Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Dmitri Teplõhhi karistuse kandmise algust arvata alates 20. maist 2021.

Dmitri Teplõhhile valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Dmitry Ragozin-Jolkini karistuse kandmise algust arvata alates 16. juulist 2021.

Mõista Dmitri Teplõhhilt Eesti Vabariigi kasuks välja

- esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot; -

ekspertiisikulu osaliselt summas 2065 eurot;

-

osutatud õigusabi kulud summas 5436 eurot,

s.o kokku menetluskulud summas 9313,50 eurot (sh käibemaks).

ekspertiisikulu osaliselt summas 2065 eurot;

-

osutatud õigusabi kulud summas 4946,92 eurot,

s.o kokku menetluskulud summas 8824,42 eurot (sh käibemaks).

1-21-7614 jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul kuulub iga kuu viimaseks kuupäevaks tasumisele vähemalt 735,37 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 735,35 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Dmitry Ragozin-Jolkin, 1-21-7614, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

sõidukviitung s/a Volvo XX 28.04.2021 03:00-29.04.2021 03:00 N P , sõidukviitung s/a Volvo XX 14.05.2021 N P , 4 kviitungit XX 30; 13 poola tšekki, A N tšekk/arve 04.11.2021 (kinnine paberpakend nr 5, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX);

-

transpordileht CMR NL 138.145 – 2 lehel, transpordileht CMR NL68010- 2 lehel, transpordileht CMR numbrita- 2 lehel, transpordileht CMR NL 1244309- 2 lehel, Hotel DI-A C C invoice 14513 summas 26 eurot - 1 lehel, Hotel L B V arve XX- 2 lehel, H L B V arve XX - 1 lehel (kinnine paberpakend nr 9, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX; kinnine paberpakend nr 6, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX);

-

transpordileht CMR NO 05/06/2021-01 - 3 lehel, Poola Tolli kontrollleht 23.01.2021 Z auto OÜ XX - 2 lehel, Poola Tolli kontroll leht 5(13) 25.11.2020 Z auto OÜ XX - 2 lehel, sõidukviitung s/a Volvo XX 10.05.2021 N P /XX (kinnine kilepakend nr 7, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX).

telefon RITZVIVA (pakend nr XX), nutikell (pakend nr XX) ja liisingu leping (pakend nr XX), mis on 07.10.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

Iphone IMEI: XXX; Kulgu 16, Narva leitud ja ära võetud Router Huawei; Ritz viva IMEI1: XXX IMEI2: XXX.

märkmik (pakend 8, XX), mis on 22.07.2021. a üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

asitõendi

-

XXX, korterist leitud ja ära võetud telefon Samsung IMEI1: XXX, IMEI2: XXX, mis on 05.11.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

sõiduautost Volvo XX ära võetud telefon POCO X3 (XX) IMEI1: XXX; IMEI2: XXX, mis on 05.11.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris.

musta värvi telefon, IMEI2: XX ja ESIM ID:XXX . SIM kaart number: XXX ; 3(49)

1-21-7614 -

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX . SIM kaart number: XXX ;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart on number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart on number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX (numbri lõpp loetamatu) ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. Numbriga 17 markeeritud karbist avastatud SIM kaardil on number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX.

1-21-7614 -

5 rulli vaakumpakendite kottidega (pakend nr 4 turvakleebisega XX), vaakumpakendaja (pakend nr 5 turvakleebisega XX); simkaart Zeltavitina XX koos alusega (pakend nr 6 tutvakleebisega XX), mis on 22.07.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

hõbedase korpusega digitaalne kaal (pakend nr 2 turvakleebisega XX); plastkarp (pakend nr 2 turvakleebisega XX); soonsulguriga kilekott, mis oli lahtises kilepakendis, mis oli omakorda õhukeses kilekotis (pakend nr 3 turvakleebisega XX, mis on 04.08.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris.

ekspertiisiobjektid pakendites, mida töösse ei võetud (48 pakendit, 1 pitseeritud pakk), mis on 11.08.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

pakiruumi põrandast välja lõigatud osa, mis on 11.08.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

vatipulgad ja kõik pakendid (ühes pakis, ekspertiisikt nr XX) – pakendid nr 1 – 13 turvakleebistega XX – XX, mis on 04.08.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

2 mobiiltelefoni ja nende osad (pakitud kotti nr XX, mis kleebiti kinni turvaelemendiga numbriga XX), mis on 29.07.2021. a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris.

SÜÜDISTUS

1-21-7614 eesmärgil üle Läti Vabariigi – Eesti Vabariigi vahelise riigipiiri suures koguses narkootilisi aineid, s.o kokaiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette. Süüdistuse kohaselt leppis Dmitri Teplõhh eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. Dmitri Teplõhh tagas 17.05.2021 narkootiliste ainete, s.o 7759 grammi MDMA tablettide ning 5215 grammi kokaiini sisaldava pulbri veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele Dmitry Ragozinile, kes pani sinna aadressil XXX vastavalt eeluurimisel tuvastamata isikult saadud juhistele Dmitri Teplõhhile mõeldud narkootilised ained. Pärast seda, kui Dmitry Ragozin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas Dmitri Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr XXX 18.05.2021 juhtinud N P . 18.05.2021 kell 13.00 peeti XXX kinni N P poolt juhitud sõiduk Volvo FH, reg-nr XXX ja selle peidikutest leiti kuus pakendit metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette (kogukaaluga 7759 grammi), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi). Ekspertiisiakti nr XX kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 grammi vastavalt ekspertiisiaktile nr XX) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660 inimesele ja MDMA-st (puhast ainet vastavalt ekspertiisiaktile nr XX 1931,1 g) 9656 – 25748 inimesele. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) lisa 1 II nimekirja ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) I nimekirja. Määruse § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 04.08.2021. a ekspertiisiakti nr XX kohaselt 0,1 – 1,2 g kokaiini ja 0,75 – 2,0 grammi MDMA-d. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Eelkirjeldatud tegevusega pani Dmitri Teplõhh toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja korduvalt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistuse kohaselt toimetas Dmitry Ragozin (isikuna, keda on varasemalt karistatud 21.07.2017 Viru Maakohtu otsusega nr 1-17-5428 KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest), 17.05.2021 tema kasutuses olnud sõidukiga Dacia Sandero, reg-nr XXX varasemalt (s.o enne 17.05.2021) eeluurimisel 6(49)

1-21-7614 tuvastamata asjaoludel omandatud suures koguses narkootilised ained (kuus pakendit metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette (kogukaaluga 7759 grammi), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi) Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, aadressile XXX. Jõudes sihtkohta, pani Dmitry Ragozin tema valduses olnud suures koguses narkootilised ained veoauto Volvo FH, reg-nr XXX, peidikutesse. Varasemalt oli nimetatud sõidukile taganud ligipääsu Dmitry Ragozini jaoks Dmitri Teplõhh. Selliselt täitis Dmitry Ragozin eeluurimisel tuvastamata isikute juhiseid. Pärast seda, kui Dmitry Ragozin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas Dmitri Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr XXX, 18.05.2021 juhtinud N P . 18.05.2021 kell 13.00 peeti XXX kinni N P poolt juhitud sõiduk Volvo (mudel FH, keretüüp sadul, reg-nr XXX), mille peidikutest leiti kuus pakendit MDMA tablette ( kogukaaluga 7759 grammi), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 grammi vastavalt ekspertiisiaktile nr XXX) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660 inimesele ja MDMA-st (puhast ainet vastavalt ekspertiisiaktile nr XXX 1931,1 g) 9656 – 25748 inimesele. Peale selle omandas Dmitry Ragozin eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 16.07.2021 eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel suures koguses narkootilisi aineid, s.o 122,1 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (pulber sisaldas 100g kokaiini) ning 9,48 grammi hašišit (THC sisaldus 24%), mida hoidis oma elukohas, s.o XXX asuvas korteris, kuni see 16.07.2021 toimunud läbiotsimisel leiti ja politsei poolt ära võeti. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) lisa 1 II nimekirja ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ning hašiš I nimekirja. Määruse § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 04.08.2021. a ekspertiisiakti nr XXX kohaselt 0,1 – 1,2 g kokaiini ja 0,75 – 2,0 grammi MDMA-d. Tuginedes 31.08.2021. a ekspertiisiaktile nr XXX piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele umbes 1,0 grammist hašišist. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Eelkirjeldatud tegevusega pani Dmitry Ragozin toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja korduvalt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Prokurör leidis, et esitatud süüdistus on täies mahus kinnitust leidnud. D. Teplõhh ja D. 7(49)

1-21-7614 Ragozin-Jolkin on narkootilise aine käitlemise 2021. a maikuus toime pannud kaastäideviimise vormis ja tahtlikult. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Lisaks ei ole prokuröri hinnangul vaidlust selles, et D. Ragozin-Jolkin oli see, kes omandas 16.07.2021 eeluurimisel tuvastamata isiklult ja asjaoludel suures koguses narkootilisi aineid, mida hoidis oma elukohas, kuni see 16.07.2021 toimunud läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti. Prokurör taotles D. Ragozin-Jolkini süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 10 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguskuupäevaks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamise alguskuupäev 16.07.2021. Samuti taotles prokurör D. Teplõhhu süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 13 aasta pikkuse vangistusega, millele liita Viru Maakohtu otsusega nr 1-09-17925 mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat 9 kuud 5 päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 16 aastat 9 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamise kuupäev 20.05.2021.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Seonduvalt J B

ja O

P kohtueelses menetluses antud ütlustega märgib kohus, et 8(49)

1-21-7614 nimetatud isikute kohtueelses menetluses antud ütlused avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel, kuna J. B ja O. P keeldusid 26.05.2022 kohtuistungil ütlusi andmast (KoTo II kd, lk 40-41; 43-44). J. B on süüdistuse esemeks oleva kuriteo osas andnud kahtlustatavana kohtueelses menetluses ütlusi kolmel korral, s.o 21.05.2021 (KrTo VI kd, lk 43-51), 15.07.2021 (KrTo VI kd, lk 52-51) ja 08.09.2021 (KrTo VI kd, lk 62-72). O. P on kohtueelses menetluses tunnistajana andnud ütlusi 20.09.2021 (KrTo VI kd, lk 73-79). KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt KrMS § 291 lg 1 p-s 2 sätestatud juhul võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ja 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Seega on J. B ja O. P kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina lubatavad üksnes juhul, kui kõrvuti KrMS § 291 lg 1 p-s 2 nimetatud aluse esinemisega eksisteerivad ja on üheaegselt täidetud ka KrMS § 291 lg 3 p-des 1-3 nimetatud tingimused. Kaitsja V. Gimaev on menetluses esitanud läbivalt vastuväite, et J. B ja O. P kohtueelses menetluses antud ütluseid ei saa tõendina vastu võtta, kuivõrd neil puudus seaduslik alus ütluste andmisest keelduda. Sellega seonduvalt märgib kohus esmalt, et KrMS § 291 lg 1 p 2 ei sea kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist sõltuvusse sellest, kas isik keeldub ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel või ilma õigusliku aluseta. Samas on kaitsja asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, milles on leitud, et kui isikul ei ole õiguslikku alust ütluste andmisest keelduda, ei anna tema kohtumenetluses ütluste andmisest keeldumine reeglina alust avaldada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi (RKKKo nr 3-1-1-89-12 p 12, TlnRKKo nr 1-12-12340). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et J. B keeldus kohtuistungil ütluste andmisest põhjusel, et tema ütlused võivad süüstada teda ennast. Seejuures selgitas ta, et lähtub ütluste andmisest keeldumisel temale juriidiliste teadmistega nõustaja antud selgitustest, et tal on seadusest tulenev õigus ütluste andmisest keelduda (KoTo II kd, lk 40-41). O. P kohtuistungil küsitledes selgitas kohus välja, et tema keeldus ütluste andmisest põhjusel, et need võivad süüstada tema lähedast (elukaaslast J. B ). Seejuures selgitas ka O. P , et lähtub ütluste andmisest keeldumisel temale juriidiliste teadmistega nõustaja antud selgitustest, et tal on seadusest tulenev õigus ütluste andmisest keelduda (KoTo II kd, lk 43-44). Seejuures ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et J. B oli selles kriminaalasjas algselt kahtlustatavana kinni peetud ning viibis ka üle 3 kuu vahi all (KrTo V kd, lk 95-97). Seega ei olnud J. B ega tema elukaaslasel O. P nende subjektiivsest hinnangust lähtuvalt võimalik välistada, et nende ütlused võivad tõepoolest J. B mingil viisil süüstada ja tuginedes neile antud juristi nõuandest viitasid nad seadusest tulenevale õigusele ütluste andmisest keelduda. See, kas neil tegelikkuses oli seaduslik alus ütluste andmisest tervikuna keelduda, ei saa hinnata praeguses menetluses, vaid seda hinnatakse kõiki asjaolusid kontrollides eraldiseisvas menetluses (kohus edastas selles osas kuriteoteated prokuratuurile – KoTo II kd, lk 166-168 – ning 27.06.2022 edastas prokuratuur kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse kohaselt Ida prefektuuri Narva politseijaoskonda kohtueelse menetluse korraldamiseks – KoTo II kd, 177-197). Sellisele seisukohale asus J. B osas algselt ka kaitsja V. Gimaev ise (vt KoTo II kd, lk 40 pö-41) Kaitsja poolt viidatud lahendites on kohus selgitanud ka seda, et tunnistaja poolt kohtuistungil ütluste andmisest keeldumine ongi selle isiku subjektiivne otsustus. Seetõttu lasub ütluste andmisest keeldumise korral riigil kohustus kasutada kõiki tema võimuses olevaid meetmeid saavutamaks siiski tunnistaja küsitlemise võimalikkust. See tähendab seda, et kohus ei või 9(49)

1-21-7614 kergekäeliselt loobuda isiku ülekuulamisest kohtumenetluses, vaid peab tegema kõik endast oleneva tagamaks konfrontatsiooniõigus. Selles asjas kohus selgitas tunnistajatele nii seda, et neil on võimalus anda ütluseid osas, mis ei süüsta neid ennast või nende lähedast ning keelduda vastamast konkreetsetele küsimustele, mis võivad süüstada neid või nende lähedasi. Viimase meetmena selgitas kohus tunnistajatele ka seda, et kui nad keelduvad täielikult ütluste andmisest, siis esitab kohus kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seega kasutas kohus kõiki võimalikke meetmeid tagamaks siiski tunnistaja küsitlemise võimalikkust, kuid tunnistajad keeldusid sellele vaatamata kohtuistungil ütluste andmisest. Mingeid muid meetmeid kohtul enam kasutada ei olnud, kuivõrd tunnistajaid ei saa sundida vastu nende tahtmist kohtuistungil ütluseid andma. Sellest tulenevalt erinevad käesoleva kriminaalasja asjaolud kaitsja poolt viidatud kriminaalasjades kajastatud asjaoludest, kuivõrd viidatud asjades kohus ei püüdnudki omalt poolt saavutada tunnistaja küsitlemise võimalikkust, vaid võttis koheselt vastu tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused. Praeguses asjas kasutas kohus aga kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid, kuid tunnistajad keeldusid sellele vaatamata kohtuistungil ütluste andmisest. Sellest tulenevalt jääb kohus oma seisukoha juurde, et J. B ja O. P kohtueelses menetluses antud ütlused on KrMS § 291 lg 1 p-2 alusel lubatavad. Oluline on seejuures silmas pidada et tõendite vastuvõtmine on selle tõendi kohtuliku uurimise objektiks tunnistamine ilma tõendi sisu analüüsimata. Ka KrMS § 291 lg 3 p 1 tekstist tuleneb otsesõnu, et siin ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta tõendi usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kindlasti peavad ka need ütlused, mille kohus võttis vastu KrMS § 291 lg 3 p-le 1 tuginevalt, alluma hiljem sisulisele hindamisele. See tähendab, et kohus, olles eelnevalt võtnud KrMS § 291 lg-le 3 tuginevalt tunnistaja ütlused tõendina vastu, võib tunnistada neid tõendite hindamise tulemina siiski ebausaldusväärseteks (RKKKo nr 3-1-1-89-12, p 15). Seega J. B ja O. P ütluste sisulise usaldusväärsuse küsimus ei ole samatähenduslik KrMS § 291 lg 3 p 1 nimetatud alusega, mistõttu ei analüüsi kohus ka selles staadiumis kohtueelse menetluse ütluste lubatavuse hindamisel ütlusi nende usaldusväärsuse kontekstis. Seonduvalt asjaoluga, et J. B oli samas kriminaalasjas kahtlustatav, märgib kohus esmalt, et rääkides tõendi usaldusväärsusest KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis ei ole seadusandja silmas pidanud KrMS § 61 alusel tõendite hindamise tulemina tuvastatud tõendi usaldusväärsust. Tuleb arvestada, et KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis on kahtluse puudumine tõendi usaldusväärsuses üks tingimustest, mis võimaldab kohtul üldse vastu võtta konfrontatsiooniõiguseta saadud ütlusi. Kõnealune säte ei eelda ütluste andja mingit erilist usaldusväärsust, võrreldes tavalise tunnistajaga, kuna isiku usaldusväärsuse astmestamine ei ole reeglina võimalik. Kuigi kriminaalasja lahendamisel ei saa jätta arvestamata vastava isiku menetlusseisundit ja sellest lähtuvaid huvisid, ei pruugi ka isiku varasem süüdimõistmine samas teos (nn endine kaaskahtlustatav või -süüdistatav) iseenesest ja alati tähendada, et ta oleks tunnistajana ebausaldusväärne (RKKKo nr 3-1-1-94-04, p 8). Seega ei ole ka J. B kui endise kahtlustatava ütluste hindamisel seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. KrMS § 291 lg 3 p-s 1 silmas peetav usaldusväärsuse nõue seondub vahetult KrMS § 291 lg 3 p-s 3 sätestatud tingimusega ehk vastaspoole küllaldase võimalusega esitada tunnistaja ütlustele vastuväiteid. Ütluste avaldamise järel kohtuistungil peab kohtumenetluse poolel olema tagatud piisav võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid ütluste sisu ja tõesuse kohta. Kuigi vastuväidete esitamise kaudu ei realiseeru konfrontatsiooniõigus vahetult, saab selle eesmärk olla siiski tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ja neid ümberlükkavate tõendite esitamise võimalus. J. B kohtueelses menetluses antud ütluste 10(49)

1-21-7614 usaldusväärsuse kontrollimiseks taotles kaitsja V. Gimaev kuulata tunnistajana üle A L , kes viibis Viru Vangla 09.02.2022. a vastuse (KrTo VI kd, lk 175-176) kohaselt 13.07.2021 kella 13.00 paiku koos J. B meditsiiniosakonnas ning kohus selle taotluse ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ka rahuldas. Samuti võttis kohus kaitsja taotlusel täiendavalt kriminaalasja materjalide juurde erinevad dokumentaalsed tõendid, mis võimaldavad kaitsja hinnangul kontrollida J. B ja O. P ütluste usaldusväärsust. J. B ja O. P ütlustega soovib riiklik süüdistaja tõendada narkootiliste ainete käitlemise asjaolusid, seega on kõnealused ütlused olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt ning seejuures on kaitsepoolele olnud tagatud küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid, millist õigust on kaitsepool ka realiseerinud. Seega asub kohus seisukohale, et J. B ja O. P kohtueelse menetluse ütlused on tõendina lubatavad KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel koostoimes § 291 lg 3 p-dega 1-3. Ütluste sisulisele usaldusväärsusele annab kohus hinnangu otsuse II osas neid ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega kõrvutades. Siiski märgib kohus siinjuures koheselt ära, et A L ütlused ei sea kahtluse alla J. B ütluste usaldusväärsust. Nimelt mis puudutab A. L ütlusi, kes viibis Viru Vangla 09.02.2022. a vastuse (KrTo VI kd, lk 175-176) kohaselt 13.07.2021 kella 13.00 paiku koos J. B meditsiiniosakonnas, siis esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et esimesed ütlused andis J. B juba 21.05.2021 kell 11.20-12.55 ehk vahetult pärast kahtlustatavana kinnipidamist. Tema hilisemad ütlused 15.07.2021 ja 08.09.2021 ei ole vastuolus tema esialgsete ütlustega, ütlused on järjepidevad ja sarnased, lisanduvad vaid detailid sõidukite soetamise, rahade liikumise, tööülesannete jm osas. Seejuures on J. B igal järgmisel korral kinnitanud täielikult enda poolt varem antud ütlusi, mitte ei ole asunud oma varasemaid ütlusi muutma (vt KrTo IV kd, lk 54, tõlge lk 57; lk 64, tõlge lk 69). Teiseks märgib kohus, et A. L ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd A. L selgitas kohtuistungil, et ta oli alates 2021. a juuni või juuli keskelt kuni 1. septembrini D. Teplõhhi kambrikaaslane, samuti kandsid nad eelmist vangistust koos. D. Teplõhhiga oli ta kambrikaaslane juba siis, kui kohtus Viru vanglas meditsiiniosakonda minnes J. B . Asjaolu, et A. L ütluste kohaselt oli J. B avaldanud, et uurijad käisid temaga vestlemas, ei anna alust järeldada, et J. B kohtueelses menetluses antud ütlused oleks sellest tulenevalt ebausaldusväärsed.

1-21-7614 Mis puudutab kaitsja väidet, et protokollis on kajastatud teave, mis on kaitstud advokaadi kutsesaladusega, märgib kohus järgmist. KrMS §-d 72 ja 126 7 lg 2 välistavad koosmõjus salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud advokaadi edastatava teabe tõendina kasutamise, kui selle sisuks on advokaadile ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. Asjaolu, et D. Teplõhh kohtus avalikus kohas advokaadi V. Gimaeviga ei sisalda iseenesest advokaadile ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud teavet. Asjakohatu on ka kaitsja viide EIK seisukohale, et mõistlikel alustel kujunenud põhjendatud usk, et kliendi ja advokaadi vestlust kuulati pealt, võib olla piisav, et piirata advokaadi poolt osutatava abi efektiivsust. Jälitustoimingut on tehtud prokuratuuri loa alusel, millega on antud luba D. Teplõhhi varjatud jälgimiseks, mitte teabe salaja pealtkuulamiseks. Seejuures puuduvad ka tõendid selle kohta, et 20.05.2021 oli D. Teplõhhi ja V. Gimaevi vahel üldse õigusteenuse osutamise kokkulepe. AdvS § 45 lg-st 1 tulenev advokaadi kohustus hoida kutsesaladust on seotud aga just tema professionaalse tegevusvaldkonnaga – õigusteenuste osutamisega. Kriminaalasjas on kaitsja tõendina esitanud volituse kinnituse ja kirjavahetuse, millest nähtub, et ta oli 20.05.2021 sõlminud kliendilepingu samas asjas tollel hetkel kahtlustatavana kinnipeetud N. P ning taotles menetlusse kaasamist just tema kaitsjana (KrTo II kd, lk 166171). Eeltoodu kinnitab iseenesest prokuratuuri versiooni, et D. Teplõhh ei kohtunud V. Gimaeviga kui klient, vaid soovis kaitsjat leida just N. P . Seega leiab kohus, et 21.05.2021 jälitustoimingu protokoll iseenesest on tõendina lubatav, kuivõrd see ei sisalda kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolusid. Seejuures kajastab parandus jälitustoimingu aja ja koha osas õigesti just 20.05.2021 teostatud varjatud jälgimist. Eeltoodule vaatamata jätab kohus 21.05.2021. a jälitustoimingu protokolli tõendikogumist välja, kuivõrd see ei sisalda mingit teavet tõendamiseseme asjaolude ega ka muu olulise asjaolu kohta. Asjaolu, et D. Teplõhh kohtus 20.05.2021 advokaadiga ei anna alust asuda seisukohale, et ta soovis leida kaitsjat kahtlustatavana kinni peetud N. P just selleks, et mõjutada menetlust enda kasuks. Kuivõrd D. Teplõhhiga seotud veoauto ja selle juht olid juba kinni peetud, siis ei ole selles midagi tavapäratut, kui isik soovib juriidilist nõu oma õiguste kaitseks võimalikus järgnevas menetluses ega sisuliselt ka selles, kui ta otsib kaitsjat enda ettevõtte töötajale.

1-21-7614 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 12.08.2021. a jälitustoimingu protokoll on lubatav ja asjakohane tõend N. P ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Kaitsja poolt esitatud 05.01.2022. a jälitustoimingu protokolli (KrTo VI kd, lk 177-180), milles kaitsja palus arvestada vaid jälitustoimingu loa taotluse esitajat, jätab kohus tõendi kogumist välja, kuna see ei oma asjas mingit tõenduslikku väärtust.

1-21-7614 etteheidetava kuriteo.

1-21-7614 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

1-21-7614 17.05.2021 kell 13:43:17 sõidab tankla territooriumile punast värvi takso Ford Focus reg-nr XXX ning kell 13:43:26 peatub tankla kaupluse ees. 17.05.2021 kell 13:44:26 on näha liikumas mööda tankla territooriumi meesterahvast, kes on hiljem tuvastatud kui sõiduki Volvo reg-nr XXX juht N. P , kes hoiab käes A4 formaadis pabereid ning liigub sõiduki Ford Focus reg-nr XXX poole ning istub sõiduki tagumisele istmele. Kell 13:44:55 alustab sõiduk Ford Focus reg-nr XXX liikumist ning lahkub tankla territooriumilt. 17.05.2021 kell 13:58:14 on näha, et tankla territooriumil pargitud Volvo reg-nr XXX taga peatub sõiduk Dacia Sondero. 17.05.2021 kell 14:04:47 alustab liikumist mööda tankla territooriumit pruuni värvi Dacia Sondero reg-nr XXX (vaatlusprotokollis ekslikult märgitud XXX, õige number on tuvastatav videosalvestistelt). Sõiduk liigub mööda tankla territooriumi ning kell 14:05:05 lahkub tankla territooriumilt. 17.05.2021 kell 16:34:51 alustab liikumist sõiduk Volvo reg-nr XXX mööda tankla territooriumit ning kell 16:35:25 lahkub tankla territooriumilt. Kohtuistungil tuvastati 12.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat salvestist vaadates ka see, et sõiduk Dacia Sondero reg-nr XXX tuli uuesti tanklasse 17.05.2021 kell 15.27 ja lahkus sealt samal päeval umbes kell 15.36 (KoTo III kd, lk 142).

1-21-7614 N. P ei saanud poolest jutust aru, kuid sai aru, et veoki juurde sõitis hõbedast värvi Hyundai Eesti registreerimisnumbriga. N. P mäletamist mööda ütles poolakas ka seda, et see, kes tuli Hyundaiga, sisenes ka veokisse (KoTo II kd, lk 28). Lisaks nähtub D. Ragozin-Jolkini mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro leitud häälsõnumitest (11.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli lisa 2 – KrTo IV kd, lk 168-193), et D. Ragozin-Jolkin selgitab 17.05.2021 pärast seda, kui N. P on toimetatud veoauto juurest ära Ja ümbrikut ärge võtke, öelge, et praegu käivad seal läbirääkimised, nagu ära otsustatakse, nii kohe võtate ära. Ma kirjutan teile, kui läbirääkimised läbi saavad. Ja ilma signaalita ärge temalt ümbrikut ära võtke. Ma kirjutan, praegu veel räägivad, lepivad kokku. Häälsõnumid viitavad samuti sellele, et käitlemisega oli seotud veel isikuid, kes pidasid sel ajal, kui N. P sõiduki juurest ära viidi, läbirääkimisi, millel D. Ragozin-Jolkin silma peal hoidis. D. Ragozin-Jolkin ise on kategooriliselt eitanud MDMA-tablettide panemist sõiduki peidikusse. Ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks, et just D. Ragozin-Jolkin MDMA-tabletid Lätti toimetas ja need peidikusse pani, kriminaalasjas esitatud ei ole. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et D. Ragozin-Jolkin isiklikult toimetas MDMAtabletid Eesti Vabariigist Lätti ja pani need sõiduki Volvo XXX peidikusse.

1-21-7614

1-21-7614 narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. D. Teplõhh tagas süüdistuse kohaselt 17.05.2021 narkootiliste ainete, s.o 7759 grammi MDMA tablettide ning 5215 grammi kokaiini sisaldava pulbri veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile, kes pani sinna aadressil XXX vastavalt eeluurimisel tuvastamata isikult saadud juhistele D. Teplõhhile mõeldud narkootilised ained. Pärast seda, kui D. Ragozin-Jolkin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas D. Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr XXX 18.05.2021 juhtinud N. P .

1-21-7614 osutamisega suunal Eesti-Holland ja tagasi. Lepingut temaga ei sõlmitud, oli volikiri autole. N. P ütlusest nähtub, et kui ta tegi enda kaardiga reisidel kulutusi seoses ööbimisega, siis need tasuti talle hiljem ettevõtte poolt. Kulutustega seotud dokumendid esitas ta iga kord D. Teplõhhile (KoTo II kd, lk 26 pö). Samuti on ta selgitanud, et kui ta töötasu sularahas sai, siis selle raha andis talle iga kord üle D. Teplõhh (KoTo II kd, lk 35 pö).

1-21-7614 on helistanud S A kuuluvale telefoninumbrile (XXX) – nagu teda oli juhendatud D. Teplõhhi poolt. See kokkulangevus kinnitab N. P ütluste usaldusväärsust. See S A telefoninumber, millele N. P helistas, on kindlaks tehtud Euroopa uurimismääruse vastusega (KrTo V kd, lk 99-121), samuti on see telefoninumber kahel korral edastatud D. Teplõhhi poolt teisele isikule – 29.01.2021 J. B ja 14.04.2021 kontaktile S V (KrTo IV kd, lk 103, DVD+R plaat lk 108, kaust D.Teplohh-iPhone 8 plus>D.Teplohh-iPhone 8 plus_2021-10-08_Report). Selle sama S A on suhelnud K tanklas toimunud sündmuste ajal ka D. Ragozin-Jolkin. Edasi nähtub N. P ütlustest, et veoautost oli ta eemal üle kahe tunni. Sellel ajal esmalt istus ta S söögikohas, kuhu S ta viis. Ühe tunni pärast läks S minema, pool tundi teda ei olnud. Seejärel tuli tagasi ning ütles, et natuke tuleb veel oodata, kuna juhatusel on koosolek. 10 minuti pärast S helistati, ta ütles, et koosolek on läbi ning kutsus N. P takso, millega ta tagasi veoauto juurde sõitis. Omalt poolt andis N. P S dokumendid üle, kuid vastu mingeid dokumente ei saanud (KoTo II kd lk 27 pöördel). Samuti nähtub N. P ütlustest, et vaadates J. B saadetud sõnumit „S , ta on Dima poolt, helista talle kohe“, on N. P selgitanud, et S on inimene, kes elab Riias, kohtus temaga kaks korda. Prokuröri küsimusele Kas oskate öelda, mis Dimast siin jutt käib? osutas N. P kohtusaalis D. Teplõhhile (KoTo II kd, lk 25 pö).

1-21-7614 sõnul temale eelnevalt üle anti. Vaatlusega on tuvastatud, et sularaha võttis välja just D. Teplõhh. Sularaha väljavõtmiseks on kasutatud pangakaarti lõpuga 3307 ehk kaarti, mis oli kinnipidamisel D. Teplõhhi valduses (KrTo IV kd, lk 17-18; lk 25-26 ning lisatud CD-R plaat lk 27). Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et D. Ragozin-Jolinile antud sularaha pärineb ZVR A OÜ arvelt ning selle edastamise D. Ragozin-Jolkinile narkootiliste ainete transportimiseks korraldas D. Teplõhh.

1-21-7614 kolm peamist rakendust, aga ka Whatsapp ja Viber (KoTo III kd, lk 111 pö-113). Ükskord käis ta Dmitri palvel Riias, teda viis A. H , see oli 2020. a sügisel vist. A. H viis teda Riiasse, kuna Dmitri ütles, et vot mul on juht ja et sõidaks temaga (KoTo III kd, lk 112 pö). D. Ragozin-Jolkini kirjeldust Dmitrist (keskmist kasvu, heledate juustega – KoTo III kd, lk 112) ei pea kohus usaldusväärseks, kuna D. Ragozin-Jolkin on ise öelnud, et kohtus inimesega, keda ta pidas Dmitriks, mitte aga seda, et tegemist oli kindlasti sama inimesega, kes talle rakendustes ülesandeid jagas. D. Ragozin-Jolkini ütluseid, et tema ei tunne D. Teplõhhi, ei pea kohus usaldusväärseks. Esmalt on D. Ragozin-Jolkin kaitsja küsimusele kaassüüdistatava osas vastanud, et tutvus temaga kohtusaalis (KoTo III kd, lk 111 pö). Pisut hiljem prokuröri küsimustele vastates selgitas D. Ragozin-Jolkin juba, et teadis D. Teplõhhi varasemast, kuna remontisid ühes autoteeninduses autosid ning kohtusid seal paar korda, teretasid teineteist. Seejärel on D. Ragozin-Jolkin selgitanud, et oli Dmitriga Venemaalt rääkinud D. Teplõhhist ja tema varasemast kriminaalkorras karistatusest. (KoTo III kd, lk 118). Samamoodi on eitanud D. Teplõhhi tundmist ka A. H , kes on menetluses osutunud isikuks, kes vedas juhte, dokumente ja raha. A. H on ka D. Ragizin-Jolkini sõnul inimene, kes teda just Dmitri palvel viis Riiga. Esiteks viitas kohus juba kohtuistungil, et kuigi A. H väitis istungil, et tunneb D. Ragozin-Joklininit, kuid ei tunne D. Teplõhhi, oli visuaalselt näha, kuidas A. H otsis küsimustele vastates pigem silmsidet D. Teplõhhiga kui D. RagozinJolkiniga (KoTo III kd, 103 pö). Teiseks seonduvalt kohtus uuritud käsikirjalise märkmega, millel olid A. H andmed ja mille D. Teplõhh edastas J. B , siis võrreldes käekirja nii J. B ülekuulamise protokollidega (KrTo VI kd, lk 43-72) kui D. Teplõhhi kinnipidamisprotokolliga (KrTo II kd, lk 56-61), on ilmne, et J. B käekirjaga ei sarnane see vähimalgi määral. Küll on aga tuvastatavad märkimisväärsed sarnasused D. Teplõhhi käekirjaga. Lisaks on märkme ülemises servas tuvastatavad märkmed /.../ Monteci luce 12 (0,75) ja Antinori 12 (0,7/.../). D. Teplõhhi iPhone Plus 8 vaatlusel on tuvastatavad fotod veinidest, sh Luce ja Antinori. O. G on andnud ütlusi, et D. Teplõhh pidas veinide ja juustude üle arvet, tal oli märkmik olemas ja pani sinna kirja (KoTo II kd, lk 95). Kuivõrd D. Teplõhhi puhul on tõepoolest tuvastatav, et mingis ulatuses tegeles ta ka veinide transpordiga, sellele viitavad ka K K kirjad Luxcargost ja D. Teplõhhi telefonist leitud fotod, siis on põhjust järeldada, et selle märkme A. H andmetega on kirjutanud D. Teplõhh. Kohus ei pea ka usaldusväärseks D. Teplõhhi ütlusi, et siis, kui Saksamaal lukustusid veoauto uksed, siis helistas tema esmalt Venemaa Dmitrile ja rääkis juhtumist ning just Venemaa Dmitri saatis juhi (A. H ) R. B Leetu viimiseks (KoTo III kd, lk 185 pö). 12.08.2021 vormistatud jälitustoimingu protokollist nähtuvalt helistas J. B 13.12.2020 kell 21.11 R. B ning selgitab, et R. B viib kohale inimene, kelle Dimon leidis. R. B ei tekkinud mingeid küsimusi, millisest Dimonist jutt on (KrTo VII kd, lk 11, 25). Samas ei ole R. B kohtuistungil rääkinud ühestki teisest Dmitrist, Dimast või Dimonist, kellega tema oleks seoses selle sama juhtumiga kokku puutunud, vaid üksnes D. Teplõhhist (KoTo II kd, lk 51-55). Lisaks on J. B 13.12.2020 vestluses R. B ka öelnud M peame homme siin olema, Dimon sõidab haiglasse isa juurde. Prokurör viitas kohtuistungil asjakohaselt sellele, et D. Teplõhhi isa oli 2020. aasta detsembris haiglas (KoTo IV kd, lk 61 pö-62), see viitab aga üheselt sellele, et Dimoni all on J. B pidanud silmas just D. Teplõhhi. Kohus ei pea usaldusväärseks D. Teplõhhi väidet, et Dimoni all ei pidanud J. B silmas teda (KoTo III kd, lk 185 pö). Nimelt nähtub ka J. B 15.07.2021. a ütlustest, et oli üks hetk, kui N. P lõi ukse kinni ja temale saadeti appi autojuht R. B Kes B P juurde viis, J. B ei teadnud, sest need inimesed leidis ja saatis D. Teplõhh (KrTo VI kd, lk 52-61). Seega leiab kohus, et eeltoodud tõenditega on ümber lükatud nii A. H kui D. Teplõhhi väide, et nemad üksteist ei tundnud. D. Ragozin-Jolkini väide, et ta käis ükskord Dmitri palvel Riias, teda viis A. H , viitab koostoimes teiste tõenditega aga taaskord sellele, et Dmitri, kes D. Ragozin-Jolinile juhiseid andis, oli just D. Teplõhh. 23(49)

1-21-7614

1-21-7614 tegevusega (nt sularaha väljavõtmine enne D. Ragozin-Jolkini poolt sõiduki rentimist, Riia tankla koordinaatide saatmine, juhised N. P poolt ümbriku üleandmist puudutavas osas). Kohus ei pea usaldusväärseks D. Teplõhhi ütlusi, et tema täitis vaid Venemaa Dmitri korraldusi, ka seetõttu, et esmalt on ta kohtuistungil muuhulgas selgitanud, et tal ei olnud vaja Venemaa Dmitri perekonnanime teada, kuna firma oli A. Z nimele vormistatud ja D. Telõhh kontakteerus just temaga firma asjus (KoTo IV kd, lk 63 pö). Sellisel juhul on aga küsitav, milliseid Venemaa Dmitri korraldusi ta täitis, kui ta firma asjus kontakteerus just A. Z . Seoses ümbrikute vahendamisega nähtub 08.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (KrTo IV kd, lk 69-108) ühtlasi see, et D. Teplõhh on ka varasemalt organiseerinud mingite ümbrikute ja saadetiste üleandmist – 12.04.2021 häälsõnum „S , kuule, /.../, praegu laadige, pärast lähete, see tähendab üldiselt homme hommikust peaks toodama ümbrik, lühidalt, ja sealt just sulle ja N . Kui midagi on, pea silmas, et neid ümbrikke on sul võib-olla vedada veel hunnik.“; 12.04.2021 häälsõnum „Nikita, ma teatan sulle homme hommikupoole, üldiselt homme hommikul peaks ümbrikud kohale toodama, (arusaamatu) S ma juba kirjutasin, et seal, noh, tuleb laiali jaotada, sellepärast, et kahe ümbriku osale need, teile kummalegi tuleb ümbrik, ei tea, palju seal tuleb /.../ idee järgi peab olema vististi rublasid /.../ arvatavasti rublasid 6-7 arvatavasti meie.“; 14.04.2021 häälsõnum „Siin on telefon, sa helista inimesele, kellele Riias peab dokumendid ära andma...üle andma. Lihtsalt helistage temaga omavahel... ma ei tea, praegu peatud, helistad talle praegu. Umbes, mis kell sa seal peatud, arvesta välja, millal sa seal oled...Noh, ja ütle talle, leppige kokku, kus see koht seal on. Olgu siis.“ Seejuures kattub viimane häälsõnum ajaliselt D. Teplõhhi poolt kontaktile S Voditel S A numbri saatmise ajaga, millel kohus viitas juba varasemalt (vt otsuse p 38).

1-21-7614 laenulepinguga nr XX nähtub A. Z ütlustest, et investor Dmitri vist ütles, et tuleb laenu võtta ja et seda on vaja kas uue sõiduki või haagise ostmiseks. A. Z ise selle laenulepinguga seoses mingeid läbirääkimisi ei pidanud (KoTo II kd, lk 58 pö). D. Teplõhh on kohtuistungil selgitanud, et läbirääkimisi C OÜ-ga seoses laenu andmisega Z A OÜ asutamiseks pidas just tema. Dmitri Peterburist J. B laenutingimusi ei arutanud (KoTo III kd, lk 149). A. Z ütlustest nähtuvalt tõi sularaha ettevõte asutamiseks kohale noormees, kellega sai A. Z kokku Kristiine keskuses, see noormees lihtsalt sõitis kohale ja andis /raha/. Summa oli suur, vist 20

1-21-7614 palus J. B t aidata firma asutamisel ja J. B omakorda palus O. P . D. Teplõhh on kohtuistungil selgitanud, et ütles J. B , et inimene pakkus talle tegeleda logistikafirma juhtimisega ja küsis temalt /J. B lt/, kas tasub üldse sellega tegeleda. J. B ise ei tundnud selle firma asutamise vastu huvi. Kaitsja küsimusele Kas ütlesite isiku nime J. B , kelle palvel te firma asutasite, siis vastas D. Teplõhh Jah, ütlesin, et mul on tuttav, kes pakkus (KoTo III kd, lk 148). Esmalt tekitab küsimusi see, et kui D. Teplõhh kinnitab, et ütles isiku nime, kelle palvel firma asutas, siis millise konkreetse nime D. Teplõhh J. B väidetavalt ütles, kui ta on terve menetluse väitnud, et ei teadnud isegi Dmitri perekonnanime. Samuti on D. Teplõhh andnud kohtus ütlusi, et ta ei andnud J. B kohtakte Dmitrile Venemaalt, ütles vaid, et XXX territooriumi haldab J , vist perekonnanime ütles ka (KoTo III kd, lk 148 pö). Eeltoodu viitab aga üheselt sellele, et kriminaalmenetluses tuvastamata jäänud Dmitri Venemaalt oli seotud ja suhtles justnimelt D. Teplõhhi, mitte J. B . Sellele viitavad ka D. Teplõhhi enda ütlused seonduvalt sellega, kuidas ta pidas Dmitriga Venemaalt läbirääkimisi ettevõtte asutamiseks (KoTo III kd lk 147-149 pö). Mõneti vastuolus on aga D. Teplõhhi enda ütlused seoses sellega, kummalt poolt tuli initsiatiiv ettevõtte loomiseks. Nimelt on ta kohtuistungil prokurörile vastates selgitanud, et Dmitriga jäädi pärast Narvas ööklubis kohtumist edasi suhtlema hoopis seetõttu, et D. Teplõhhil endal oli vaja tuttavaid Venemaal, kuna ta hakkas tasapisi tegelema kauba vedamisega (KoTo III kd, lk 189). Seega ei ole tema ütlused järjepidevad, mis seab tema ütluste usaldusväärsuse firma asutamise initsiatiivi osas kahtluse alla. Arvestades nii A. Z kui ka J. B ütlusi, asub kohus seisukohale, et Z A OÜ asutamine oli D. Teplõhhi ja Venemaa Dmitri ühine plaan ning just selle ettevõtte sõiduki abil toimus süüdistuse kohaselt narkootiliste ainete transport. Seetõttu peab kohus oluliseks ka D. Teplõhhi seotust selle ettevõttega.

1-21-7614 Teplõhhiga suhtles M. K kõige osas, mis puudutas tööd ja sõitu, kütuse tankimist, umbkaudse saabumise aega Eestisse nt mahalaadimiseks (KoTo II kd, lk 68). Seega on alust asuda seisukohale, et kaubavedudega seotud seaduslikku tegevust Z A OÜ poolt juhtis ennekõike J. B , kogu muu tegevus oli D. Teplõhhi kontrolli all.

1-21-7614 kinnitavad asjatundja ütlusi, et 06.11.2020 sõiduki läbivaatusel peidikud puudusid ning 20.11.2020 olid sõiduki kabiini osasse tekkinud vaheseinad. Piiriületusandmete kohaselt (KrTo II kd, lk 148-151) väljus veoauto Volvo reg-nr XXX Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni 06.11.2020 ning sisenes uuesti Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki 20.11.2020. Sellest saab üheselt järeldada, et peidikud ehitati sõidukisse sellel ajavahemikul Venemaa Föderatsioonis. Prokurör on esitanud tõendina ka 11.08.2021. a fototabeli koos tõlkega (KrTo VI kd, lk 80-168). Fototabelis on vaadeldud M. K telefonivestlusi muuhulgas D. Teplõhhiga (Dima Töö). Fototabelist nähtub, et 06.11.2020 on M. K saatnud D. Teplõhhile sõnumi, kuid selle kustutanud, 09.11.2020 on D. Teplõhh saatnud M. K fotofaili, mis pole fototabelis tuvastatav. Seejärel on M. K küsinud D. Teplõhhilt: „Kas saad tema numbri saata?“ ning D. Teplõhh on saatnud nr + XXX. 10.11.2020 on üks vastamata audiokõne ning 20.11.2020 kirjutas M. K D. Teplõhhile: „Osta teed. Sõidan Eesti poole“. Seega on tuvastatud, et ajal, mil sõidukile ehitati peidikud, on sõiduki Venemaale viinud ja selle sealt tagasi toonud autojuht suhelnud D. Teplõhhiga ja saanud temalt juhiseid ning Venemaa abonentnumbri. Sellega seoses on ka J. B 15.07.2021 andnud ütlusi, et peaaegu kohe pärast sõiduauto Volvo reg-nr XXX soetamist, 2020. aasta sügisel, saatis D. Teplõhh selle auto Venemaale väidetavalt kauba järele. Auto oli Venemaa territooriumil ligi kaks nädalat. J. B küsis D. Teplõhhilt, mis toimub, millal tööle hakkame. D. Teplõhh vastas, et seal on midagi kindlustusega, nagu paigaldatakse mingit oma jälgimissüsteemi ja sellega tegeleb Venemaal asuv direktor-peremees (KrTo VI kd, lk 52-61). Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et ka peidikute ehitamine toimus D. Teplõhhi otsesel teadmisel. Ühtlasi viitab asjaolu, et üsna pea pärast ettevõtte asutamist ja sõidukite soetamist on sõidukile koheselt paigaldatud peidikud, samuti sellele, et Z A OÜ kaudu oli plaanis kaubaveo varjus narkootiliste ainete transpordi korraldamine.

1-21-7614 tooma otsis J. B , tema oli logist (KoTo II kd, lk 89). Z A OÜ-s töötades maksis talle töötasu juhataja D. Teplõhh (KoTo II kd, lk 91 pöördel). Tunnistaja J B on samuti kinnitanud (KoTo II kd, lk 120-124), et tööandja oli D. Teplõhh, sõitude ajal suhtles peamiselt tööandajaga või siis sellega, kes teda abistab, logist, kes korraldab seda sõitu. Tööandajaga suhtles sõidu ajal telefoni teel tööteemadel puhtalt, mahaja pealelaadimine, tankimise asjaolud. Kui sinna firmasse tööle läks, siis töötasu ja töötingimuste osas pidas läbirääkimisi D. Teplõhhiga, töötasu maksis talle D. Teplõhh, kanti arvele. A. Z nimi ei öelnud tunnistajale midagi.

1-21-7614

1-21-7614 VI kd, lk 64, tõlge lk 69). Samuti suhtles ta enda sõnul veoauto kinnipidamise järgselt A. P , kes on tema koolivend ning kellelt ta võis samuti saada teavet sõiduauto kinnipidamise asjaolude kohta. J. B ütlustele tuginedes ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et just D. Teplõhh põletas telefonid, mis leiti Kulgu 16 baasist. Täielikult ei saa välistada ka seda, et J. B võis ise põletada telefone, et raskendada enda või C OÜ seostamist Z A OÜ-ga. See telefon, mis võimaldaks kontrollida D. Teplõhhi versiooni, uppus aga tema enda sõnul tiiki mõned päevad enne sõiduki Volvo kinnipidamist. Kohus nõustub prokuröriga, et ei ole eluliselt usutav, et inimene ei püüa päästa oma vette kukkunud telefoni, milles on tal kõik olulised ärilised kontaktid. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et eelmisest kohtuotsusest nähtuvalt tuvastati D. Teplõhhi osalus narkootiliste ainete käitlemises muuhulgas telefonide pealtkuulamise abil. Seega oli D. Teplõhh seekord ilmselgelt ettevaatlikum ning kasutas erinevaid telefone, mille hulgas võis olla ka krüptotelefone. Sellele viitavad läbiotsimise ajal tema koju saabunud telefonid. Nimelt nähtub 28.05.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (KrTo II kd, lk 1-25), et D. Teplõhhi elukohast XXX 20.05.2021 läbiotsimise käigus kaasa võetud kõikide 20 telefonikarbi põhjadel olid sulgurkleebised vigastatud ehk telefonikarbid olid eelnevalt avatud. Neid telefonikarpe ei saanud avada D. Teplõhh, kuivõrd telefonid saabusid Hollandist hetkel, kui tema korteris viibisid PPA ametnikud, kes teostasid läbiotsimist (vt 20.05.2021. a läbiotsimisprotokoll – KrTo I kd, lk 184-202). Kõikide telefoni karpide seest kasutusjuhendi vahelt avastati ka valget värvi SIMkaart. On üldteada, et telefone ei müüda koos SIM kaartidega, vaid SIM-kaart tuleb soetada lõpptarbijal endal. Kohtu hinnangul viitab see üheselt sellele, et telefonikarbid avatigi enne väljasaatmist selleks, et lisada telefonidele SIM kaardid ning edastada need D. Teplõhhile juba koos telefonidega. 19.08.2021 koostatud vaatlusprotokollist (KrTo II kd, lk 1-25) nähtub, et mobiiltelefon nr 19 (IMEI1:XXX, IMEI2:XXX) ja nr 20 (IMEI1: XXX, IMEI2: XXX) lülitati sisse, seadistati kellaaeg ja ühendati WIFI võrku. Pärast seda telefone prooviti vaikeseadistada tehaseseadetele, mis ei andnud resultaati. Telefonid on tavakasutuseks kõlbmatud. Tegemist on „ANOM“ krüptotelefonidega, mis ei olnud veel seadistatud. Sellest saab aga järeldada, et tegemist ei olnud tavapärase ostu-müügi vahendusega nagu seda väitis D. Teplõhh, vaid telefonide edasitoimetamise eesmärk oli tagada narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikutele turvaline suhtluskanal. Lisaks on J. B andnud 15.07.2021. a ütluseid, et 2020. aastal oli mitu juhtumit, kui D. Teplõhhile saadeti Venemaalt ükshaaval mingeid mobiiltelefone (KrTo VI kd, lk 52-61). Seda, et ta oleks ka Venemaalt Euroopasse telefone vahendanud, D. Teplõhh istungil kordagi ei väitnud. Eeltoodu kinnitab seda, et narkootiliste ainete käitlemine toimus koostöös Venemaal viibivate isikutega ning suhtluse tagamiseks ja selle varjamiseks vahendati erinevaid telefone Eestist Venemaale ja Venemaalt Eestisse.

1-21-7614 majapidamiskeemiaga. Me vedasime tal kodukeemiat Venemaa klientidele (KoTo III kd, lk 189-189 pö). Mingeid viiteid majapidamisekeemiale esitatud kirjavahetus aga ei sisalda. Kaitsja poolt edastatud DPD kättetoimetuse kinnitustest ei ole samuti võimalik tuvastada, mis kaupadega on tegemist, pigem viitavad kinnitustel olevad fotod sellele, et tegemist ei ole veinidega (KrTo kd V, lk 157-168). Täiendavalt on ka tunnistaja R. B 30.05.2022. a kohtuistungil kinnitanud, et kui ta Venemaal käis, siis oli olukordi, kus D. Teplõhh palus tal Narvast Venemaale viia ja anda ühele tuttavale eesti toiduaineid (juust, vein). Tuttava nimi oli S . Paar korda oli ka sõidukite varuosi, aga neid palus viia vist pigem J . See tuttav, kellele ta toiduained üle andis, võis Venemaa territooriumil ka mingit raha selle eest anda, kuid seda, kas ta seda raha ka Eestisse tõi, R. B ei mäletanud (KoTo II kd, lk 54-54 pöördel). R. B ütluste järgi võis see olla kuni 5 kg toiduaineid ja normijärgselt ka veini, 3-4 pudelit (KoTo II kd, lk 55). Ka A. K on kinnitanud, et neil harvadel kordadel, kui tema Venemaal käis, siis oli selliseid olukordi, et D. Teplõhh palus tal viia sinna toiduaineid. See, kes vastu tuli, sellele andis üle. Nad lihtsalt teadsid, et ta tuleb (KoTo II kd, lk 86 pöördel). Sellist olukorda, et Venemaalt Eestisse D. Teplõhhi jaoks midagi üle anti tema kaudu, ta ei mäleta (KoTo II kd, lk 87). Samuti on J. B andnud ütlusi, et ka temal on palunud D. Teplõhh viia Venemaale juustu ja veini (hiljem täpsustas, et üks kord oli), kõik lubatud koguses. Tavaliselt anti kott lihtsalt üle ja ta vaatas, et seal oli vein ja juust. Venemaal tulid inimesed vastu, öeldi, et Dima poolt ja võeti ära. Kauba eest talle vastu mitte midagi ei antud (KoTo II kd, lk 122-122 pöördel, 124). J P on samuti andnud ütlusi (KoTo II kd, lk 124 pö-132 pö), et tegeles koos D. Teplõhhiga kauba (alkohol, vein, šampus, toiduained, telefonid, sülearvutid jm) toimetamisega Venemaale. J. Panfilovi ütluste kohaselt viisid need kaubad Venemaale peamiselt juhid, kelleks olid R. B , A. K ja J. B , nemad olid need, kes pidevalt sõitsid. Samas ei ole need ütlused kooskõlas nimetatud isikute enda ütlustega, kuivõrd R. B on öelnud, et selliseid olukordi oli, kuid mitte pidevalt. A. K on öelnud, et seda oli pigem harva ja J. B ütluste kohaselt palus D. Teplõhh tal vaid üks kord viia Venemaale juustu ja veini. V. M , kes enda ütluste kohaselt sõitis ka D. Teplõhhiga seotud Volvodega, on kinnitanud, et temal mitte kunagi D. Teplõhh ei palunud mingeid asju (nt veini, juustu) Peterburi viia (KoTo II kd, lk 12). J. P on D. Teplõhhi iPhone 8 vaatlusel tuvastatud fotode kohta selgitanud, et need on pildid SDEK-st, see, et seda kaaluti ja pildistati, et midagi ei oleks kadunud ja saadeti edasi. Pilt on tehtud Ivangorodis SDEK-s. Need fotod seostuvad K saadetud e-kirjaga (XXX) ja seal loetletud pakendite arvuga (KrTo V kd, lk 147). Seega selles osas on veinide vahendamine tõendatud. Samas nähtub esitatud fotodelt, et kui need pildid on tehtud Ivangorodis, nagu J. on väitnud, siis need tooted on järelikult Ivangorodi saadetud edasi samasugusel kujul kastidesse pakendatuna, nagu need saabusid D. Teplõhhile Eestisse. See seab aga kahtluse alla väite, et toieduaineid ja veine saadeti edasi autojuhtidega 1-2 koti kaupa. Seega ei saa kohtu hinnangul J. P ütlusi pidada usaldusväärseks selles osas, et kaubavahendus toimus just sellises koguses ja selle eest saadud tasu oli 2000 või 3000 eurot kuus kummalegi. Lisaks sai J. P sõnul mingi protsendi sellest vahendusest ka veel D (D ). O. G ütluste kohaselt tõi kuller veini koju, võis olla 10 korda. Arvestades aga seda, et O. G elab D. Teplõhhiga 2019. aasta aprillist koos (s.o 2 aastat) ja kogu selle aja jooksul toodi 10 korda kulleriga toidukraami (KoTo II kd, lk 97 pö), siis ei saanud selle eest teenitud sissetulek olla märkimisväärselt suur. Kaitsja poolt esitatud DSV vastusega on tuvastatud lisaks ka kuuel korral Luxcargo saadetiste edastamine aadressile XXX (KrTo V kd, lk 169-176), mida ei saa samuti pidada märkimisväärselt suureks kordade arvuks. Kokkuvõtvalt ei saa ka asjaolust, et D. Teplõhh tegeles mingis ulatuses ka toiduainete ja veini vahendamisega ning teenis nii sellest kui osalt ka muust tegevusest teatud ulatuses legaalset sissetulekut, järeldada seda, et ta samal ajal ei saanud tegeleda ka narkootiliste ainete käitlemisega.

1-21-7614 01.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (KrTo IV kd, lk 114-165) vaadeldud häälsõnumid (D. Ragozin-Jolkini ja A. H vahelised vestlused) viitvad sellele, et narkootiliste ainete käitlejate näol oli tegemist organisatsiooniga, kus oli ka üks vanem (S ) ja mitu ülemust (Dmitri ja A ). Süüdistatavate ütlusi, et narkootilise aine käitlemisega oli seotud ka keegi isik Venemaalt, kinnitavad muuhulgas ka A. Z, J. B ja M. K ütlused (viimase ütluste kohaselt oli Venemaal V -nimeline isik). Samuti viitavad grupis ühise teoplaani alusel tegutsemisele D. Ragozin-Jolkini telefoni vaatlusega tuvastatud häälsõnumid – nt No kõik, töötame siis plaani järgi. (KrTo IV kd, lk 177). Seega kinnitavad kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid, et narkootilise aine suures koguses käitlemine on toime pandud grupis. KarS § 21 lg 2 sätestatud grupis tegutsemiseks ei pea olema eelnevat suusõnalist kokkulepet, vaid piisab ühisest koos tegutsemisest. D. Teplõhh, D. Ragozin-Jolkin ja kriminaalmenetluses tuvastamata isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks valitses tegu ja igaüks eeldas, et süüteoskoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Mõlemal süüdistataval oli grupiviisilise kuriteo toimepanemisel täita tähtis roll, mis kuriteo kui terviku seisukohast oli oluline. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (vt RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21 ja nr 3-1-1-108-06, p 8). Kohtu hinnangul viitavad tõendid üheselt sellele, et D. Teplõhh ühes tuvastamata isikuga (Dmitri Venemaalt) oli teoplaani väljatöötaja ning just D. Teplõhh leppis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. Narkootiliste ainete käitlemiseks soetati Z A OÜ-le sõidukid, millest üks varustati peidikutega. D. Teplõhh korraldas veoki Volvo reg-nr XXX liikumist, kasutades narkootiliste ainete käitlemise eesmärgil ära veoauto juhti N. P . Samuti tagas ta 17.05.2021 narkootiliste ainete veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile. D. Ragozin-Jolkin toimetas narkootilise aine (kokaiini) Eestist Lätti, pakendas selle ümber, pani kokaiini peidikuesse ning tagas kriminaalmenetluses tuvastamata isikule ligipääsu peidikule MDMA-tablettide panemiseks. Seega valitses igaüks oma tegudega ühist tegu. Eeltoodust nähtub, et tegutseti koos, kuid erinevate teo panustega. Seejuures annab süüdistatavate teoeelne käitumine aluse arvata, et kogu tegevus on toimunud mitmeid kordi sarnase käitumismustri alusel. Sellele, et peidikus võidi transportida narkootilisi aineid ka varem, viitavad peidiku põhjast veoauto kinnipidamisel leitud MDMA puru värvides, mida veoki kinnipidamisel avastatud pakenditest ei leitud. Kõik narkootilise aine käitlemisega seotud isikud annavad ütlusi, et nad teineteist ei tunne ja ütlused on osalt tuvastatud asjaolude osas ebaõiged ning eluliselt ebausutavad. Selline varjamistegevus kinnitab antud kuritegeliku grupi seotust süüdistuses toodud tegudega.

1-21-7614 nr XXX (KrTo III kd, lk 10-13) kohaselt on kaanega plastkarbis ainetükk massiga 9,48 g kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrakannabinooli (THC) sisaldus on 24%. Valge pulber massiga 122,1 g soonsulguriga kilekotis sisaldab 92% kokaiinhüdrokoloriidi, pulbris sisaldub 100 g kokaiini.

1-21-7614 kaitseväide, et tema narkootiliste ainete käitlemisest midagi ei teadnud ja teda kasutati ära. D. Teplõhhi roll narkootiliste ainete käitlemises on olnud oluline, just tema jagas juhiseid erinevatele grupi liikmetele ning koordineeris aine transporti, seda suure tõenäosusega koostöös tuvastamata isikuga Venemaalt. Sellist planeeritud tegevust saab vaieldamatult pidada eesmärgipäraseks ehk kavatsetuks.

1-21-7614 määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 1-17-1629/44, p 28). Eripreventiivsete kaalutlustena tuleb kohtul hinnata, kuidas kõige efektiivsemalt muuta süüdlase hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist, üldpreventsiooni abil kinnitatakse aga inimeste usku normi kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7). Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda süüdistatava varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise suhtes (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 8). Üldpreventiivsed kaalutlused tagavad aga signaali, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 18).

1-21-7614 veoauto juhti N. P , ja tagas 17.05.2021 narkootiliste ainete veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile. D. RagozinJolkin toimetas narkootilise aine (kokaiini) Eestist Lätti, pakendas selle ümber, pani kokaiini peidikuesse ning tagas kriminaalmenetluses tuvastamata isikule ligipääsu peidikule MDMAtablettide panemiseks.

1-21-7614 Mis puudutab D. Ragozin-Jolkini avaldatud, et ta soovis aidata kaasa süüteo avastamisele ja tõe tuvastamisele, siis ka selles osas ei pea kohus tema väiteid siiraks. Esmalt seetõttu, et kui ta sai teada veoauto kinnipidamisest ja sellest, et teda on väidetavalt petetud narkootilisi aineid käitlema, siis ei pöördunud ta koheselt politseisse. Kohtuistungil väitis ta, et kartis oma pere pärast. Samas hiljem, olles kinnipeetud, siis ta enam oma pere turvalisuse pärast ei kartnud ja lubas aidata tuvastamata isiku tabamisele kaasa. Kohtuistungil antud vastuolulised ja osalt umbmäärased vastused aga ei viita kuidagi sellele, et D. Ragozin-Jolkin oleks soovinud tegelikkuses tõe tuvastamisele kaasa aidata – ei mäletanud ta isegi isikuid, kes talle raha, võtmeid, pakke ja ümbrikuid andsid või vastu võtsid. Samuti oli D. Ragozin-Jolkinil võimalus oma endise abikaasa vahendusel aidata tuvastamata isiku tabamisele kaasa, kuivõrd enda sõnul ta teadis, et tema endine abikaasa on Venemaa Dima palvel istungeid kuulamas. Selle asemel, et tabada isikut, kes väidetavalt kõiki ära kasutas, läks aga olukord hoopis nii kaugele, et ka D. Ragozin-Jolkini eksabikaasa peeti kahtlustatavana kinni. Kaitsja poolt väljatoodud asjaolu, et D. Ragozin-Jolkini eelmise karistusega kaasnenud kriminaalhooldus möödus rikkumisteta, ei vähenda kuidagi tema süü suurust ega ole ka KarS § 57 lg-s 1 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

1-21-7614 eelvangistuses alates tema kinnipidamisest 20.05.2021 ning viibib seal ka kohtuotsuse tegemise ajal, siis tuleb liitkaristuse alguseks lugeda eelnimetatud D. Teplõhhi kahtlustatavana kinnipidamise päev.

1-21-7614 p 1), määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3). Sundraha

1-21-7614 analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgesõnaliselt öelnud, et ekspertiisi maksumus kujuneb eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objekti arvu, mitte muude asjaolude, nt läbiviidud reaktsioonide arvu, alusel. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule. Seega DNA ekspertiisi nr XXX kulu summas 3 306 eurot ja DNA ekspertiisi nr XXX kulu summas 684 eurot jääb riigi kanda. Menetluskulude osas, mida kohus ei jäta riigi kanda, kuuluvad need menetluskulud süüdimõistva kohtuotsusega süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.2012. a määruse nr 3-1-1-120-12 p-s 6.1 selgitanud, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, jäävad menetluskulud süüdimõistetute kanda. DNA ekspertiisi nr XXX järgi väljamõistmisele kuuluv kulu summas 1938 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr XXX järgi väljamõistmisele kuuluv kulu summas 1267 eurot ja toksikoloogia ekspertiisi nr XXX järgi väljamõistmisele kuuluv kulu summas 95 eurot kuulub D. Teplõhhi ja D. Ragozin-Jolkini süüdimõistmise tõttu väljamõistmisele mõlemalt süüdistatavalt. D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin vastutavad nende menetluskulude hüvitamise eest hüvitise saamiseks õigustatud Eesti Vabariigi ees osavõlgnikena. Arvestades D. Teplõhhi suuremat intellektuaalset panust teo planeerimisel, kontrollimisel ja korraldamisel, et tema leppis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. Tema tagas narkootilise aine veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile ning pärast seda, kui suures koguses narkootilised ained olid pandud sõiduki peidikusse, tagas D. Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit juhtinud N. P . Seega leiab kohus, et kuriteo toimepanemisel oli D. Teplõhh juhtivamas rollis, arvestades seega süü suurusest ning juhindudes KrMS § 180 lg-st 2, on põhjendatud ja proportsionaalne välja mõista süüdistatavalt ekspertiisiaktide nr XXX, nr XXX ja nr XXX järgi veidi enam kui pool nende kogusummast, s.o kogusummas 2065 eurot ja D. Ragozin-Jolkinilt on proportsionaalne välja mõista veidi vähem kui pool nende kogusummas, s.o summas 1235 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi nr XXX ja nr XXX ning toksikoloogia ekspertiisi nr XXX ja nr XXX kulu osas märgib kohus, et prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Ekspertiis oli 42(49)

1-21-7614 kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Ekspertiisiaktid nr XXX, nr XXX ja nr XXX on seotud 16.07.2021 sündmusega, milles D. Ragozin-Jolkin tunnistatakse süüdi. Seetõttu kuuluvad nimetatud menetluskulud summas 399 eurot, 336 eurot ja 95 eurot väljamõistmisele D. Ragozin-Jolkinilt. Määratud kaitsjale makstud tasud

1-21-7614 Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise aeg

1-21-7614 kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Kohus leiab, et arvestades D. Teplõhhilt riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust – 9313,50 eurot, asjaolu, et D. Teplõhh asub karistust kandma, oleks eelnimetatud menetluskulude summa tasumine ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et D. Teplõhhile tuleb anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne võimalik ehk 1 aasta pikkune periood. Seetõttu määrab kohus, et D. Teplõhhil tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 9313,50 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt. D. Teplõhhil tuleb kohustus tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks ka igakuise osamakse suuruse, diferentseeritult. Esimesel üheteistkümnel kuul kuulub tasumisele vähemalt 776,13 eurot viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 776,07 eurot. Ei süüdistatav D. Ragozin-Jolkin ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult, et süüdimõistva kohtuotsuse korral võimaldaks kohus süüdistataval menetluskulusid tasuda pikema aja kui 1 kuu jooksul (KrMS 417 lg 2), leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud anda süüdistatavatele võimalus tasuda menetluskulud pikema perioodi jooksul. Siinkohal märgib kohus lisaks, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2012. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Kohus leiab, et arvestades D. Ragozin-Jolkin ilt riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust – 9313,50 eurot, asjaolu, et D. RagozinJolkin asub karistust kandma, oleks eelnimetatud menetluskulude summa tasumine ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et D. Ragozin-Jolkin ile tuleb anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne võimalik ehk 1 aasta pikkune periood. Seetõttu määrab kohus, et D. Ragozin-Jolkin il tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 9313,50 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt. D. Ragozin-Jolkin il tuleb kohustus tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks ka igakuise osamakse suuruse, diferentseeritult. Esimesel üheteistkümnel kuul kuulub tasumisele vähemalt 776,13 eurot viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 776,07 eurot. Asitõendid

1-21-7614 mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. Kuivõrd peale kohtuotsuse jõustumist ei ole neid esemeid enam vajalik kasutada tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ning need kuuluvad tagastamisele, siis tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist nende omanikule või seaduslikule valdajale. Selliselt kuulub Z A OÜ juhatuse liikmele A Z tagastamisele 29.07.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt Ida prefektuuris hoiul olevad: Sõidukviitung s/a Volvo XXX 28.04.2021 03:00-29.04.2021 03:00 N P , sõidukviitung s/a Volvo XXX 14.05.2021 N P , 4 kviitungit XX 30; 13 poola tšekki, Alexela Narva tšekk/arve 04.11.2021 (kinnine paberpakend nr 5, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX); transpordileht CMR NL 138.145 – 2 lehel, transpordileht CMR XX- 2 lehel, transpordileht CMR numbrita- 2 lehel, transpordileht CMR NL XX- 2 lehel, Hotel DI-A C C invoice 14513 summas 26 eurot - 1 lehel, Hotel L B V arve XX- 2 lehel, Hotel L B V arve XX - 1 lehel (kinnine paberpakend nr 9, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XXX; kinnine paberpakend nr 6, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX); transpordileht CMR NO 05/06/2021-01 - 3 lehel, Poola Tolli kontrollleht 23.01.2021 Z a OÜ XXX - 2 lehel, Poola Tolli kontroll leht 5(13) 25.11.2020 Z a OÜ XXX - 2 lehel, sõidukviitung s/a Volvo XXX 10.05.2021 N P /XXX (kinnine kilepakend nr 7, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX). D. Teplõhhile tagastada telefon RITZVIVA (pakend nr XX), nutikell (pakend nr XX) ja liisingu leping (pakend nr XX), mis on 07.10.2021. a asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; Iphone IMEI: XXX; XXX leitud ja ära võetud Router Huawei; Ritz viva IMEI1: XXX IMEI2: XXX. D. Ragozin-Jolkinile tagastada märkmik (pakend 8, XXX), mis on 22.07.2021. a asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti nr XXX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; XXX, korterist leitud ja ära võetud telefon Samsung IMEI1: XXX 0, IMEI2: XXX, mis on 05.11.2021. a asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti nr XXX kohaselt hoiul Ida prefektuuris.

1-21-7614 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Vastupidise tõlgenduse korral riivataks ebaproportsionaalselt asitõendina ära võetud eseme omaniku omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Kohtul puudub seaduslik alus anda riigile luba teisele isikule kuuluva vara hävitamiseks. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele (KrMS § 126 lg 3 p 4) üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda). Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Süüteo toimepanemise vahend, mida kasutati või kavatseti kasutada kuriteo toimepanemise vahendina minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse ja kuna on tegemist väärtusetute asjadega, siis tuleb need KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Sellisteks esemeteks on 5 rulli vaakumpakendite kottidega (pakend nr 4 turvakleebisega XX), vaakumpakendaja (pakend nr 5 turvakleebisega XX); simkaart Zeltavitina XX koos alusega (pakend nr 6 tutvakleebisega XX), mis on 22.07.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; hõbedase korpusega digitaalne kaal (pakend nr 2 turvakleebisega XX); plastkarp (pakend nr 2 turvakleebisega XX); soonsulguriga kilekott, mis oli lahtises kilepakendis, mis oli omakorda õhukeses kilekotis (pakend nr 3 turvakleebisega XX, mis on 04.08.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris. D. Ragozin-Jolkin kasutas kuriteo toimepanemiseks ka telefoni Redmi Note 9 Pro (XX) IMEI1: XXX; IMEI2: XXX, mis kuulub KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Selle telefoni tagastamist ei ole D. Ragozin-Jolkin ise ka taotlenud.

1-21-7614 elukohast ära võetud telefonid olid kasutamata ning uued. See ei välista aga nende konfiskeerimist, kuivõrd KarS § 83 lg 1 võimaldab konfiskeerida ka vahendi, mida kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks. Eelnevalt väljatoodu viitab selgelt sellele, et telefone ei plaanitud kasutada tavakasutuses, telefoni karbid olid avatud ning nendele oli lisatud SIM-kaardid, osad telefonidest olid krüptotelefonid. Arvestades seda, et D. Teplõhh tunnistatakse süüdi narkootiliste ainete grupis käitlemises, siis on alust järeldada, et need telefonid olidki mõeldud kuritegeliku grupi omavaheliseks varjatud suhtluseks. Telefonid võeti ära D. Teplõhhi valdusest, need olid edastatud nimeliselt temale, seega on alust järeldada, et D. Teplõhh oli nende telefonide äravõtmise ajal nende omanik. Ühtegi tõendit selle kohta, et telefonid kuuluksid kellelegi teisele, kaitsepool kohtumenetluses ei esitanud. Ka ei sisalda need telefonid mingeid D. Teplõhhile olulisi või vajalikke andmeid, mis võiksid kaaluda üles telefonide konfiskeerimise. Seega tuleb kõnealused 20 telefoni KarS § 83 lg 1, § 191 alusel konfiskeerida. Väärtusetu asi

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Regiina Lebedeva eesistuja

Eevi Paasmäe rahvakohtunik

Eigor Timoska rahvakohtunik

48(49)

1-21-7614

Viru MK 28.02.2023 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsusega.

49(49)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.