Liiklussüüteod

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele ( 09.02.2023 ) järgnevast päevast.

ASJAOLUD

Süüdistus: A. T. on süüdistatav selles, et tema juhtis xxx kella xxx paiku xxx maakonnas xxx vallas xxx linnas xxx suunaga xxx tänava poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, omamata B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,40 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus A. T. kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A. T. toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustus süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Karistuse liik ja määr: Tunnistada A. T. süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 lg 7 alusel, arvestades A. T. vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, vabastada A. T. KarS § 87 lg 1 p 6 alusel karistuse kandmisest ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 10 (kümme) kuuks. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et A. T. on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et A. T. on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Andmed kriminaalmenetluse kulude kohta: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Kristjan Lee kohtueelses menetluses määratud tasu summas 247,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,50 eurot. Kuna A. T. on xxx-aastane noor inimene, kes hetkel teeb xxx (otsib ametlikku tööd), plaanib käesoleva aasta sügisest asuda õppima xxx, tema igakuine sissetulek on ca xxx eurot, siis KrMS § 180 lg 3 alusel palume kohtul vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 600 eurot ning ülejäänud osa 487,50 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 600 eurot ja kaitsjatasu summas 247,20 eurot, s.o kokku 847,20 eurot. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 847,20 eurot, tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluse käik ning kohtu seisukoht A. T. tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Samuti nõustus ta kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh. tõendusliku alkomeetri väljatrüki, tunnistaja H.H. ütlustega, süüdistatava enda ütlustega ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav A. T. ning tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 09.02.2023 kokkuleppe. Süüdistatav A. T. kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet ja suutlikkust seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav A. T. süüdistuses kuriteos KarS § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja vabastada ta karistusest kohaldades mõjutusvahendina allutamist 1 aastaks käitumiskontrollile koos KarS § 75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2,8 nimetatud üldiste ja täiendavate kohustustega. Taotletud mõjutusvahendi kohaldamine vastab A. T. süü suurusele ning karistuspoliitika eesmärkidele. Samuti on põhjendatud menetluskulu vähendamine ja ajatamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.