Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

-

Õhtupüstoli „Borner“ teraskuulidega laskemoona purk (1 tk); pakendatud paberkotti, tähistatud „pakend nr 2“; Õhupüstoli „Borner“ balloonid (4 tk); pakendatud paberkotti, tähistatud „pakend nr 1“.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada (Lõuna Prefektuuris asukohaga Riia 132, Tartu asuvad): - Alkohoolse joogi „Viru Valge“ tühi pudel; pakendatud paberkotti, tähistatud „Pakend nr 8“; - Alkohoolse joogi „Margarita“ tühi pudel; pakendatud paberkotti, tähistatud „Pakend nr 10“; - Sõiduautost Volkswagen Golf registreerimismärgiga nr 594 TEM võetud DNAproov; tähistatud „Pakend nr 4“. - Alkohoolsete jookide „Viru Valge“ ja „Margarita pudelid ning DNA-ekspertiisi mitte saadetud DNA-proov kohvitopsi suult. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt KarS § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

tema 30.10.2021. a kella 21:54 paiku Viljandi linnas Vaksali 7 asuva Ugala teatri parklast võttis grupis koos Marko Evartiga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ära J.M.Sele kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX ning sõitis sellega Viljandi maakonnas Mulgi vallas Sammaste külas Niguli-Sammaste küla 4. kilomeetril teelt välja, põhjustades sellega J.M.Sele varalist kahju. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Marko Evart KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Marko Evartile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada Marko Evartile liitkaristus talle Tartu Maakohtu 16. septembri 2021. a otsusega nr 1-21-5293 mõistetud karistuse, s.o 3 aastat 1 kuu 14 päeva vangistust, ärakandmata osa võrra, mis 25.10.2022.a kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on 2 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust ja mõista Marko Evartile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 7 päeva vangistust. 2) M.M.J poolt toime pandud teo kvalifitseerimiseks KarS § 215 lg 2 p 2 järgi. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohaldada M.M.Jle järgmine mõjutusvahend: KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohustada M.M.Jt läbima sotsiaalprogramm mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) hiljemalt 14.10.2023. a. Teraapiat viib läbi Sotsiaalkindlustusameti MDFT superviisor Aija Kala, kellega M.M.Jl või tema seaduslikul esindajal tuleb ühendust võtta 5 tööpäeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, et kokku leppida esmase kohtumise aeg ja koht (tel: 57704568, epost: [email protected]). Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav Marko Evart kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kohtuistungil süüdistatav M.M.J kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning tema vabastamises karistusest ja KarS § 87 lg 1 p 2 alusel mõjutusvahendi kohaldamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel ja mõjutusvahendi kohaldamisel KarS § 215 lg 2 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava Marko Evarti karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid M.M.Jle mõjutusvahendi kohaldamise vastavalt KarS § 87 lg-le 1. Süüdistatav tuleb vabastada karistusest ning põhjendatud on kohaldada talle mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. J.M.S on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1379,45 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt Marko Evartilt ja M.M.Jlt temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K.J 1379,45 eurot J.M.Se kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Marko Evarti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 292,80 eurot. Süüdistatava M.M.J kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 473,58 eurot. Süüdistatava M.M.J kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 86,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 798 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse, et süüdistatav Marko Evart kannab mitme aasta pikkust vangistust, vangistuses süüdistatav õpib ning tal tuleb hüvitada kannatanule kahju, seega on ilmne, et süüdistataval puuduvad rahalised võimalused menetluskulude hüvitamiseks ja esinevad alused nende riigi kanda jätmiseks. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta riigi kanda Marko Evarti kohtueelses menetluses ja kohtus tekkinud menetluskulud, s.h sundraha 1087,50 eurot, ekspertiisikulu summas 798 eurot ning kaitsjatasu summas 292,80 eurot. Kuna M.M.J on alaealine, ta on õpilane ja ei oma iseseisvat sissetulekut ning samuti on esmatähtis kannatanule kahju hüvitamine, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta M.M.J kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud, s.t kaitsjatasu summas 559,98 eurot ja ekspertiisitasu summas 798,00 eurot riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Kohtu muud põhjendused

Asitõendite suhtes tuleb kohaldada meetmeid, mis nähtuvad süüdistatavate, nende kaitsjate ning prokuröri vahelistest kokkulepetest. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.