Liiklussüüteod

1-23-767

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on Lk 2 / 4

1-23-767 kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Andreas Loknale on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 02.02.2023 kella 05:56 paiku Saaremaa vallas Kuressaares xxxxxx tn x juures mootorsõidukit V P V registreerimis märgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Andreas Lokna alkoholijoove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga nr ARMD-0150, mille järgi oli lõplikuks alkoholisisalduse näiduks väljahingatavas õhus 0,76 mg/l. Seega juhtis Andreas Lokna mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Andreas Lokna oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Andreas Lokna ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Andreas Lokna süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.07.2021 otsusega nr 1-21-4837 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 1 (üks) aasta vangistust, ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Andreas Lokna karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (A. Lokna oli kahtlustatavana kinnipeetud 02. – 03.02.2023, s.o 2 päeva) ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada nimetatud karistus üldkasuliku tööga 538 tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Andreas Lokna üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Lk 3 / 4

1-23-767 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Andreas Loknale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata Andreas Loknale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Andreas Loknale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda sotsiaalprogrammis „Minu valik“. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Andreas Loknalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 543,75 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja Kersti Põld poolt kriminaalasja eeluurimisel Andreas Loknale osutatud õigusabi on 60 eurot. Lisanduvad kaitsjatasud kohtuistungil osalemise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 603,75 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates kohustusega Andreas Lokna poolt tasuda need iga kuu 12 kuu jooksul, tasudes osamakse iga kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse ning lisakaristuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele, millele lisandus kaitsjatasu 32,40 kaitsja osalemise eest kohtuistungil. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.