Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Viru Vangla esitas kohtule materjalid Aivar Visnapi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Aivar Visnapi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi kinnipeetava puhul positiivsena välja ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja vabanemisel elukoha olemasolu, negatiivsete asjaoludena süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo toimepanemise asjaolud. A.Visnap viibib vangistuses esimest korda ja seda raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Toimepandud kuritegusid ta antud ajani ei tunnista ja leiab, et on süütu. Oma vastutuse eitamine ning rolli pisendamine viitab sellele, et isikule mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki ning A.Visnap ei ole mõistnud toimepandud kuritegude raskust ning seda, et selliseid tegusid ei tohi korrata. Kuritegude eitamine ning oma rolli mittenägemine ilmekalt, et süüdimõistetu ei ole valmis kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema. Sellest tulenevalt säilib ka oht, et ta võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Prokurör leiab, et äärmiselt rasked süüteo toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu varasem alkoholilembus kätkevad A.Visnapi tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral suurt riski uue kuriteo toimepanemiseks. Oht seisneb võimalikus füüsilises vägivallas teiste isikute s.h ka alaealiste suhtes. Eeltoodust tulenevalt nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta A.Visnapi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Aivar Visnap avaldas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Kriminaalkorras on teda kokku karisatud viiel korral, vanglas on esimest korda. Ta on leidnud elus teise suuna koos jumalaga ja arvab, et jõuaks vabaduses veel ühiskonnale kasulik olla. Vangistuses ta töötab, on käinud programmides Vihajuhtimine, Eluviisitreening. Jätkuvalt jääb ta selle juurde, et tema kuritegusid sooritanud ei ole, ta lavastati süüdi. Praeguseks on ta elus teise suuna valinud ja alkoholi probleem on ära jäänud. Leiab ka, et vangla ilmselt ei toeta vabastamist ilmselt seetõttu, et vange jääb liiga väheks ja nende töö kaob ära.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aivar Visnap temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxturvakodu. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aivar Visnapi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

2 (4)

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aivar Visnap on kriminaalkorras karistatud 5-l korral (4 karistust arhiveeritud). Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid (kelmus, riisumine). Karistada saanud ka dokumendi võltsimise eest. A.Visnap viibib vangistuses esimest korda ja kannab karistust elukaaslase kehalise väärkohtlemise ja mõrvakatse ning süütamise eest. Viimase kuriteo pani süütamise osas toime etteplaneeritult, kehalise väärkohtlemise impulsiivselt. Varasemaga võrreldes on suurenenud vägivaldsuse raskusaste ja tõusnud oht üldsusele. Viimaste kuritegude põhjusteks võib pidada halba probleemide lahendamise oskust, sõltuvusprobleeme, impulsiivsust ja kuritegelikke hoiakuid. Positiivse asjaoluna saab välja tuua süüdimõistetu hea käitumise vangistuse ajal, vangla materjalide kohaselt on suhtumine ametnikega viisakas ja koostööaldis. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Positiivne on ka, et kinnipeetav töötab majandustöödel ja osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, et alkoholi tarbimist vähendada. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodus. Kõik eelnev räägib pigem isiku ennetähtaegse vabastamise poolt. Samas esineb mitmeid asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Üheks selliseks on Aivar Visnapi varasem alkoholsõltuvus, mis tingis ka kuritegude toimepanemise. Vangla iseloomustusest nähtub, et A.Visnap olevat 2000.a alguses käinud Wismaris sõltuvusravil, kuna jõi mitu nädalat järjest ja soovis enda elu muuta. Siiski on korduvalt esinenud tagasilangusi. Tarbis peamiselt kanget alkoholi. Väärteokorras on karistada saanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Süüdimõistetu ei ole enda hinnangul alkoholijoobes vägivaldne. Siiski on teda süüdi mõistetud elukaaslase väärkohtlemise ja süütamise/mõrvakatse eest, just alkoholijoobes. Seega ei seosta süüdimõistetu alkoholi tarbimist kuritegeliku käitumisega. Usub, et tarvitamise vähendamine on tema jaoks teostatav eesmärk, kuid kohtu jaoks on siiski küsitav, kas ta ikka suudab vabanemise korral sõltuvusest täielikult loobuda ja soovib selles osas oma elukorraldust muuta. Kohus ei saa mööda vaadata A.Visnapi poolt toime pandud kuriteo asjaoludest ja sellest tulenevast raskusest. Kohtuistungil avaldas Aivar Visnap sõnaselgelt, et ta ei tunnista ennast kuritegude toimepanemises süüdi. Asjaolu, et isegi pärast pikka aega vangistuses viibimist ei tunnista Aivar Visnap toimepandu raskust ning ei näe endal süüd, viitab sellele, et isikule mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki. Ka vangla materjalidest selgub, et Aivar Visnapi motivatsioon sotsiaalprogrammides osalemiseks on pigem väline, valmisolek programmides osaleda ei ole seotud motivatsiooniga loobuda kuritegelikust käitumisest. Seega ei ole süüdimõistetu valmis oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema. Lisaks ei teadvusta A.Visnap oma kuritegeliku käitumise tagajärgi, ta ei hoolinud sellest, et süüdatud majas olid ka väikesed lapsed, seega käitub vaid enda emotsioonide järgi, arvestamata teiste inimeste heaoluga. Kohtu hinnangul näitab eelnev süüdimõistetu hoolimatust teiste inimeste tervise ja ühiskonnas kehtivate normide suhtes. Isikul on kuritegelikku käitumist soodustavad hoiakud ja tema väärtushinnangud ei ole kooskõlas ühiskonnas aktsepteerituga. Kohtuistungil avaldatu põhjal saab öelda, et süüdimõistetu on rigiidse mõtlemisega, leidmaks kõige toimunu osas põhjuseid ja süüdlasi väljaspool ennast. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude

3 (4)

põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna Aivar Visnap on pannud toime väga raske isikuvastase süüteo, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. Kohus ei ole siiski veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Isik on tõepoolest läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Süüdimõistetu soovib saada võimalust elada vabaduses rahulikku elu, kuid tema ennastõigustavad seisukohad ja suhtumine toimepandud teosse ei anna alust arvata, et senine vangistus oleks enda eesmärki täitnud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et isikut ei ole võimalik usaldada, et ta sellel korral vabaduses olles teisiti käituks ning seega saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Süüdimõistetu Aivar Visnapil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Seejärel saab kohus taaskord kaaluda, kas vabastamine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aivar Visnapi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.