Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohustada Reno Põdersoni käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, mille valib talle välja kriminaalhooldusametnik. KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustada Reno Põdersoni käitumiskontrolli ajal muu asjakohase isiku poolt vabatahtliku kohustusena registreerima ennast 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. (SA Viljandi Haigla, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 5866 5160 (E-R kell 8.0016.00) või e-postil [email protected]).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Reno Põderson toime pannud kuritegudena:

1) valu tekitava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 12.03.2022. a kella 13:45 paiku Viljandi linnas Tallinna tn 41 asuvas kaubanduskeskuses Uku Keskus lõi alaealisele J.V ühel korral peaga vasakule peapiirkonda ning seejärel käega ühel korral paremale lõuapiirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Reno Põderson J.V füüsilist valu; 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 03.09.2022. a kella 18:51 paiku juhtis Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi külas Pargi tee 14 juures mopeedi Aprilia registreerimismärgiga XXXX , olles alkoholijoobeseisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,78 mg/l kohta. Reno Põdersonil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta põhjustas liiklusõnnetuse. Reno Põderson rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava poolt toime pandud tegude kvalifitseerimiseks KarS § 121 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi. KarS § 87 lg 1 p-de 2, 6 ja 10 alusel kohaldada Reno Põdersonile järgmisi mõjutusvahendeid: KarS § 87 lg 1 p 6 alusel allutada Reno Põderson käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 87 lg 4 alusel allutada Reno Põderson käitumiskontrollile 1 aastaks. Reno Põderson on käitumiskontrolli ajal kohustustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi kooskõlas KarS §-ga 75: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohustada Reno Põdersoni käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, mille valib talle välja kriminaalhooldusametnik. KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustada Reno Põdersoni käitumiskontrolli ajal muu asjakohase isiku poolt vabatahtliku kohustusena registreerima ennast 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. (SA Viljandi Haigla, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 5866 5160 (E-R kell 8.00-16.00) või e-postil [email protected]) Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning tema vabastamises karistusest ja käitumiskontrollile allutamises KarS § 87 lg 1 p 6 alusel. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise

vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused mõjutusvahendi kohaldamisel Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid mõjutusvahendi kohaldamise vastavalt KarS § 87 lg-le 1. Süüdistatav tuleb vabastada karistusest ning põhjendatud on kohaldada talle mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Reno Põdersoni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 226,80 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 226,80 eurot: s.h riigi õigusabi tasu 226,80 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend DVD-plaat, millele on salvestatud Uku Keskuse turvakaamerasalvestis; pakitud suletud ümbrikusse, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.