaitsja osundus, et tegemist oli üksnes kaitseaktis esitatud taotluste kordamisega, kus selgitati täiendavalt materiaalõiguslikke aluseid. Seisukoht sisaldas ringkonnakohtu hinnangul täiesti uut nõuet – hüvitada 15. novembri 2017. a otsusega mõistetud karistusega tekitatud varaline kahju (s.o saamata jäänud tulu) summas 13 856 eurot. Kaitseaktis aga taotleti alapunktis „hüvitis kahju eest, mis on tekkinud karistuse kandmisega asja eest, milles puudub süüdimõistev kohtuotsus“ üksnes mittevaralise kahju hüvitamist. Teiseks tühistati Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2022. a määrusega süüdistatavate kohtu alla andmise määrus ja M. Jürimäe suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 ning § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja tõttu. Seega lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel juba eelmenetluses. Isik peab üldjuhul arvestama juba ette võimalusega, et tema suhtes tehakse selline otsustus, mis annab talle aluse nõuda süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. M. Jürimäe kaitsja taotles kaitseaktis kriminaalmenetluse lõpetamist mitmel erineval alusel, s.t iseenesest pidi ta juba ette arvestama võimalusega, et kriminaalasi võidakse lõpetada juba eelistungil. Seetõttu tulnuks kõik taotlused esitada kaitseaktis või taotleda kohtult lisaaega täiendavate seisukohtade esitamiseks.
28.Järgmiseks taotleb kaitsja maakohtu määruse p 4 tühistamist ja kahju hüvitamist seoses süüteomenetluses mõistliku menetlusaja ja topeltmenetlemise keelu rikkumisega ning maakohtu 15. novembri 2017. a otsusega mõistetud alusetu karistuse ärakandmisega.
29.Antud asjas tühistas Riigikohus täielikult Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsuse, millega M. Jürimäe tunnistati süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 2 - § 22 lg 3 järgi, ning saatis kriminaalasja Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
30.Kaitsja arvates rikutakse topeltmenetlemise keeldu. Riigikohus ei ole oma otsuses M. Jürimäe teistmismenetluses tuginenud uutele asjaoludele või äsja ilmnenud faktidele ega menetluses ilmnenud olulistele puudujääkidele, mis võiksid lahendit mõjutada. Kaebaja hinnangul oli tegemist põhjendamatu süüdistusega ja süüdistuses arvatud tegusid ei kvalifitseeritud tõendite hindamise tulemusena kuritegudeks.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses määruskaebemenetluses võimalik vastata küsimusele, kas süüdistus oli põhjendatud või mitte, kuivõrd kriminaalmenetlus antud asjas on lõppenud. Küll aga ei ole nn topeltmenetlemise keeldu rikutud. Prokuratuur saatis M. Jürimäe süüdistuse maakohtusse § 3891 lg 2 - § 22 lg 3 järgi vähendatud mahus ja kaebuse väiteid arvestades faktiliselt samadel asjaoludel (idem), milles M. Jürimäe Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsusega süüdi tunnistati ja karistati. KrMS § 199 lg 1 p 5 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustata ja lõpetatakse kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend. Praegusel juhul leidsid nii prokurör kui ka maakohus asja uuel menetlemisel, et lõplikku otsust (bis), mis välistaks sama teo korduva menetlemise, antud asjas ei ole. Riigikohtu otsusega kaotas Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a jõustunud kohtuotsus formaalse
seadusjõu. Ringkonnakohus leiab samuti, et kuivõrd Riigikohus saatis kriminaalasja kohtueelse menetluse korraldamiseks prokuratuurile, tühistades eelnevalt täielikult maakohtu otsuse, tuligi maakohtul uue süüdistusakti saamisel otsustada kriminaalasi sisuliselt. Kuivõrd allakirjutanute arvates ei ole maakohus topeltmenetlemise keeldu rikkunud, puudub vajadus käsitleda neid määruskaebuse alapunkte, mis käsitlevad selle olulisust, mis M. Jürimäe jaoks seoses väidetava rikkumisega kaalul on.
32.Määruskaebuses leitakse, et M. Jürimäel on õigus hüvitisele 2 aasta ja 3 kuu pikkuse karistuse ärakandmise eest. See kahjustas ulatuslikult M. Jürimäe tervist, tal süvenesid mitmed kroonilised ja avaldusid uued haigused.
33.Kahju hüvitamise nõude olemasolu SKHS § 6 lg 1 kohaselt sõltub mh uuendatud kriminaalmenetluse tulemusest: kahju hüvitamise üheks eelduseks on asjaolu, et teistmise tõttu uuendatud kriminaalmenetluses mõistetakse isik kas täielikult või osaliselt õigeks, tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus või talle mõistetakse vähemalt kergem karistus. Kuivõrd ringkonnakohus lõpetas M. Jürimäe suhtes kriminaalmenetluse KarS 3891 lg 2 ̶ § 22 lg 3 järgi KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel, on nõude üks SKHS § 6 lg-s 1 nimetatud alternatiivsetest alustest täidetud. Kahjuhüvitise summa kindlakstegemisel peab menetleja juhinduma SKHS §-des 9– 11 sätestatust. SKHS § 11 lg-st 1 sätestab, et SKHS § 5 ja 6 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus (vt ka maakohtu viited SKHS-i eelnõu (653 SE) seletuskirjale, määruse p-s 14). Seega sõltumata asjaolust, et M. Jürimäel oli karistus valdavas enamuses ära kantud juba ajal, mil Riigikohtu lahendiga teistmismenetluses Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsus osaliselt tühistati ning prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse KarS § 255 lg 1 alusel KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud põhjusel, ei ole tal õigust süüteomenetluses kahju hüvitamisele ärakantud tingimisi vangistuse eest.
34.M. Jürimäe kaitsja on lisaseisukohtades ja määruskaebuses viidanud ka varalise kahju olemasolule. Nimetatu seisnes selles, et M. Jürimäe kandis kehtivat karistust, mis piiras tema võimalust leida tööd ja teenida elatist.
35.Ringkonnakohus leidis punktis 27, et lisaseisukoht on esitatud hilinenult. Siiski märgib ringkonnakohus selgitavalt, et SKHS § 5 lg 1 p 4 kohaselt võib isik sõltuvalt menetluse lõpptulemusest (sh kriminaalmenetluse lõpetamise korral KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel) nõuda kahju hüvitamist üksnes ametist kõrvaldamisega seoses. Kohtupraktika kohaselt ei saa aga iga kord ka saamata jäänud töötasu lugeda kriminaalmenetlusega tekitatud varaliseks kahjuks. Riigikohus on selgitanud, et esiteks võib töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine SKHS-i alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab seetõttu sissetuleku. Teine võimalik kriminaalmenetluslik meede, mis võib kaasa tuua kahjuhüvitise, on sätestatud KrMS § 141 lg-s 1, s.o kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine. Samuti pole välistatud, et teistmise tulemusena tühistatakse süüdimõistev kohtuotsus, millega materiaalõigusliku järelmina kaasnes senise töö- või ametikoha ja seeläbi ka sissetuleku kaotus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-34-16, p 17).
36.SKHS § 5 lg 1 p 6 järgi on isikul õigus taotleda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ebamõistliku menetlusaja tõttu ning selle hüvitamist SKHS § 11 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et praeguses asjas pole mõistlikku menetlusaega ületatud. Maakohus tugines seejuures kaitseaktile, kus eeskätt kirjeldati kriminaalmenetluse kestuse teemat, ent muud mõistliku menetlusaja seisukohast olulised asjaolud jäeti sisulise tähelepanuta. Maakohus ka selgitas, et ei pidanud olukorras, kus kaitsja konkreetseid etteheiteid menetluse kulgemise
osas ei esitanud, vajalikuks nõuda prokuratuurilt välja üksikasjalikku ülevaadet senise menetluse käigu kohta ja kohustada teda tegema sedavõrd mahukat tööd. Nõustumisväärsed on ka maakohtu põhjendused, mis puudutavad seisukohta mõistliku menetlusaja pikkuse kohta. Allakirjutanud soostuvad maakohtu määruses toodud põhjendusel seisukohaga, et menetluse aja hulka pole alust arvata ajavahemikku kohtuotsuse jõustumisest kuni kriminaalmenetluse uuendamiseni. Ringkonnakohus leiab, et erandlikud abinõud, nt kaebetähtaja ennistamise või kohtuasja teistmise taotluse esitamise võimalus (isegi kui M. Jürimäe sellest prokuratuuri kokkuleppe sõlmimisel teavitas) ei mõjuta otsuse lõplikkust: alates maakohtu poolt 15. novembril 2017 otsuse tegemisest ei olnud M. Jürimäe enam oma süüküsimuses selgusetus olukorras.
37.Kaitsja on esitanud üksikasjaliku kokkuvõtte menetluse kulust ja seisakutest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kriminaalasja hinnata tervikuna – kriminaalmenetluslikele kogemustele tuginedes võib väita, et menetluses ongi aeg ajalt perioodid, mil nt oodatakse päringute vastuseid, analüüsitakse juba kogutud tõendusteavet, kujundatakse menetlusstrateegiat. Seega ei saa iga seisakut pidada mõistliku menetlusaja kontekstis rikkumiseks. Kaitsja määruskaebusest nähtuvalt tehti 2013. a suuremahulised menetlustoimingud, 2014 ca 40 toimingut ning 2015 ca 70-80 toimingut – seega on kriminaalasja menetlus toimunud küllaltki intensiivselt ning arvestades materjali mahtu (55 toimikut, 55 ülekuulatud tunnistajat, 13 kahtlustatavat, süüdistus käsitles mitmete äriühingute tegevust ning kahjusumma ületas miljonit eurot), on arusaadav, et menetlus kätkes endas ka materjali läbi töötamist ja analüüsi. M. Jürimäe peeti kahtlustatavana kinni 15. oktoober 2013, millisest ajast hakkas maakohus lugema mõistlikku menetlusaega. 11. novembril 2016 esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistusakti maakohtule. Sedavõrd mahuka kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ületanud ka ringkonnakohtu hinnangul mõistlikku menetlusaega mitte kuidagi ning prokuratuurilt üksikasjaliku ülevaate nõudmine ei olnud seetõttu põhjendatud. Ehkki kaitsja väitel ei toimunud M. Jürimäe jaoks seejärel menetluses 11 kuu ja 25 päeva jooksul menetluses midagi, nähtub määruskaebusest ometi, et ka kohtus asi ei seisnud, vaid M. Jürimäe anti kohtu alla (21. märts 2017), seejärel eraldati M. Jürimäe kohtuasi eraldi menetlemiseks (4. september 2017), ta anti kohtu alla (5. oktoobril 2017) ning tehti kohtuotsus kokkuleppemenetluses (15. november 2017).
38.Kaitsja heidab prokuratuurile ette ka seda, et alates Riigikohtu 19. veebruari 2020 otsusest kuni kriminaalasjas osalise lõpetamise määruse tegemiseni (1. juuli 2021) midagi ei toimunud 1 aasta ja 4 kuu vältel: ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et mõistlikku menetlusaega arvestades kogumis kõiki hinnatavaid kriteeriume ületatud ei ole. Allakirjutanute arvates ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt saanuks maakohus vaid prokuratuuri poolt eelistungil kuupäevaliselt ja kellaajaliselt tehtud ülevaate pinnalt hinnata tehtud toiminguid. Prokurör selgitas istungil, milles seisnes kriminaalasja uus läbivaatamine, et esitada kahtlustus pärast teistmismenetlust ning kinnitas, et uurimine toimetati nii kiiresti kui võimalik. Maakohus sai hinnata mõistliku menetlusaja ületamise küsimust ka nende selgituste pinnalt.
39.Kaitsja arvates saab lugeda asjaolust, et prokuratuur ei vaielnud vastu kaitsja 13. septembri ja 17. oktoobri 2022. a seisukohtadele määruskaebuses, nõustumist sellega, et mõistlik menetlusaeg oli ületatud. 13. septembri 2022. a määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu (prokuratuurilt arvamust ei küsitud). 17. oktoobri 2022. a määruskaebusele prokuratuur vastas, leides, et aegumise tõttu tuleks kriminaalmenetlus lõpetada. Absoluutse menetlustakistuse ilmnemisel puudub ilmselgelt vajadus täiendavalt analüüsida menetluse lõpetamise aluseid mõistliku menetlusaja ületamise põhjendusel. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja leiab, et ligikaudu 6 aastat
ja 11 kuud kestnud kriminaalmenetlus ei ole arvestades ka muid hinnatavaid kriteeriume (vt maakohtu määruse p 20) mõistlikku menetlusaega ületav.
40.Kaitsja arvates sooviti tekitada M. Jürimäele kahju läbi kriminaalmenetluse enda (ehk rängalt koormava menetlusega karistamine teadmises, et süüdimõistvat kohtuotsust selles asjas kunagi teha ei saa). Riigikohus on leidnud, et kriminaalmenetluse kui ajas kulgeva protsessiga ei saa isikule abstraktselt kahju tekitada, vaid see kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses konkreetse meetme ehk menetlustoiminguga. Seda kinnitab ka asjaolu, et kuigi SKHS § 11 lg 3 esimese lause järgi mittevaralise kahju teket eeldatakse, on see sama seaduse § 7 juhtudel expressis verbis seotud konkreetselt loetletud põhiõiguste riivega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-34-16).
41.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse M. Jürimäele riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsja koostas määruskaebust 180 minutit ning taotleb kaitsja 259,20 eurot (sh käibemaks 43,20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud M. Jürimäe kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.