Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Määrata Jorma Aasmäele katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte omada ja mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (välja arvatud arsti ettekirjutusel).

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Jorma Aasmäe toime pannud kuriteona narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku korduva käitlemise KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema toimetas postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses amfetamiini, pannes sellega toime narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo ja omandamise katse. Selleks tellis Jorma Aasmäe narkootilise aine omandamise eesmärgil tumeveebist, postiteenust kasutades enda nimele ja aadressile xxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx: - täpselt tuvastamata ajal 2020. aasta kevadel, kuid enne 08.05.2020 Sloveeniast 2,54 grammi amfetamiini. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud postisaadetist Jorma Aasmäe kätte ei saanud, sest 08.05.2020 pidas Maksu- ja Tolliamet saabunud saadetise kinni. - täpselt tuvastamata ajal 2020. aasta kevadel, kuid enne 10.05.2020 Poolast 4,05 grammi amfetamiini. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud postisaadetist Jorma Aasmäe kätte ei saanud, sest 10.05.2020 pidas Maksu- ja Tolliamet saabunud saadetise kinni. - täpselt tuvastamata ajal 2020. suvel, kuid enne 17.09.2020 Belgiast 1,66 grammi amfetamiini. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud postisaadetist Jorma Aasmäe kätte ei saanud, sest 10.09.2020 pidas Maksu- ja Tolliamet saabunud saadetise kinni. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Suureks koguseks loetakse 1,3 grammi amfetamiini. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistus. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jorma Aasmäe 3 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades süüdistatava isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, keelata Jorma Aasmäel käitumiskontrolli ajal omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (välja arvatud arsti ettekirjutusel). Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 184 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Jorma Aasmäe kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 226,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: narkootilise aine ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 322 euro (s.h joobe tuvastamise kulu 35 eurot). KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta osa sundrahast riigi kanda kuna Jorma Aasmäe suhtes on käesoleval ajal käimas 18 täitemenetlust enam kui 20 000 euro sissenõudmiseks, samuti on Jorma Aamäe ülalpidamisel üks laps. Juhutöödest laekuv sissetulek kulub täielikult elamiskulude ja lapse ülalpidamiskulude katteks. Seega on tõenäoline, et Jorma Aamäe ei ole oma varalise seisundi juures võimeline tasuma menetluskulusid täies ulatuses.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1548,80 eurot: sundraha 1000 eurot, riigi õigusabi tasu 226,80 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu 287 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 35 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid: Maksu- ja Tolliameti asitõendite vahelaos, aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu hoiul olevad: 2 turvaümbrikku, 1 kirjaümbrik, hõbedane pakend, fooliumpakend, paber, hügieeniside, pruunikas pakend ning ekspertiisist tagastatud pakendid tuleb kohtuotsuse jõustumise järel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud. Vastavalt KarS § 83 lg-le 4 vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Eesti kohtuekspertiisi instituudi keemiaosakonnas on ekspertiisiaktide nr 20E-AN0702 ja 20EAN1282 alusel hoiul ekspertiisist järele jäänud amfetamiini sisaldav pulber. KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel tuleb konfiskeerida EKEI keemiaosakonnas hoiul olev narkootiline aine ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Vastavalt KarS § 83 lg-le 2 seaduses sätestatud juhtudel võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme ja süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine pole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 83 lg 2 ja 191 alusel konfiskeerida süüteo vahetuks objektiks olnud narkootiline aine, mis jäi ekspertiisist järele ja asub EKEI-s. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.